Tiigielu

Pühendatud emale!

Kui ema augusti algul kaugelt maade ja merede tagant koju käis, siis ta ütles, et ma lihtsalt pean vesiroosi pildistama ja blogisse panema. Veel mitmel päeval küsis üle, kas ma ikka pildistasin. Pildistasin, pildistasin roosi ja püüdsin tabada teisigi tiigi asukaid, sest elu on tiigis palju.

Vesiroos 'Rose Arey' on meil kolmandat aastat. Tema uskumatust ellujäämisloost kirjutasin ma eelmise aasta augustis. Sel aastal näeb roos välja nagu ta oleks tiigis elanud juba pikki aastaid. Võimas lehepuhmas on katnud vee ning siit ja sealt lehtede vahelt on kogu suve ilmunud välja imemalbeid roosasid õisi.

Nymphea 'Rose Arey'

Nymphea 'Rose Arey'

Roosipõõsas tiigis/ Water lilies in my bond

Nüüd tuleks küll emalt üle küsida, kuid arvan, et tiik on meil üks esimesi rajatisi ja kaevatud samal ajal kui maja vundament. Kindlasti oli tiik juba olemas maja ehituse ajal. Ja kindlasti üpris algusest peale on tiigis elanud ka hõbekogred. Üldiselt kalu väiketiikidesse ei soovitata, sest nad ajavad vee sogaseks, söövad õrnad veetaimed ning ka kõik muu elava, sh konnakullesed. Meie tiigi vesi ongi olnud valdavalt sogane, sest mingil hetkel hakkasid seal lisaks käima ka suplemas koduhaned ja -pardid. Nüüd aga pole linde juba aastaid ja kalad on õppinud vett puhtana hoima. Mulle vähemalt meeldib nii mõelda. Võib-olla said nad ise ka aru ühel hetkel, et puhtas vees on ikka oluliselt parem olla. Igal juhul paistab vesi läbi põhjani ja kalakarjad seda segi ei pööra. Järgneval pildil on ka natuke kalu päikeses peesitamas näha.

Add caption

Kas konnakullesed kalade ohvriks langevad, ma kinnitada või ümber lükata ei oska. Juba algusest peale käib tiigis kudemas palju kärnkonni, kuid nende kulleseid kalad ei söö. Rohukonnad käivad ka, kuid kui kullesed moonde läbi teevad ja väikesed konnad veest välja ronivad, on neid liigiliselt raske eristada.

Ka roheliste tiigikonnade käsi käib hästi, sest neid on igal aastal aina rohkem. Tiiki ei mahu nad praktiliselt enam ära ja osa on kolinud kõrvalolevasse magistraalkraavi. Seal neid varasemalt ei olnud. Ju siis veetaimede vahel ikka jääb piisavalt kulleseid ellu vaatamata kalade rohkusele.

Päikeselistel päevadel ronivad rohelised konnad end päikese kätte soojendama. Neid on siis tore vaata, sest vahel on nad suisa kuhjas koos. Aga kui teed ühe järsema liigutuse või ettevaatamatu sammu, hüppavad nad kõik silmapilkselt vette. Sellised aravõitu tegelased.

Tiigikonnad päevitamas/ Pool frogs sun bathing

Tiigikonnad/ Rana lessonae

Päikese käes on mõnus/ It is nice to be in a sunshine!

Tiigis on veel ka igasugu putumutukaid ja kiile. Viimaseid on küll sel suvel vähevõitu olnud. Kevadeti käivad siin ka sinikael-pardid ning vahel juhtub tiigile mõni haigur, kala noolima. Aga ennekõike on ta ikkagi konnatiik! Ja natuke kala- ja roositiik.

Konnatiik/ Frog pond

Summary: Pool Life

Back in early August, when my mother came home from England, she insisted me to take some photos of waterlily, blooming in our pond. And she was quite right, the sight was rather pleasing. Even days later, she asked whether I have taken the photos. I did, I did!  I photographed the water-lily and other creatures we have in our pond.

About the magic survival of the water-lily I wrote last August. This year it looks like the lily would have been in pond for years, even though it is its third summer in current position. Very vigorous, what else can I say! Leaves have covered the whole surface and soft pink blooms have been appearing whole summer.

But the water-lily is not the only living creature in our pond! There are green frogs, newts and fish too. And even though fish and frogs are not going well together, as fish eat tadpoles, the populations have grown. Probably between the vegetation there is a chance for young frogs as well.

What I like the most is that our fish have learned to keep the water clean. It used to be quite muddy and messy place for years but now it is all clear and all creatures are clearly visible. What a interest and joy!

Lõikuskuu pitsid ja satsid

Lapsepõlves oleks ma igal hetkel öelnud, et mu lemmikkuu on augustikuu, kuna siis on mu sünnipäev, ja nii see lastega ikka on. Ja eks lemmik aastaaegki on sageli ikka seotud sünnipäevaga. Oleks mult mõni aasta tagasi aga küsitud arvamust augusti kohta, siis kindlasti poleks ta mu lemmikute hulka lahterdunud. Augustil on paraku hääbuva suve maik. Kuid nüüd, aedniku pilgu läbi, pean ma möönma lõikuskuu kasvavat veetlust.

Ilmselt on need augustikuu täidlased vormid ja värvid, piiritu rikkus õites ja taimedes. Kõik on oma kõige paremas vormis, hetk enne allakäiku ja koost langemist. Mingil viisil on ka just paljud minu lemmikud taimede seas augustis õitsejad. Eks sellelgi on oma mõju.

Selle aasta august on nii mõneski mõttes rikkalikum kui varasemad. Peenrad ja istutused muutuvad täidlastemaks, taimed kogukamateks, kõrgemateks ja õierohkemateks, Libikapeenart olen siin esitlenud korduvalt, nüüd toon esile kõrreliste peenra pitsid ja satsid.

Kõrred ja sabad/ Lythrum 'Blush' & Perovskia 'Blue Spires' in my Grass Border

August kõrreliste peenras/ August bloomers in Grass Border

Kõrreliste peenra püsiku- ja sibullillevalik on erinevalt teistest paikadest mul teadlik. Olen sinna pannud ainult siniste, roosade ja valgete õitega taimi. Vaid kevadel on tulpe ja krookusi ka teistes toonides. Kuid juba hispaania ebahüatsintide aeg langeb sellesse ette antud raami. Edasi tulevad lavendlid ja roosad mets-salveid, turkestani laugud, mugul-tuliürt 'Amazon Mist'. Aga kõik see on vaid malbe eelmäng augustikuu täiskorkestrile, mil siidpöörised ja teised kõrrelised on jõudmas täiskasvu ning hilisemad püsikud külvavad peenra üle roosaka-sinaka õitevahuga. Kukesabad 'Blush', perovskia 'Blue Spire', ogaputked ja hiid-iisop 'Black Adder' on nüüd peamised mängijad. Siia ja sinna on veel pikitud valgeid siilkübaraid 'Virgin'. Seda melu jagub külmadeni ja populaarne on see ka kimalaste seas.

Kõrreiste peenar/ Grass Border

Perovskia 'Blue Spires'

Hommik kõrreliste peenras/ Morining sun hugging Grass Border

Siberi naistenõges/ Nepeta sibirica 'Souvenir d'Ande Chaudron'

Üks põnev õitseja tuleb kõrreliste peenras vastu sügist veel esile - see on odajas raudürt, kõrge ja tugev taim imepisikeste õitega. Omamoodi vastuoluline taim, kuid vägagi kena ja pilkupüüdev.

Odajas raudürt 'Pink Spires'/ Verbana hastata 'Pink Spires' in Grass Border

Verbana hastata 'Pink Spires' in Bee&Butterfly Bed

Viimase istutuse kõrreliste peenrasse tegin möödunud nädalal ja selleks sai roosa 'Mõrsjaroos'. Lepliku ja vastupidava taimena loodetavasti saab ta toime teiste võrdlemisi kuivades ja lahjades oludes hakkama. Aga saab hästi ka kukesaba, kes ometi on niiskema pinnase taim. Natuke omatehtud lehekomposti ja kõik edeneb!

Kõrrelistest endist veel edaspidi.

Ja selline ta on, minu august. Lõhnu, sumisejaid, sahisevaid kõrsi ja meeliülendavaid õisi täis!

Augustifluidum

Huvitav, et meil on ütlemine "ega tali taeva jää", kuid ärajääva suve kartuse kohta pole vanarahvas midagi välja mõelnud. Ju pole siis suved kunagi ära jäänud. Ei jäänud ta ära selgi aastal, kuigi vastav kahtlus oli suur. Olid ju juuni ja juuli sellised nagu nad olid, mitte kuigi suvised. Suvi tuli see-eest augustis ning vedas neil, kes oma puhkuse just selleks ajaks olid osanud sättida.

Augusti viimane nädal on jätkuvalt päikseline, soe ja väga kuiv. Päevased temperatuurid on olnud nüüd taas juba +25 kanti ja öödki on soojemaks saanud. Kuu keskpaigas ähvardas küll juba ka öökülma oht. Mullad on tuhaks kuivanud ja see asjaolu sisustas minu nädalavahetuse. Kastsin uusi istutusi ja neid peenraid, kus taimed juba närbuma kippusid. Terav päike kõrvetab pruuniks hortensiaõisi ja nemad ilmselt kannatavad niiskuse nappuses hetkel kõige enam. Siiski on nad kaunid. Kõikjal on küllus - augustiküllus, täidlulus, lõhnad, värvid, maitsed.

Augustikirju/ Many-coloured August in my Perennials Bed

Kirev/ Saturated colours of August

Augusti aed on buddlejalõhnaline. Lõhnavad nad tugevalt nii päikeses kui augustiöö pimeduses, meelitades ühtviisi päevaliblikaid kui kõikvõimalikke öölasi. Pühapäeva soojal hilisõhtul istusin nende vahel, nuusutasin lõhnu ja vaatasin punakat poolkuud. See on minu suve lemmikosa.

Buddleja 'Black Knight' on üle 2 meetri kõrge/ Buddleja davidii 'Black Knight' is more than 2 meters high

'Pink Delight' buddleja ei jää kasvus alla/ Buddleja davidii 'Pink Deligt' is not far behind

Selline on suvine tulbipeenar/ This is how my Tulips Bed looks in late summer

Vaatamata suurele kuivale on aedhortensiad õierohked ning mõned neist teenivad külaliste vaimustusohkeid. 'Vanille Fraise' on hiiglaslike õisikutega ning kattunud üleni valge-roosasse vahtu. Seinaäärne aspekt ja kõrvetav augustipäike on nüüdseks küll õitele jätnud oma pruunistava jälje. Ka 'Pinki Winky', kes on lauspäikeses, on saanud kõrvetada. Suisa imetabane on aga 'White Diamonds' sort, mille õied on suured kui alustassid. No liialdan, aga õige pisut.

Hydrangea paniculata 'White Diamonds' have blooms like saucers; well I'm exaggerating, but just a bit!

Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Hydrangea paniculata 'Vanille Fraise'

Hydrangea paniculata 'Vanille Fraise' in my hot Tulips Bed

Hydrangea paniculata 'Limelight'

Hydrangea paniculata 'Pinky Winky' catching morning sun

Augusti särajad on kindlasti ka siilkübarad. Mulle tundub, et sel aastal on nad õitsemisega pisut küll hilja peale jäänud.Vähemasti meie aias. Nii mõnigi sort veel alles kogub ennast ja pääseb paremini pildile ehk septembris. Kindlasti rõõmustavad siilkübarate õitsema puhkemise üle liblikad!

Siilkübarast 'Rubinstern' on kujunemas minu kindel favoriit/ Echinacea 'Rubinstern' is becoming my solid favourtie coneflower

Siilkübar 'Virgin' passib hästi sini-roosades toonides kõrreliste peenrasse/ Echinacea 'Virgin' looks good in my Grass Border

Echinacea 'Virgin'

Echinacea 'Tomato Soup'

'Leilani' on hästi püsiv kollane siilkübara sort/ Echinacea 'Leilani' is a very well performing yellow coneflower

Echinacea 'Magnus'

'White Swan' liblikapeenra koosluses/ Echinacea 'White Swan' in my Bee&/Butterfly Bed

Soojas mõnulevad muidugi eksoodid - daaliad ja kannad. Katsetan sel aastal ka tuttliiliatega (Eucomis), kuid nemad vist õide ei lähe - kahtlustan, et külmad juuni-juuli määrasid nende Aafrika iluduste saatuse sel aastal. Leherosetid on neil aga väga atraktiivsed ilma õitetagi. Eksootilised suvikud tahavad ohtralt ka kastmisvett, mida paraku neil päevil napib. Kastan loomulikult siis, kui kohapeal olemas olen. 

Canna 'Shenandoah'

Hot Summer Bed

Hot Summer Bed

Kannad-daaliad suvelille peenras/ Hot Summer Bed in morning sun

Kastsin pühapäeval eksootide peenart ja tabasin end kahetsevalt mõttelt - kui napp ja proovilepanev Eestimaa suvi nende jaoks on. Vaid viiv enne esimeste külmade saabumist saabub tõeline õieilu ja täius ning juba röövibki esimene öökülm kõik selle, mis suve jooksul saavutatud on. Ja ometi ei suudaks ma neist ka loobuda. Jääb vaid loota, et vahele satub ikka ka mõni soodne suvi (nagu eelmine aasta) ja taimed saavad pikalt end mõnusalt tunda ja koguda jõudu kehvemateks aegadeks.

Jõudu ja kasvu peavad koguma ka mu pääsusaba tibud. Neli neid leidsin peale koorumist ja nii palju on nüüd ka mustast roheliseks moondunud röövikuid. Vaatasin, kuidas nad tillilehtedega maiustavad ja no need lihtsalt "kaovad"! Tuues võrduse inimesteilma - päts saia ühe ampsuga!

Pääsusaba röövik/ Caterpillar of Swallowtail butterfly

Kestumine/ Metamorphosis of caterpillar

Tõmban siinkohal kriipsu vahele ja räägin ülejäänud uudised järgmine kord!


Summary: August Fluid

We have an old saying in Estonia that winter will not stay in the sky, which means that winter always comes, eventually. However, there is no such saying about absence of summer. So perhaps it hasn't been missed ever. This year in contrary, there was a big threat that the worst could happen and we might live a year without a summer. June and July were very cold and rainy. But August brought  long waited warmth and sunshine in which many had lost a hope. Lucky were those (and partly me too) who set their summer holiday to August.

Last week of August has been exceptionally warm and sunny, with temperatures up to +28 degrees centigrade. What is the consequence is that soils are becoming bone dry and many plants are starting to suffer, especially my hydrangeas, which love moist and lot of nutrients. They still look good but some brown patches start to appear on panicles. For the rest of the week some showers are predicted and I really hope that it will bring some relief. I've been watering them in weekends too. Those who enjoy the heat and sun for the most are my cannas and dahlias in Hot Summer Bed for sure.

August in my garden is featured by abundance, fullness and rich colours. Sweet smell of buddlejas is filling both, days and nights. I especially enjoy it in late evenings, sitting between my butterfly bushes, listaning grasshoppers and looking at redish ascending moon. What a summer joy!

Coneflowers are in full swing now and this is real delight to all kind of butterflies. Peacocks and admirals are especially fond to them. On dill plants my swallowtail butterfly babies have gone through metamorphosis, turning from hairy black caterpillars to sleek, bright green and black marked individuals. It is very interesting to fallow their development. Out of six eggs, four caterpillars have reached to second growth stage. 

Päevapaabusilm

Ilusatele suurtele liblikatele on meil pandud ilusaid, hellitavaid nimesid - päevapaabusilm, või siis pääsusaba, aga ka pärlmuttertäpik, suur-kiirgliblikas, mustlaik-apollo. Väiksematele on nimesid leitud pigem seostest taimedega või prominentsetest elementidest välimuses. On ka uljaid veidrusi, mis aga ei tähenda, et nad miskitpidi kehvemad oleks. Kui üks punnpea või nõgeseliblikas su aeda külastab, on see samaväärt rõõmustav ja tähelepanuvääriv. Tõsi, suuremad jäävad küll paremini silma.

Augusti viimased kuumad päevad tõid aeda hulgaliselt päevapaabusilmi. Väga kaunid ja elegantsed olendid on nad. Suuremad ja rahulikumad võrreldes koerliblikatega, kuigi lähedalt sugulased. Koerliblikaid endid seevastu on vähevõitu, mõni suvi on neid omakorda olnud massiliselt. Võib-olla on nad alles tulemas, sest nende minu aia lemmik, roosa buddleia 'Pink Delight', avab ka alles oma õisi. Päevapaabusilmadele meeldib aga tumedam sort 'Black Knight'. Meeleldi otsivad nad nektarit ka roosadelt siilkübaratelt.

Päevapaabusilm buddlejal 'Black Knight'/ Peacock butterfly on Buddleja davidii 'Black Knight'

Päevapaabusilmad/ Peacocks

Päevapaabusilm/ Peacock butterfly

Päevapaabusilmad/ Peacocks

Aga noil päevil sattus päevapaabusilmade sekka mõni teinegi siretiib. Pääsusaba külastas aeda jälle päris mitmel pärastlõunal. Need olid erinevad isendid, sest ühel oli näiteks tagumise tiiva saba ära kaksatud kellegi poolt. Prooviti küll üht, kord teist õit, kuid vaieldamatuks lemmikuks on neile jäänud ikka väikseõieline lillakas floks. See on lemmikuks ka lapsuliblikatele ja kapsaliblikatele.

Ühel õhtupoolikul nägin sellel väikseõielisel floksil aga ka väiksemapoolset täpikut, kes jäigi paraku määramata. Jätsin meelde temast kõige iseloomulikuma tunnuse - valge tähn kummagil tagatiiva serval - raamatutes aga sellist täpikut polnudki. Äkki õnnestub teda veelkord kohata ja üles pildistada, et siis ikkagi püüda määrata.

Liblikapõõsas liblikatega/ Butterfly bush with butterflies

Pääsusaba püsikupeenras/ Swallowtail in Perennials Bed

Pääsusaba - Papilo machaon

Pääsusaba on ikka väga suur liblikas kõigi teistega võrreldes. Tema lend on kiire ja samas liuglev, graatsiline. Õitele laskudes ta sageli ei peata tiibade tööd, sest nii on lihtsam hapratel õitel tasakaalu hoida - suur liblikas on ka kogukas. Nii ta siis kogu aeg sipsib oma tiibadega ja pildile teda saada on päris keerukas. Vahel siiski õnnestub, ja vahel saab justkui liikumisegi pildile.

Swallowtail works with wings even while drinking nectar from blooms

Lapsuliblikas ja pääsusaba/ Swallowtail & Primstone butterfly, compare the size!

Mind köidavad ka palju väiksemad liblikad. Näiteks nõgeseliblikas on üks tore loomake. Mind võlub ta oma sellise pisut flegmaatilise ja eputava olekuga. Talle meeldib end õitel keerutada ja vahel tiibadega sähvida. Ja muidugi on tähelepanuväärne asjaolu, et kevadel on nad pruunid, suvel aga mustad.

Nõgeseliblika must suvivorm/ Map butterflies are black in Summer, brown in Spring

Ja üks uudis veel: munadest on nüüdseks koorunud tibud! Pääsusaba pojakesed kosuvad tublilt tillil ning võtavad kasvus aina juurde. Siiani on nad veel mustad, kollase tähniga, kuid neidki ootab ees metamorfoos kirevaks roheliseks röövikuks, veel enne, kui aeg on asuda nukkuma. Sel moel nad ka talvituvad. Ja tuleval kevadel saadakse jälle kauniks liblikaks. Nii see ring käib.

Pääsusaba röövik/ Swallowtail caterpillar on dill

Kaunis valmik/ Beautful butterfly

Summary: Peacock Butterfly

Big butterflies are named endearingly quite often, take a Swallowtail or Peacock for an example. But that doesn't diminish the importance or interest of the smaller ones! They surely are equally beautiful and attractive to me. However, bigger ones are easier to notice in the garden.

A second week of August brought us some long waited hot days with temperatures up to +30 degrees centigrade. Along the warmth Peacock butterflies arrived in masses. They were especially found to my dark 'Black Knight' buddlejas, feasting on them till last hours of sunshine. I've noticed that butterflies visit flowers only while they are in direct sunshine. I'm not sure but maybe it is also bound with nectar excretion. Another plant that Peacock really loves is coneflower, and from diverse colour range of cultivated echinacea, pink hues seem to be their favourites.  

Another piece of news it that my Swallowtail eggs are finally hatched and small black caterpillars are crawling around on my dills. They have a bright spot on their body for mimicry, overall look resembling to bird dropping. Clever, isn't it?! Soon they have a metamorphosis to bright green caterpillars, just before pupate. And so they hibernate too.
I will keep you updated with news from my butterfly farm!