Pühapäeval sõitsin üle mitme nädala maale. Hommik oli küll karge, kuid päikesline ning andis lootust ilusaks päevaks. Teel nägin kiivitajaid - lendasid umbes 10se salgana põhja-Viljandimaal mulle vastu. Nemad ongi nüüd mu selleaastased esimesed kevadlinnud, kedagi teist peale nende pole veel kohanud. Lindude nägemine andis vaid lootust juurde, et kodus küllalt kevadised muljed ees võiks oodata.
Tegelikult polnud kohapeal suurt kevadist miskit. Külm ja tuuline, maapind jäine ja vähese lumekirmega. Õunapuudel vaid leevikesed möödunudsügisesi õunu nokkimas, mõned tihased kuskil kuuskedes metsaserval. Talvine. Üle pika aja oli siiski põnev aias ringi vaadata - ninakesi ju tõuseb juba siit ja sealt, läbi jäätunud pinnase. Mõne kohapealt aga üldse veel mitte - näiteks amuuri adoonistest pole ei kippu ega kõppu. Lumikellukesed olid valdavalt üleval. Nendest oli küll palju rõõmu, kuid samas ka sügavat muret. Jälle on üks klump tabandunud tugevalt hahkhallitusest. See oli üks suuremaid ja tihendamaid pesasid, ninadki ajas välja juba detsembris. Võib-olla see, et taimede algmed pikalt niiskete ja heitlike tingimuste käes olid, saigi saatuslikuks. Kuidas iganes, hallitushaigus on aias sees ja see ei anna võimalust neid edukalt kasvatada ja koguda. Kahju, väga kahju.
 |
| Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis |
 |
| Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis |
 |
| Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis |
 |
| Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis |
 |
| Lumikellukese hahkhallitus/ Botrytis galanthina -gray mold of snowdrop |
 |
| Botrytis galanthina |
Mulle meenub, et tegelikult olen ma sellist pilti ka kunagi varem juba meie aias näinud. Siis kadusid mitmeid aastad kenasti kasvanud ja õitsenud suured taimepesad. Seenhaigust võiks teoreetiliselt saada hoida ohjes fungitsiididega, kuid ma ei tea, kas see oleks lahenduseks. Kas ma suudaks olla järjepidev? Võib-olla on hoopis probleem kasvutingimustes, pinnases (savine), mis soosib taimede haigestumist? Mis oleks siis sel juhul õige, taimed on olnud ju ilusad ja tugevad?! Nii palju küsimusi ja nii vähe vastuseid. Ka veebist leiab selle kohta väga vähe infot. Igal juhul, kel lumikellukesed saladuslikul kombel aiast kadunud, võib suure tõenäosusega süüks pidada lumikellukese hahkhallitust.
Kuidas sel aastal teiste sibullilledega on, näitavad lähinädalad. Tärkajaid on siin ja seal, kuid üldse mitte veel kõikjal, kust oodata võiks.
 |
| Tulbid tärkavad/ Tulips waking from winter dormancy |
 |
| Võrk-iiris/ Iris reticulata 'Harmony' |
Kellega on vähem muret, kuid kes võivad samuti seenhaiguste küüsi langeda, on mägisibulad. Nemad on selle kummalise heitliku talve hästi üle elanud. Pottides talvitunud taimede kohta veel lõplikku sõna ei julge öelda, kuid padjandid peenardel on korras. Peaks kiiremas korras vaid puhastustööd ette võtma.
 |
| Mägisibulad tulbipeenras, tulbid tagaplaanil/ Sempervivums in Tulips Bed |
 |
| Puhastusootuses/ Sempervivum Bed - waiting for Spring clean up |
 |
| 'Taara' keskel/ Dark purple Sempervivum 'Taara' in the middle |
 |
| Mägisibulapeenar/ Sempervivum Bed |
Peamine eesmärk aga, millega ma maale sõitsin, oli ära teha talikülvid, mis juba pikalt ootel olid. Tahtsin selle töö ette võtta kolm nädalat tagasi lõunamaalt naastes, kuid teised toimetused võtsid siis kogu aja. Mulla jõudsin küll valmis segada, kuid külvamiseni ei jõudnud. Nüüd siis näis viimane võimalus olevat, enne kui külmad päris otsa saavad. Samas aiaajakiri kirjutas, et märts ongi hea aeg talikülvideks. No mine võta kinni.
Varasemalt olen talikülvi katsetanud kahel korral. Ükskord külvasin ogaputke, pistsin poti külviga jaanuaris lumme, ülemöödunud sügisel külvasin aga lavasse talve alla süüria tuliürti. Mõlemad variandid õnnestusi hästi - süüria tuliürid ootavad kevadel laialiistutamist ja ogaputkedest on mu aed teadagi suvel sinine!
Sina aga tahan ma vist veelgi juurde luua ja tuua, sest mille muuga seletada mu seemnevalikuid - mitmed kellukad, pikalehine mailane, tõnnikeselehine magun... no ja mõned siilkübarad ka lisaks.
Külvid tegin liiva-turba segule, puistasin pisut liivaga üle. Jätsin kastmata, küll loodus kastab. Katsin vaid võrguga, klaasi peale ei pannud. Nüüd jääb üle vaid oodata ja vaadata, mis kevadel juhtuma hakkab.
Rasked talved teevad palju halba aga siiski võiksid proovida fungitsiide või ka tuhka ja sinepipulbrit. Märtsi külvid kisuvad minu arust ikka juba kevadkülvideks kuigi jah, ametlikult on ikkagi veel talv :)
VastaKustutaJah, eks ma ikka proovin. Tuhka panin juba sügisel, piltidel on ka päris palju söe tükke näha. Viskasin nüüdki. Aga ilmselt võtan ikka ka fungitsiidi kasutusse ja teen pritsimist.
KustutaKuna uus sahmakas lund tuli maha, siis saan oma külvi ikka veel päris talviseks lugeda! :P
Lovely galanthus, Tistou, hope spring comes soon. Your sempervivums are very hardy, aren't they?
VastaKustutaI sowed some seed and your blue poppies are amazing, I'd love to have them tooooo!
Thank you Nadezda! I really hope for the same thing - for Spring to arrive soon!
KustutaSempervivums are very hardy but they dont't like wet winters. This past one they survived well however.
I have some blue poppies but one never can have them too much!
Ma ei ole hahkhallitusega lumikellukeste puhul kokku puutunud. Tänavune või õigupoolest eelmine hooaeg oli seentele ikka pgna soodne.
VastaKustutaKui seeneniidistiku peale mõelda, siis see sinder on ju laiem kui maapealne osa või on hahakhallituse puhul lugu teine? Ehk on abi kui hilisekevadel lumikellukesed ümber istutada ja enne neid kuidagi puhastada? Või tuleb kuiv kevad ja loodus klaarib ära.
Millal sa mägisibulaid puhastad? Aprillis, kui miinuskraade enam pole? või esimesel võimalusel? Nii palju küsimusi :)
Võrgud külvi kaitseks on hea mõte, umbrohuseemneid ju lendamas pole, aga mina kasutan plastist pudeleid katusena, et muidu teevad linnud puhta töö.
Niipalju kui ma olen aru saanud, siis hallitus seen siseneb taimedesse eostena lehtede ja nendel paiknevate mikrovigastuste kaudu. Eks külmunud pinnasest läbi surumine kindlasti neid vigastusi tekitab. Edasi juba levib seen ka sibulasse ning kasvatab maapeale eoseid levitava hallituskihi. Hetkel viskasin hunniku tuhka haigele taimepuhmale, sest külmunud pinnasest välja kaevata ja eemaldada ei oleks õnnestunud.
KustutaMägisibulaid tuleks puhastada enne, kui nad peale talvist puhkeolekut aktiveeruvad. Seni on nad kattele ja valguse puudusele suhteliselt tolerantsed. Kui aga taim väljub puhkerežiimist, siis muutub ta lehtede all heleroheliseks, keerab soomused tagurpidi jne. Oluline on, et kõik eemaldatav materjal oleks juba sula. Siis saab ka rosettide umbert pruunistunud lehti eemaldada jne.
Mina kyll pole sellist hallitust ennem nainud, kui kahju. Olen muide mikrobioloogiat oppinud, koige muu hulgas ja asi tundub tosine. Koigepealt on midagi viga tingimustes, mis voimaldab hallitusel yldse tekkida.. Ja kui see on spetsiifiline hahkhallitus, siis seda ju koik aednikud omavahel levitavad, nii et range karantiin, skalpell ja oige hooldus! Olen ysna kindel, et vanades taluaedades, hoolimata risust ja rupsikust, pole mingit lumikellukeste hahkhallitust?
VastaKustutaNo minu lumikellukedki on kõik vanast taluaiast - Kalvre järve äärest, ja seal nad ainult õilmitsesid ja paljunesid ja sealt on pärit ka need eriilmelised õievormid. Kindlasti soodustavad haigusi mitteoptimaalsed kasvutingimused. Arvasin, et õunapuude all on parim muld, hea suvine vari - kõik see mis lumikellukestele võiks meeldida. Aga no võta näpust. Praegu mõtlen sellele, et ehk nad ei peaks kasvama kohtases, mis neid väga varasele kasvule stimuleerib - hetkel hukkus just see punt, mis esimesena detsembris kasvu ilmutas.
KustutaKui seent nähes mürgitada, siis on enamasti juba hilja. Ennetavast tööst oleks vast abi. Aga kuidas seda talvel teha??? Ilmselt võib mingit efekti anda ka maa külmumise-eelne mürgiga kastmine; Previkur sisaldab ka taime kasvu soodustavaid aineid, seega on teda mõtekas kasutada justkui kevadel. Siis on Topas olemas, mürke on veelgi. Kui eostega pinnasest ümber istutada, siis peab sibulaid hoolikalt puhastama ja puhastama.
VastaKustutaAga terved ja hinnalisemad taimed võid ju kohe istutada kuhugi eemale, kahtlustan, et lumikellukellukesele meeldib koheva huumusega pinnas, kus jäävad puulehed peale kõdunema. Samas on kummaline, et suhteliselt lagedal hallitavad, seal peaks päike seeni hävitama.
Topaz on mulle tuttav. Sellega eelmine kevad ka pritsisin. Sügisel panin kasvukohtadele tuhka.
KustutaHetkel mõtlen küll väärtuslikumad sordid üles võtta, lillas vees puhtaks pesta, fungitsiidiga üle pritsida ja siis uude kohta istutada.
Armsakesed need lumikellukesed. Kahju jah, et see hallitus niimoodi siis on. Loodetavasti leiad mingi lahenduse. Meil siin on see talv ikka ka üsna märg olnud. Äkki need märjad ja just vahelduv märjad talved teevad ka omamoodi kurja...Lindudest, meie siin nägime 3. märts sookurge...tulevad nagu ka ninad peenardes.
VastaKustutaNinade tulemine ja nende leidmine on väga tore! Nagu ka kevadlindude saabumine. Ikka parim aeg üldse! ;)
KustutaSellist hallitust näen mina ka esmakordselt. Mul küll lumikellukesed enamasti murus ja levivad ise ja muret nagu ei ole. Mis minul ei edene, on märtsikellukesed. Eelmisel kevadel veel üks pisike puhmas oli, nüüd ei paista sedagi. Kas neil võib ka miskit sarnast tõbe esineda?
VastaKustutaMina pole märtsikellukesi aeda toonud, kuid kui 25 aastat tagasi siia kolisime, siis sai kindlasti ka üks punt märtsikellukesi vana kodu juurest kaasa võetud. See kadus/hääbus üsna ruttu. Ma ei oska öelda, kas see oli ka mingi sarnane haigus või lihtsalt sobimatud kasvutingimused. Siin on siiski üpris savine maa, eriti maja ümber. Internetist ka märtsikellukeste haiguste kohta miskit ei leia.
KustutaMägisibulate koristamist võib ette võtta pigem veidi liiga vara, mitte aga hilja, neid on ju kerge yles tõmmata jne. Lumikellukeste seent pole ma ka elu sees näinud. Abiks on ehk päikesepaistel kasvatamine, nagu eespool öeldi, sest varjus kellukestele ei meeldi, kiduvad ja ei kipu õitsema. Märtsikellukesed kasvasid mul eelmises aias hästi parandatud mullas, st savimullale lisatud kruusa ja pidevalt muruhaket jm, sest kasvasid roosipõõsaste kõrval.
VastaKustutaSuured ninad teil juba väljas, meil lumikelkukesed alles hakkavad paistma, hiidlaugud on välja ilmunud, aga tulpidest veel mitte märkigi.