Külma hambad purevad

Iiri talv sai otsa koos jõulupühadega. 26. detsembri õhtul langes temperatuur miinuspoolele ja sinna on ta jäänud tänini. Mõnel pool on olnud öösiti juba -15 kanti, Tallinnas ja mujal rannikul mõnevõrra leebemalt. Esimesel külmaööl tuli koduaias kerge lumekirme maha, kuid see ei aita kedagist, lõi vaid kerge talvise hõngu olemisse. Taimed peavad seega hakkama saama omade jõududega. Loodan, et neil on vastupidavust.

Paljas külm aga jätkub ja läheb vaid vingemaks. Kümme päeva külma on veel ees, siis võib leevendust tulla. Kõik see oleks ju igati loomupärane ja tegelikult ongi, oleks vaid lund katteks ... Roosidele tegin ma katted ära, budlejadele ka. Katte said ka uued siidpöörised, mis hilissuvel istutatud said. Kuuseoksi viskasin pisut peale tõrvikliiliatele ja lavendlitele. Lavendel külma niiväga ei kardagi, aga päike ja tuul kuivatavad igihaljaid lehti. Ja eks nii ongi. Nagu Futu ütles, tibusid loeme kevadel.

Külm õhtu Tallinna lahel 2014/ Frosty Evening on Tallinn Bay, Dec. 2014

Meeleolupildiks panen ühe võtte eelmisest aastast. Viimastel päevadel pole kaameraga külma tabama jõudnud, kuid see pilt möödunud detsembrist iseloomustab hästi ka viimaseid õhtuid Tallinnas. Just sellised karged ja punavate loojangutega nad ongi olnud.

Nüüd aga pole muud, kui rõõmsal meelel uude aastasse astuda. On olnud hea aasta ja võib rahuloluga sellega hüvasti jätta. Kokkuvõtted luban teha jaanuaris. Tulgu uus meile kõigile edukas ja kordaminekuid pakkuv! Rohkem taimi ja õisi, päikest ja vihma, vähem mutte-rotte ja muid pahalasi - kokku kõike tasakaalukalt! Meeleolukat vana-aasta õhtut ja uut aia-aastat!

Jõulu tuuled, sajud, sinised taevad ja rohelised välud

Tänapäevases kiires ja sündmusterohkes elus on märkmed ühed tänuväärsed asjad. Olin üpris veendunud, et möödunud aasta jõulud olid sama pehmed, mustad ja sajused kui sel aastal, kuid võta näpust - vaadates eelmise detsembri postitusi, vaatasid rõõmsalt vastu lumised jõulupildid. Ju oli see üldine ilmaolu, mis oli kinnistunud.

Olgu siin siis ka selle aasta nähtused üles täheldatud, mõnikord hiljem hea vaadata ja meenutada. Maale jõudsin 23. detsembri õhtupoolikul tihedas vihmasajus, sooja +7. Hilisõhtul tõuseb tugev tuul. Maa ja muru on lirtsuvad ja libedad. Sadanud on ju palju ja tundub, et maa on veega küllastunud. Vaatamata sellele on tiigi põhjas vett vaid mõnikümmend sentimeetrit, sinna ei taha mitte koguneda. Jõululapäev on see eest kuiv ja laseb metsas kuuse järel käia, surnuaias koristada ja küünlaid panna. Tuul on aga jätkuvalt tugev - vaipu hea kloppida, kõik lendab kus seda ja teist! Sooja viie-kuue kraadi vahele.

Jõulu esimene püha krutib tuult aga aina üles. Ja hakkab hooti viskama pilveräbalatest nii rahet kui vihma. Õhtul sajud sagenevad ja tuul aina tugevneb, nii sügavasse öösse välja. Pidev tihe trummeldamine akendel. Hommikuks puhub loodetuul taeva klaariks ja jõulu teine püha on kui rohetaval aasal, sinava taeva all. Vähemalt nii mulle paistab, kui ma istun oma roosinurgas ja vaatan päikese poole.

Rohetav muru aias, jõulu teisel pühal/ Green Christmas Grass

Loode tuul on taeva luud/ NW wind is sky broom (some old Estonian saying)

Sooja oli täna veel napilt plusspoolel kolm kraadi. Aga alanud on põhjast külma õhu pealetung ja nüüd õhtul muru juba krõbiseb ning vesised pinnad võtavad peale koorikut. Täiskuu särab karges õhus. Viimased vaatlused ilmaportaalidele näitavad esimeste krõbedamate külmade saabumist aastavahetuseks ja sealt edasigi, paraku ilma lumeta. See teeb muidugi väga muret, sest pikale soojale järgnev ootamatu ja tugev paljas külm pole kindlasti mitte hea. Paraku ei oska ka taimede kaitseks midagi eriti ette võtta, kui et panen roosidele katted ära ja kuuseoksi pisut peale teistele õrnematele. Tuulekülma vastu ikka aitab pisut.

Roosid on puhta lehes kõik alles ja mõnedel on veel õiepungigi peal. Tõin neile koti kuivemat turvast Bauhofist ja homme panen koos kuuseokstega katted peale. Buddlejadele ka veidike. Potibuddleja 'Naho's Blue' tõstan sisse nagu ka siiani väljas olnud pamparohu. Mõni pott vajab veel lavas maasse kaevamist. Näiteks soodsalt hilissügisel saadud vaarikataimed ja enda potistatud pojengijupid.

Jõuluroos/ Christmas Rose

Vaatasin täna ka aias ringi ja igasuguseid ninakesi on paista. Lumikellukesed ja võrkiirised, mõned krookused ka juba. Osad laugud ajavad sügisel varakult otsad välja ja kannatavad talve vapralt nii ära. Viimased talved on olnud muidugi nii nagu nad on olnud.

Viimaste aegade tormid on aga nii mõndagi minu "talveilu" ümber ajanud ja hortensiate õiepallid on kõik mööda õuet laiali veerenud - põõsad puhta paljad, v.a 'Pink Delight', mis oma koonusjaid õisikuid tugevamini hoiab kinni. Siipöörised on oma lehed kaotanud, kuid vähemalt kõik kastikud on vapralt püsti. Eks vaatan, mis ma kokku korjan ja mis peenardele jätan. Jõulusöömingute järgi üks toimekam päev igal juhul kulubki ära!

Kevadele vastu - lumikellukesed tulekul/ Waiting for Spring - emerging Snowdrops 

Lumikellukeste välud ootamas õisi/ Apple tree bottoms still waiting first white blooms to emerge

Päikeseaasta lõpupäev

Kuupäev: 21.detsember, talvine pööripäev, toomapäev
Temperatuur: + 9 'C
Ilm: Vahelduv pilvisus, päike, kerge uduvihm, tugev tuul

Eile oli Tõraveres +12,5 'C sooja, rohkem kui iial varem detsembrikuus Eesti fikseeritud kliimaajaloos. Ja soe ta tõesti oli, igal pool üle maa samas skaalas. Tuntavalt-tuntavalt soe. Meie keskmine detsembri temperatuurinäit on -2 'C - 14 kraadi vähem. Selliste suuruste juures tunduvad äsjatoimunud Pariisi kliimakonverentsi kokkulepped 2 kraadi osas nii tühised. Seda loomulikult antud ajahetkes. Pikaajaliste keskmiste puhul mängivad äärmused vähetähtsat rolli. Aga just äärmused on need, mis köidavad meeli ja jäävad meelde. Millegipärast usun ma, et tulevikus ei räägi me niivõrd tasahilju soojenevast kliimast, kui just aina sagenevatest äärmuslikest ilmaoludest. Eks aeg annab arutust.

Tänane toomapäeva ilm oli väga mitmekesine, pakkudes nii päikesepaistet kui uduvihma. Ennekõike oli aga tugevalt tuuline ja rahvatarkuse järgi ennustab see tuulist ilma kogu tulevaks aastaks.

Soojade ja ja pimedate päevadega on muidugi igasuguse jõulutnde tekkimine päris lootusetu. Vähemalt minul küll mingisugust pühade saabumise ärevust hinge pugenud pole. Isegi esimene piparkoogi tegu pühapäeval ei tekitanud mingit suuremat emotsiooni. Võib-olla ehk vaid täna, hetkeks, kui jalutasin läbi raekojaplatsilt ja nägin meie kaunist kuuske ja tuledesäras jõuluturgu, unustasin soeuduse ebamäärase reaalsuse.

Tallinna jõuluturg õhtuhämaruses/ Tallinn Town Square Christmas Market 2015

Ilmaportaalid näitavad hetkel 27. detsembrini stabiilset plussi ja aeg-ajalist vihmasadu. Perspektiivi valgeteks jõuludeks seega kindlasti ei ole. Ehk juhtub, et lund tuleb pisut aastavahetuseks. Aga need ennustused võivad veel muutuda. Egas siis midagi, haukan oma piparkooke, manan pühadetunnet ja soovin teile kõigile kauneid rohelisi jõule! :) Aednikele see sobib.

Aedniku piparkook/ Home made gingerbread

Summary: Final Day of Solar Year

Today is the Winter Solstice, which means the shortest day for us. Bit by bit but steadily days will start to lengthen again. However, this is not the most important piece of news to share today. It was another weather record that was broken yesterday when temperatures raised up to +12,5 degrees centigrade in some parts of Estonia, which is highest December score in recorded weather history in our country. Our average December temperature is -2C in contrary.

Of course, this kind of weather situation is not helping with a Christmas spirit, which is completely absent this year. No hope for white Christmas. Without snow the winter holidays just don't feel right, here in up north. Maybe just for a once, when I was passing our town's lovely Christmas Market today I felt some sense of season. But just for a very brief moment indeed. Yesterday's gingerbread baking did nothing for me either.

Weather services are predicting warmth spell to continue on until at least 27th of December, so there won't be any changes any time soon. Maybe there is a slightest hope for white New Years Eve.

Today is a final day of Solar Year however, and I'll bite some of my ginger bread to see whether it can finally change my mood for Christmas! Anyhow, Happy Green Christmas to all gardeners!

Tormid ja tuuled

Aastalõpud kipuvad mul ikka kiireks kujunema - aga sellist mahvi, kui viimastel aegadel, eriti ei mäletagi. See, et jõulud võiks olla juba sama hästi kui nurga taga, ja et järgmine nädal on selle aasta viimane täistöönädal, ei kujuta hetkel nagu ettegi. Ilmad ja olud ei ole soodustanud ka mingit jõulutunde teket, kuigi täna valmistan piparkoogitainast, sest selleks on ka viimane aeg. Akna taga tibutab vihma, nagu viimased nädalad tervikuna, mõne harva selge päevaga.

Vaikselt kulgenud sügisnädalad said omale väga tormise järje kahel järjestikulisel nädalavahetusel, kui läänetormid kergitasid tuuli kokku kolmel korral 30 meetrini sekundis erinevais paigus Eesti läänerannikul. Esimese tormi ajal kaks nädalat tagasi olin kodus ja seal tuul väga tugevaks ei tõusnud. Eelmisel nädalavahetusel ette võetud Hiiumaa reis võimaldas aga osa saada tõelisest marust koos kogu vinguva tuule, piitsutava vihma, langevate puude ja kaduva elektriga. Ja seda kolmel järjestikulisel päeval. Plaanitud ajal mandrile tagasi ei olnudki katkenud praamiühenduse tõttu võimalik saada. Olin paljudega sarnaselt tormivangis esmaspäeva õhtuni. Aga see pikendas vaid heade sõprade juures oldud aega.

Kajakad Kärdla sadamas 07.12.2015/ Seagulls fighting the winds in Port of Kärdla

Kriitilistesse piiridess tõusnud merevesi/ Crtitically risen sea waters in Port of Kärdla

Varblased tuult ei pelga/ Sparrows taking a look on stormy seas

Lõppenud hooaeg/ End of Season

Kahjuks on mul soiku jäänud ka päevaraamat. Viimasest postitusest on juba möödunud pea kuu. Tõsi on muidugi seegi, et ega paljut pole aia ja taimede osas juhtunud - ega puhkajatega juhtugi miskit. Ja kõigi teie uudised on mul ka lugemata. Aga küll ma jõuan.

Olen veidi vaid lehti riisunud ja tõttöelda on mul seda veelgi üheks korraks. Aeg oleks teha küll igasuguseid aasta kokkuvõtteid ja korrastada aiapaberimajandust, võib-olla teha plaanegi järgmiseks hooajaks, kuid ilmselt ootab see kõik päris talve saabumist. Kuid järgmise kevade sündmused on juba ennast loomas - lumikellukesed kergitavad ninasid!

Pühapäevane tormiõhtu Tahkuna rannas/ Stormy evening on Tahkuna Beach

 Ma peaaegu juba tean, kust tuleb tolm ja kuhu läheb raha (kuigi mitte alati), aga kuhu kaob kõik see aeg, pole mul õrnemat aimugi!

Borneo tähed - Stars of Borneo

Selle aasta üheks tunnuseks on nihkes aastaajad. Nagu oli suvi hiline, nii venis ka helge sügis pea novembrisse välja. Taimed on käitunud vastavalt oludele ja kuigi siseruumides on tingimused stabiilsed, siis teatavat nihet võis täheldada ka tubastes aedades.

Kuukingade liigid jagunevad laias laastus suvisteks ja talvisteks õitsejateks. Suvised õitsejad Phalaenopsis bellina ja Phalaenopsis violacea avasid sel aastal oma esimesed õied aga alles augustis ja õisi on väikeste vahedega jagunud siiani. See on kindlasti ebatavaliselt hiline aeg nendele kaunitele ja tugevalt lõhnavatele tähekestele.

Phalaenopsis violacea esiplaanil ja kolm P. bellinat tema ümber/ Phalaenopsis violacea in front and tree P. bellinas surrounding it

Need kaks üksteisele väga lähedast liiki pärinevad Kagu-Aasia troopikast. Bellinad kasvavad Borneo saarel ja violacead Malaisia poolsaarel ja Sumatra saarel. Epifüütsete taimedena kasvavad nad kõrgel puude võrades, nautides troopika niisket ja sooja õhku. On suisa uskumatu, et nii kaugel kodust ja oma loomulikust keskkonnast suudavad nad sellegi poolest igal suvel õitseda ja täita mu hommikud magusa lõhnaga.

Phalaenopsis bellina

Phalaenopsis bellina

Phalaenopsis violacea

Loomulikult on ka mõlemad kuukingaliigid aluseks paljudele liikidevahelistele hübriididele ning mõnedel puhkudel ka kaugeteks esivanemateks tänapäevastele keerukatele aretistele. Üks tavaline kohvilaua kuuking võib olla kümnete ja kümnete järjestikuste ristamiste tulemus. Violacea kuukingal on aga põhiliigile lähedane üks kaunis hübriid, teise põlvkonna sinine Doritaenopsis 'Purple Martin', mis õitseb ka minu aknalaual. Toon selgituseks tema sugupuu, mis on lühike. 

1. Generatsioon Phal. violacea x Phal. pulcherrima = Doritaenopsis 'Kenneth Schubert'
2. Generatsioon Doritaenopsis 'Kenneth Schubert' x Phal. violacea = Doritaenopsis 'Purple Martin'

Niisiis on 'Purple Martin'is 3/4 Phal. violaceat ja 1/4 Phal. pulcherrimat. Sellist ristamist saab alati korrata, kuid tulemus oleks alati erinev, mistõttu antakse hübriidi nimele veel lisaks sordi nimesid, et siis väärtuslikeamid juba edasi vegetatiivselt paljundada. Minu Purple Martin hübriidi sordinimi on 'KS'. Nii lihtne või keeruline siis ongi!

Doritaenopsis Purple Martin 'KS'

 

Dtps. Purple Martin 'KS'

Võrreldes meile tuntud kuukingadega on antud liigid väikesed ja õisigi on neil napilt. Korraga on avatud tavaliselt vaid üks õis. Selle vähesuse kompenseerivad nad aga see-eest tugeva magusa lõhnaga, mis on eriti intensiivne hommikuses päikesepaistes. Õie eluiga on umbes kuu ja närbumisajaks avaneb juba uus õis. Aastas on ühe hooajaga umbes 3-4 õit.

Talvised kuukingad kasvatavad aga õievarsi ja varsti võib kirjutada ka neist!


Summary: Stars of Borneo

This year seasons seem to be in little shift. Summer was late and mild autumn also lasted well into November. Plants in garden adapted conditions as they were, and even though indoor environment is stable, my summer blooming orchids were late this year too.

Phalaenopsis orchids divide into two groups in general - summer blooming and winter blooming types. Among others, summer blooming group include Phalaenopsis bellina and Phalaenopsis violacea. Usually they open first flowers in June but this year it happened in August. With little breaks, blooming has continued on until this point, never so late before. It is quite exceptional for these starry flowered and strong scented beauties.

These two closely related species are spread in far South-East of Asia. Phalaenopsis bellina can be found on Borneo Island and Phalaenopsis violacea on Sumatra Island and peninsula of Malaysia. It is so surprising how these little tropical creatures can thrive so far away from their homes, in rather dry aired indoor rooms. However, they have put on a good show every summer!

Phalaenopsis bellina & Phalaenopsis violacea on right side

Both species are parents for many primary hybrids and more complicated breeds. Both are very important in so called novelty phalaenopsis strains. I have one very beautiful hybrid that is close to primary - the second generation P. violacea hybrid Dtps. 'Purple Martin'. It has wonderful blue colour, very rare among phalaenopsis family and it also has heritage nice sweet scent from violacea parent.

Oodatud vihmasadu

Seda, et möödunud oktoober kujunes üheks möödunud sajandi kuiveimaks, on ilmselt uudisportaalide kaudu kuulnud meist enamik. Kuidas selline ilmanähe mõjutab aga eelseisvat talve ja taimede talvekindlust, saab selgeks tuleval kevadel. Seetõttu tervitasin eriti soojalt laupäeva õhtul alanud ja terve pühapäevagi kestnud vihmasadu, ehkki ta nii mõnegi töö ootele pani. Ehk jõuab enne suuremaid külmasid veel piisavalt maad niisutada. Ja parem oleks, kui need suuremad külmad igaks juhuks üldse seekord olemata jääks.

Meie tiik, kalad ja tiigiroos on täiesti kuival. Vaid pisuke loiguke on kõige madalamas paigas veel järel. Kogred on ehk mutta kaevunud ja siiski elus, vesiroos on aga täiesti kuival ning kes teab, kas tal tuleb veel üks talv nii mööda saata?! Pühapäevases sajus hüppas sellesse lompi reipalt üks konn - ehk tema teadis, et talveks jõuab veel piisavalt vett koguneda.

Vihmapärlikeed/ Rainy pearls/ Berberis thunbergii 'Aurea'

Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Berberis thunbergii 'Aurea'

Aias on nüüd päris pruunid ajad. Värvid on külmadega lagunenud-lahustunud. Vaid muru on rõõmsalt roheline ja kasvab. Võib-olla tuleks veel niitagi, kuid vaevalt, et sobivalt kuiva ilma tuleb. Värvilised on küll ka thunbergi kukerpuud, kuid need on vaid väiksed laigukesed suuremas pildis. Eilses sajus köitsid aga just nemad kõige enam pilku. Justkui klaasja glasuuriga punapärlid okstel reas olid nende marjad.

Kui võiks arvata, et kõik rändlinnud on nüüdseks juba läinud, siis polegi see nii. Laupäeval nägin põhja-Viljandimaal ühel põllul suurt kiivitajaparve. Linde oli tõesti palju ja hetkeks võis mõelda, et näe kevad käes! Pole niiviisi kiivitajaid massiliselt sügisel varasemalt näinudki.

Üks hull temp sai ka tehtud. Kuna detsembris olen varasemaltki sibulaid edukalt maha pannud, siis võtsin kinni ühest pakkumusest ja tellisin peotäie viltuse laugu sibulaid, et need siis veel saabudes maha tippida. Omajagu julgust selleks andsid ilmaportaalide pikad prognoosid, mis lähimaks kuuks nagu miinuseid eriti ette ei näegi. Eks siis näis. Hooaeg kestab veel!

Siberi võhumõõk - Iris sibirica

Summary: Long Waited Rain

First of all, all my readers all over the world - please accept my apologies for not being quick enough with English summaries. I have been extremely busy this autumn and have had so few chances for proper blogging altogether. I'll try to do better and add them right when writing a new post. I'll do my best!

But, last weekend I wrote about a long drought we had for whole October and which resulted in really dry soils and exhausting wells and smaller water bodies. This October was recorded as one of the driest in last century in Estonia and it has made many local gardeners, including me, to worry about the garden plants and their ability to withstand the coming winter. Our only hope is for rain to come and bring some comfort; also, hope for milder winter. Luckily, it started to rain last Saturday evening and it continued on the whole Sunday. I took a round in rainy garden and tried to capture the long waited rain. It wasn't easy task, as it was really dark. Only shiny things were the berries of Berberis bushes and they captured quite well, I think.

The overall look of our garden is quite brown now. Deep frosty nights we had in late October have made their work. Leaves have fallen and they are all over our garden. My biggest job has been raking them and collecting to compost heap in few past weekends.

And even though, it looks as in depths of autumn now, I noticed a big flock of lapwings resting on wast field on the other day. For a moment it felt like a spring, because it is a very typical sight for spring time and I haven't seen those birds so late in Estonia.

Our bond has nearly dried up and it's a concern for me. Does the wildlife in it will survive the winter?! Very shallow water would freeze through and would leave no chance for them. Hopefully the winter is long away and there will be a lot of rainy days ahead of us before its arrival, filling the thirsty bonds and wells.   

Kollased liblikad novembris

Täna oli eriliselt soe päev. Ta oli juba tuntavalt soe eile, aga eriti soojaks läks just täna koos päikesepaistega. Teel Tallinnast Virtsu ja tagasi näitas autotermomeeter mitmel pool +14'C. Soe on eriline, aga veel erilisem oli asjaolu, et nägin teel ka kolme kollast ehk lapsuliblikat. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi ringilendavaid liblikaid näinud novembris. Aga täna nad lendasid.

Omamoodi kollased liblikad lendavad mul ka töö juures, akna peal. Hommikupäikeses küütlevad ontsiidiumi õied! Eelmine aasta oli üks õievars, sel sügisel kaks. Sellised novembrialguse päevad.

Ontsiidiumi kirkad õied/ Oncidium blooming on my office window

Aga ka Virtsust leidsin rannalt ühe õiekese. Õige väeti ja hilise, kuid ometi täiesti reaalse. Randaster. Kõik muu paistis juba sügisene, oma sügisvärvides.

Randaster Virtsu rannal/ Single bloom of Aster tripolium on grassy beach of Virtsu, Estonia

Pastelsed rannakooslused/ Soft autumn colours on Virtsu beach

Update: Ilmateenistus teatas, et Novembri soojarekordid sündisid eile Tallinnas (+13,7) ja Narvas (+12,5).

Summary: Yellow butterflies in November

Today it was exceptionally warm sunny day for us. In places it was up to +14 degrees centigrade. During my trip from Tallinn to west coast (Virtsu) and back I saw tree brimstone butterflies in fight. I can't remember myself seeing any butterflies in November ever before. It is a very special day in that sense.

A different kind of "yellow butterflies" are flying on my office window though. Oncidium orchid is in full bloom once again, with two flower stems this year. They make whole room shining in morning sun!

On a Virtsu beach today, on the other hand I found a single late bloom - a sea aster. Small and very modest, and yet there, in November! Other views were typically autumnal but soft and kind. This is how the autumn has been this year.

Update: Weater Service announced that it was warmest November day in recorded history for our capital Tallinn (+13,7'C) and Narva (+12,5'C).

Dirhami rand

Oktoober saab kohe otsa ning teda jäävad meenutama päikselised päevad ja kullased lehed. Nii palju päikest ja vähe sademeid ei mäleta ei sünoptikud ega nende aegread. Kõik see kirkus ja helgus on kindlasti muutnud sügise paljudele meeldivamaks tavapärasest. Ja nii on ehk meil kõigil ka tugevam tunne talvele vastu minna.

Ühel sellisel päikselisel oktoobrikuu päeval juhtusin jalutama Dirhami randa, sadamast Põõsaspea neemele. Sellest, mis silma ja kaamerasse jäi, olgu oktoobri lõpetuseks ritta seatud pildirida ka siia. Ilusat sügise jätku!

Dirhami rand/ Dirhami beach

Dirhami sadam/ Port of Dirhami

Randades köidavad mind sageli kõrrelised. Rannad ongi kui kõrreliste aiad. Dirhamis on ilusad aiad!

Dirhami/ Grasses are often beautiful part of Estonian beaches

Dirhami

Dirhami

Dirhami

Rannast leiab alati ka toredaid detaile - kive, kõrsi, karpe ja muid elu jälgi. Omaette vaatamisväärsus on tuulejäljed. Mõne minivormi võib üles pildistada üüratuks kõrbemaastikuks.

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Deirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Dirhami beach

Eks siis näis, mida toob november, millised on novembri käigud ja novembri pildid.


Summary: Dirhami Beach

October has been exceptionally sunny and dry for us this year. Not an ordinary autumn in that sense, as usually we have gray-cloudy days dominating. Those are also for the reason why so many despise autumn in our latitudes. Well, at least this time we can't blame the weather!

On such beautiful sunny October day I happened to walk on beach of Dirhami, situated north-west of Estonia. Some of it what caught my eye and lenses of my camera is listed above. Beaches are wonderful grass gardens as well as rockeries. And there are always so many interesting details to capture. On picture, some small sand form can be framed to vast desert landscape. It is a matter of view point.

Let's see what November has stored for us, what kind of stories start to happen and pictures to appear! Happy fall to everyone! And happy Halloween in today's context too!

Lehti langeb robinal

Käes on südasügis. Huvitav, et meil on südasuvi ja südatalv, kuid südakevad ja südasügis on mõistetena tundmata. Aga väljas on just selline sügisene keskpaik, kus rohelised toonid on valdavalt asendunud kollastega ning päikselised ilmad panevad puud kirevalt lõõmama. Vahtrad on hetkel oma kirkaimates toonides. Ja sel aastal on tammedki kollased.

Kuldsed vahtrad ja tammed säramas päikeses/ Golden acers and oaks flaming in autumn sun

Aga palju lehti on juba ka maha pudenenud. Olen kaks järjestikust nädalavahetust vaadanud lehtede langemist. Saared on paljad mõnda aega ja nüüdseks on lehtedest puhas ka meie ukseesine harilik pärnapuu. Linna suurelehised- ja läänepärnad hoiavad oma lehti oluliselt kauem puus. Langenud lehed aga tähendavad üht - tuleb hakata riisuma! Ja see on tähtis töö, sest lehekompost on üks väärt kraam meeleheaks taimedele ja selle tegemisega ei maksa pikalt viivitada. Selleks, et ülejärgmine kevad hüva kraami taas võtta oleks, tuleb just nüüd järgmine tegu hakkama panna.

Tegelikult saab lehekompost ka aastaga valmis, aga mina segan tavaliselt veel järgmise kevade ja suve aiajäägid sinna juurde ja siis on just pärast teist talve väga hea ja rikas kompost valmis. Proovisin kord kompostimist ka mustades prügikottides, kuid sellest ei tulnud midagi välja - ma polnud piisavalt usin kastja ja lehed pigem kuivasid kui lagunesid. Lahtiselt aga kuivamise muret pole, kui hunnik on vilus; tuleb vaid vahel läbi kaevata.

Kuldsed vahtrad/ Golden acers

Suurem osa lehti saigi eilseks õhtuks riisutud. Kiirelt lagunevad pärna ja kaselehed läksid õhukese kihina aiamaale ja need küntakse peagi maasse. Saare, haava ja vahtralehed läksid aga kompostihunnikusse. Puudelt langeb veel lisa ja pool tööd on vast alles ees.

Lehed jätsin teadlikult koristamata aga oma metsapeenralt. Sinna jäävad nad kevadeni. Loodetavasti vihmaussid sikutavad selle ajaga umbes pooled mulda, ülejäänu pean kevadel ära koristama, sest tigudele ei tohi luua soodsaid eluolusid. Mis mu hostadest siis järgi jääks?! Hetkel jäävad lehed aga soojaks tekiks taimedele, et talvele kindlalt vastu minna. 

Lehetekiga kaetud metsapeenar/ Woodland Bed covered with leaf planket

Kahe viimase nädalavahetuse töö on olnud ka pojengipeenra kaevamine ja ema vanaema pojengi ümberistutamine. See pojeng võib vast juba varsti sada aastat vana olla. Ümberistutamise võtsin ette kuna kasv oli taimel jäänud viimaste aastatega nõrgemaks ja tundus, et midagi tuleb ette võtta. Tohutu juurepall oli nii tihedalt lihakatest juurtest läbipõimunud, et seal polnud enam grammigi ruumi uutele. Külma kõhuga raiusin taime kolmeks ning istutasin osad uude asukohta, värskesse kompostiga rikastatud mulda. Mõned väiksemad tekkinud osad pistsin lisaks veel pottidesse, nii et pojengipotistaja minagi! Eile-üleeile kujundasin peenra tervikuks, lisades kõrrelisi ja hostasid. Siia-sinna sai veel vahele sibullilli.

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Kannad-daaliad said samuti ülemöödunud nädalalõpul üles võetud. Külm mulda polnud läinud ja juurikatega on kõik hästi. Nüüd on kõik keldrisse paikitud talve veetma. Seinaääres olnud lembeliiliad ja šokolaadikosmos olid aga hoopis külmavõtmata. Tõstsin sisse nüüd nemadki. Eile said mulda veel ka hüatsindisibulad, hea et õhtul sadama hakkas, sest muld oligi väga kuiv.   

Peenarde koristamisega mina teatavasti ei kiirusta. See töö jääb kevadeks, sest mulle tundub, et taimed vajavad oma "riideid" ka talvel. Tühjad peenrad aga näiksid hilissügisel ja talvel nukrad ning see pole minu maitse. Eks igal ühel oma! :-) Mina jätkan oma kompostiteoga ja muude aiatoimetustega.

Sügislehed/ Autumn leaves

Sügislehed/ Autumn leaves

Summary: Leaves are Falling

It is deep autumn now. Trees have turned their summer green to shades of gold, orange and red. Golden colours are in majority and even oak trees are yellow this year. Usually they turn right to brown as the temperatures drop. It has been one of the sunniest and driest Octobers in recorded history of Estonia. This is not a good aspect for plants in preparation for winter but hopefully it will start to rain soon and they can stregthen up.

Lot of leaves have fallen down now too and that means one thing - time to make a leaf mould! I have raked most of the leaves and placed either on my veg plot (quickly breaking lime and birch leaves) or to compost heap. Veg plot will be plough soon and by the spring leaves will be decomposed. In compost heap they will stay over winter and next spring I will start adding organic material from the garden. Another winter in heap and the good compost will be ready. Couple of digging through's are also necessary.

Other works of past few weekends have included canna and dahlia lifting, making a new bed for our old peonies and planting oriental hyacinth bulbs. I'm not rushing with clearing my beds and borders. Actually, I leave all clearing until spring because I don't like naked beds and overwintering with their clothes on seems to be easier for plants too. And I'm not forgetting the winter interest of the garden either!