esmaspäev, 26. oktoober 2015

Lehti langeb robinal

Käes on südasügis. Huvitav, et meil on südasuvi ja südatalv, kuid südakevad ja südasügis on mõistetena tundmata. Aga väljas on just selline sügisene keskpaik, kus rohelised toonid on valdavalt asendunud kollastega ning päikselised ilmad panevad puud kirevalt lõõmama. Vahtrad on hetkel oma kirkaimates toonides. Ja sel aastal on tammedki kollased.

Autumn leaves
Kuldsed vahtrad ja tammed säramas päikeses/ Golden acers and oaks flaming in autumn sun
Aga palju lehti on juba ka maha pudenenud. Olen kaks järjestikust nädalavahetust vaadanud lehtede langemist. Saared on paljad mõnda aega ja nüüdseks on lehtedest puhas ka meie ukseesine harilik pärnapuu. Linna suurelehised- ja läänepärnad hoiavad oma lehti oluliselt kauem puus. Langenud lehed aga tähendavad üht - tuleb hakata riisuma! Ja see on tähtis töö, sest lehekompost on üks väärt kraam meeleheaks taimedele ja selle tegemisega ei maksa pikalt viivitada. Selleks, et ülejärgmine kevad hüva kraami taas võtta oleks, tuleb just nüüd järgmine tegu hakkama panna.

Tegelikult saab lehekompost ka aastaga valmis, aga mina segan tavaliselt veel järgmise kevade ja suve aiajäägid sinna juurde ja siis on just pärast teist talve väga hea ja rikas kompost valmis. Proovisin kord kompostimist ka mustades prügikottides, kuid sellest ei tulnud midagi välja - ma polnud piisavalt usin kastja ja lehed pigem kuivasid kui lagunesid. Lahtiselt aga kuivamise muret pole, kui hunnik on vilus; tuleb vaid vahel läbi kaevata.

Autumn leaves
Kuldsed vahtrad/ Golden acers
Suurem osa lehti saigi eilseks õhtuks riisutud. Kiirelt lagunevad pärna ja kaselehed läksid õhukese kihina aiamaale ja need küntakse peagi maasse. Saare, haava ja vahtralehed läksid aga kompostihunnikusse. Puudelt langeb veel lisa ja pool tööd on vast alles ees.

Lehed jätsin teadlikult koristamata aga oma metsapeenralt. Sinna jäävad nad kevadeni. Loodetavasti vihmaussid sikutavad selle ajaga umbes pooled mulda, ülejäänu pean kevadel ära koristama, sest tigudele ei tohi luua soodsaid eluolusid. Mis mu hostadest siis järgi jääks?! Hetkel jäävad lehed aga soojaks tekiks taimedele, et talvele kindlalt vastu minna. 

Woodland Bed
Lehetekiga kaetud metsapeenar/ Woodland Bed covered with leaf planket
Kahe viimase nädalavahetuse töö on olnud ka pojengipeenra kaevamine ja ema vanaema pojengi ümberistutamine. See pojeng võib vast juba varsti sada aastat vana olla. Ümberistutamise võtsin ette kuna kasv oli taimel jäänud viimaste aastatega nõrgemaks ja tundus, et midagi tuleb ette võtta. Tohutu juurepall oli nii tihedalt lihakatest juurtest läbipõimunud, et seal polnud enam grammigi ruumi uutele. Külma kõhuga raiusin taime kolmeks ning istutasin osad uude asukohta, värskesse kompostiga rikastatud mulda. Mõned väiksemad tekkinud osad pistsin lisaks veel pottidesse, nii et pojengipotistaja minagi! Eile-üleeile kujundasin peenra tervikuks, lisades kõrrelisi ja hostasid. Siia-sinna sai veel vahele sibullilli.

Perennials Bed
Püsikupeenar/ Perennials Bed
Kannad-daaliad said samuti ülemöödunud nädalalõpul üles võetud. Külm mulda polnud läinud ja juurikatega on kõik hästi. Nüüd on kõik keldrisse paikitud talve veetma. Seinaääres olnud lembeliiliad ja šokolaadikosmos olid aga hoopis külmavõtmata. Tõstsin sisse nüüd nemadki. Eile said mulda veel ka hüatsindisibulad, hea et õhtul sadama hakkas, sest muld oligi väga kuiv.   

Peenarde koristamisega mina teatavasti ei kiirusta. See töö jääb kevadeks, sest mulle tundub, et taimed vajavad oma "riideid" ka talvel. Tühjad peenrad aga näiksid hilissügisel ja talvel nukrad ning see pole minu maitse. Eks igal ühel oma! :-) Mina jätkan oma kompostiteoga ja muude aiatoimetustega.

Autumn leaves
Sügislehed/ Autumn leaves
Autumn leaves
Sügislehed/ Autumn leaves


Summary: Leaves are Falling

It is deep autumn now. Trees have turned their summer green to shades of gold, orange and red. Golden colours are in majority and even oak trees are yellow this year. Usually they turn right to brown as the temperatures drop. It has been one of the sunniest and driest Octobers in recorded history of Estonia. This is not a good aspect for plants in preparation for winter but hopefully it will start to rain soon and they can stregthen up.

Lot of leaves have fallen down now too and that means one thing - time to make a leaf mould! I have raked most of the leaves and placed either on my veg plot (quickly breaking lime and birch leaves) or to compost heap. Veg plot will be plough soon and by the spring leaves will be decomposed. In compost heap they will stay over winter and next spring I will start adding organic material from the garden. Another winter in heap and the good compost will be ready. Couple of digging through's are also necessary.

Other works of past few weekends have included canna and dahlia lifting, making a new bed for our old peonies and planting oriental hyacinth bulbs. I'm not rushing with clearing my beds and borders. Actually, I leave all clearing until spring because I don't like naked beds and overwintering with their clothes on seems to be easier for plants too. And I'm not forgetting the winter interest of the garden either!


21 kommentaari:

  1. Ma ka sahistasin täna lehtedes kõndida ja mõtlesin, et milline kompost sellest tuleks. Mõtteks see paraku jääbki, pole minust praegu riisujat ega puhujat.
    Taimepealseid ei ole ka mina ealeski sügisel lõiganud, kui välja arvata pojengid. Kevadkoristusest nagunii ei pääse ja kaks korda koristamine on minu silmis ajaraiskamine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lehtes on päris mõnus sahistada ja väärt kompostigi saab sellest. Mina katsetan seekord, kas erinevatest lehtedest tuleb ka erinev kompost. Ja kuivõrd erineb valmimisaeg.
      Pojengid olen ka mina ikka lõiganud tegelikult, sest nad kukuvad inetult ümber ja muidugi see haiguste-hallituste aspekt ka sealjuures.

      Kustuta
  2. Mullegi meeldiks jätta kõik kevadeks aga ma ei saalihtsalt kevadel enam sellega hakkama, osa ikka jääb :) see kuldne vaher taeva taustal, see on nii ilus pilt, just see teine :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh lahke kiituse eest! :)
      No vot, ma veel hakkan väikese aia ja väheste peenarde võlu hindama niiviisi. Mina saan veel ühe nädalavahetusega kõik puhtaks. Mis kevadel komposti ei sobi, see läheb lõkkesse ja see on omaette tore rituaal - kogu päeva jooksul kogutu õhtuhämaruses ära põletada. Meditatiivne. Mõnes mõttes isegi nagu liivamandala ärapuhumine.

      Kustuta
  3. Mulle meeldib kevadel puhtalt pinnalt igasuguseid taimeninakesi otsida ja see teohävitusplaan ka tiivustamas, ning mõeldud-tehtud, teen sügisel puhta vuugi. Ja kuidagi harjunud asi, et lähed siblid ilusa ilmaga tunnikese või pool aias. Muide, kui soe tali, siis kisub isegi talvel peenrasse.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need on kõik veenvad argumendid. Ja eks ma ikka ise ka vähe vaatan kuidas ja mis on, ja käärid on alati taskus. :)

      Kustuta
  4. Mul on siblimisega see häda, et kui ma sügisel liiga puhtaks siblin, siis tuleb kohe ka ümbruskonna hiigelkassikari siblima, teadagi, mis eesmärgil. Sel aastal rajatud kiviktaimla on mul kraapimise vältimiseks näiteks puuvaiu täis tipitud ja näeb välja nagu siil.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ühest teisest aiast on mul ka see probleem hästi teada. Värsked kaevatud liivasemad pinnad on kui kassiessumagnetid! :P

      Kustuta
  5. Nice autumn Tistou! The weather has given us a gift - the days are warm enough.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Thank you Nadja! Weather has beed very kind that sense. But, our gardens miss some rain, as it is very dry too! I hope for some rain to come soon!

      Kustuta
  6. Saar on suurepärane ilmaennustaja. Kui tema lehed langetab, on lähiajal saabumas esimene öökülm ja kevadel ei lehti ta enne kui öökülma oht on möödas.
    Meil rüüstas eilne tuul kaski, papleid, haabu, ploome, aga enamik puid ja põõsaid on ikka veel lehes.
    Sügisese aiakoristusega on meil olnud nii ja naa. Alati tuleb maha lõigata need püsikud, kes on altid igasugu seenhaigusi koguma-pojengid, floksid jne. Ka need, kelle lehti on kuivanult peaaegu võimatu lõigata-nt. siberi iirised. Ka öökülmadega täiesti silostunud lehed koristame me sügisel- hostad, sest märg leht ei kaitse enam kedagi. Umbes pooltel taimedel jäävad pealsed aga talveks lund koguma. Suures aias lihtsalt ei saa teisiti, kevad on tavaliselt lühike ja tööd palju. Kui kõik jätta kevadeks, võib kiiretele noortele kasvudele ja õitele jalgu jääda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul valmib seekord puhas saarekompost! Saare leht laguneb väga kiirelt, leheroots aga võib-olla püsib pikalt, eks näis. Õunalehekomposti plaanin ka veel teha puhtal kujul. Ülejäänu läheb seguks.
      Suure aia kogemus mul puudub, aga Sinu kirjeldus on kõik väga mõistetav. Pojengid lõikan tegelikult minagi. Floksil on aga toredad õiekobarad ja kui varred vähegi püsti jäävad (vahel kukuvad tugevate külmadega ka ümber), siis ma neid ära lõigata ei raatsi. Kui multsida ja mullaniiskus on normis, siis hallitus floksile väga kallale ei kipugi õnneks. Hosta on vahetult peale esimest külma küll lödi, kuid ta kuivab peatselt ja siis ehk on sellestki natuke taimele kasu talvel.

      Kustuta
  7. Pojake, nii ilusad pildid! Milline taevas, kui ilusad varvid! Olen vanaema pojengi yle onnelik, aitah Sulle! Kui Sa veel Marissa-tadi pojengist ka napistada saaksid, too on veelgi vanemkusagil 120 vahemalt :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muide, need on Lempsi telefoniga tehtud, nii et Sul on nendes oma osa! Ma loodan, et pojeng on ise ka õnnelik. Midagi ta kindlasti vajas ja ehk see oli kõik õige, mis tehtud sai. Igal juhul on nad nüüd valge pojengiga kõrvu ja korralikult ette valmistatud peenar on kasvupaigast. Kokkuvõttes kasu valgelegi, kuigi õilmitses ta niigi. Selle Marissa pojengi me siis ikka peame kuidagi saama ka!

      Kustuta
  8. Mõnus sul seal. On tõesti tore see lehtede aeg. Ja see, et ta pikalt kestab. Olen praegu kooliga seotult Tartus ja mõnus on siin jalutada kuldsete lehtedega ümbritsetud alleedel. Komposti on sul muidugi väga väärt tegu, varandus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi Tartu lehtpuupargid Tähtveres ja Toomemäel on imelised. Just sügisel ja lehtede langemise aegu. Ka mul on helgeid kooliaegseid mälestusi Tartust!

      Kustuta
  9. Lehekompostimine meeldib mulle iga sügisega järjest rohkem. Just see, millised lehed kuidas kõduvad. Oma linnukasse jätan puulehed peale, siis on ehk toitu nii puudele kui taimedele, kuigi kerge murega ikka ka - närilistel ka hea seal tuuseldada. Linnast toob KSJ oma kaselehed mulle, see on hea kraam - kõduneb kiiresti ja muredaks. Teine lemmik on lepp, aga tema lehed pulbristuvad juba oktoobriks olematuks. Toomingalehed aurustuvad ka kuidagi kiiresti. :) Saari kasvab mul siin ja vahtraid. Varasematel aastatel lasin vahtralehed niidukiga pulbriks, nüüd on kogujaga masin, nüüd siis kogun :)

    Aga see lehtedes sahistamine ... see on seisund :)

    Eakad ja lugudega taimed teevad südame soojaks. Kasvagu need pojengid nüüd veel sada aastat. Ja üldse võiks riigi sünnipäevaks tammedele lisaks ka vanaemade pojenge istutada!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, kompostimise teema on põnev ja erutav! :) Minul on kolmas sügis teha ja peab tunnistama, et aina põnevamaks läheb! Ma kavatsen veel teha õunapuulehtesest eraldi komposti koos hobusesõnnikuga, mida mul veidike on. Sõnnik on ka aasta vana ja õunapuuleht laguneb talvega, seega äkki saab väärt kraami tulevaks kevadeks, mida aiamaal kasutada.
      Ajalooga taimed taimed on aianduses täiesti erikategooria. Nende olulisus kaalub üles igasugused kujunduspõhimõtted ja kompositsioonid. Kui algus pole just puhtalt lehelt, siis kõik kujunebki nende vanade ja oluliste punktide ümber.

      Kustuta
  10. Ma proovisin ka pisut oma vahtralehti tuule käest päästa - osadele puistasin peenras mulda peale, teise, põõsaservadesse kinni jäänud osa toppisin kurgitünnidesse hobusesõnnikuga koos kõdunema, saab ehk kevadel uutele kurkidele kohe hea põhja. Ja siis läksin kolmapäeva hommikul tööle ja nägin, et kojamees pühib salongi ees üüratut hulka pärnalehti kokku. Jeee, andsin talle autost paar prügikotti ja ta toppis need lehed mulle rõõmuga sinna kottidesse (ta enda viimane prügikott jäi tal niimoodi alles). Nüüd ma saan oma kurgitünnidesse hea lisa. :o)
    Peenarde koristamisega on mul ka nii ja naa - osa võtan ära, osa jääb kevadeni.
    Mul 100-aastaseid pojenge pole, aga on umbes 40-aastane elulõng, ämma pärandus. Ajalooga taimed on väärtuslikud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hohooo, see on küll tõeline pühendumus, kui suisa linnast lehti tuua. Aga tore, et nad leidsid hea kasutuse ega läinud lihtsalt kuhugi prügimäele!

      Kustuta
    2. Heh, ei olnud pühendumus, lihtsalt sattusin õigel hetkel õigesse kohta ja tulin heale ideele. Sihilikult linna lehti korjama minek oleks pühendumus.:D

      Kustuta