Oodatud vihmasadu

Seda, et möödunud oktoober kujunes üheks möödunud sajandi kuiveimaks, on ilmselt uudisportaalide kaudu kuulnud meist enamik. Kuidas selline ilmanähe mõjutab aga eelseisvat talve ja taimede talvekindlust, saab selgeks tuleval kevadel. Seetõttu tervitasin eriti soojalt laupäeva õhtul alanud ja terve pühapäevagi kestnud vihmasadu, ehkki ta nii mõnegi töö ootele pani. Ehk jõuab enne suuremaid külmasid veel piisavalt maad niisutada. Ja parem oleks, kui need suuremad külmad igaks juhuks üldse seekord olemata jääks.

Meie tiik, kalad ja tiigiroos on täiesti kuival. Vaid pisuke loiguke on kõige madalamas paigas veel järel. Kogred on ehk mutta kaevunud ja siiski elus, vesiroos on aga täiesti kuival ning kes teab, kas tal tuleb veel üks talv nii mööda saata?! Pühapäevases sajus hüppas sellesse lompi reipalt üks konn - ehk tema teadis, et talveks jõuab veel piisavalt vett koguneda.

Vihmapärlikeed/ Rainy pearls/ Berberis thunbergii 'Aurea'

Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Berberis thunbergii 'Aurea'

Aias on nüüd päris pruunid ajad. Värvid on külmadega lagunenud-lahustunud. Vaid muru on rõõmsalt roheline ja kasvab. Võib-olla tuleks veel niitagi, kuid vaevalt, et sobivalt kuiva ilma tuleb. Värvilised on küll ka thunbergi kukerpuud, kuid need on vaid väiksed laigukesed suuremas pildis. Eilses sajus köitsid aga just nemad kõige enam pilku. Justkui klaasja glasuuriga punapärlid okstel reas olid nende marjad.

Kui võiks arvata, et kõik rändlinnud on nüüdseks juba läinud, siis polegi see nii. Laupäeval nägin põhja-Viljandimaal ühel põllul suurt kiivitajaparve. Linde oli tõesti palju ja hetkeks võis mõelda, et näe kevad käes! Pole niiviisi kiivitajaid massiliselt sügisel varasemalt näinudki.

Üks hull temp sai ka tehtud. Kuna detsembris olen varasemaltki sibulaid edukalt maha pannud, siis võtsin kinni ühest pakkumusest ja tellisin peotäie viltuse laugu sibulaid, et need siis veel saabudes maha tippida. Omajagu julgust selleks andsid ilmaportaalide pikad prognoosid, mis lähimaks kuuks nagu miinuseid eriti ette ei näegi. Eks siis näis. Hooaeg kestab veel!

Siberi võhumõõk - Iris sibirica

Summary: Long Waited Rain

First of all, all my readers all over the world - please accept my apologies for not being quick enough with English summaries. I have been extremely busy this autumn and have had so few chances for proper blogging altogether. I'll try to do better and add them right when writing a new post. I'll do my best!

But, last weekend I wrote about a long drought we had for whole October and which resulted in really dry soils and exhausting wells and smaller water bodies. This October was recorded as one of the driest in last century in Estonia and it has made many local gardeners, including me, to worry about the garden plants and their ability to withstand the coming winter. Our only hope is for rain to come and bring some comfort; also, hope for milder winter. Luckily, it started to rain last Saturday evening and it continued on the whole Sunday. I took a round in rainy garden and tried to capture the long waited rain. It wasn't easy task, as it was really dark. Only shiny things were the berries of Berberis bushes and they captured quite well, I think.

The overall look of our garden is quite brown now. Deep frosty nights we had in late October have made their work. Leaves have fallen and they are all over our garden. My biggest job has been raking them and collecting to compost heap in few past weekends.

And even though, it looks as in depths of autumn now, I noticed a big flock of lapwings resting on wast field on the other day. For a moment it felt like a spring, because it is a very typical sight for spring time and I haven't seen those birds so late in Estonia.

Our bond has nearly dried up and it's a concern for me. Does the wildlife in it will survive the winter?! Very shallow water would freeze through and would leave no chance for them. Hopefully the winter is long away and there will be a lot of rainy days ahead of us before its arrival, filling the thirsty bonds and wells.