Sempvember - mägisibulakuu: esimene peenar

Otsustasin siis minagi ette võtta oma lemmikud. Mõni taimeperekond võib vaimustada täielikult ja kõikehõlmavalt - armastus võib-olla isegi kogu eluks! Ilmselt on minul nii mägisibulatega. Selle suhte algusest olen ma juba kirjutanud korra varasemalt, kuid nüüd võiks vaadata vanu pilte ja meenutada, mis olnud, kuis olnud. Küll on head need vanad pildikogud!

Esimene kivipeenar kevadel 2004/ My first rock bed with alpines in spring 2004

Oma esimesed mägisibulapojad pistsin taskusse Räpinas, aastatuhande vahetuse paiku. Ühed olid sinakashallid ja teised tavalised rohelised. Rohkem sorte seal polnudki, kuid needki pakkusid elevust ja ärevust mõõtmatult. Ma ei mäleta, mida ma nende päris esimestega tegin või kuidas toimetasin, kuid kuis iganes see ka oli, on nad mul alles siiani. Kindel on aga see, et u 2001-2002 aastal rajasin oma esimese kivipeenra ja seal leidsid koha ka mu väikesed lemmikud. Kindlasti nende pärast see ettevõtmine teoks saigi. Küllap peenra kujunemisel oli oma koht Tartu BA-l hea eeskuju näol.

Kõige esimesed mägisibulasordid Räpinast/ My very first sempervivum cultivars, planted in rockery

Peenra rajasin vanale saunavarele, lõunapäikeselisele kohale. Kive sai toodud põlluservadest ja metsaveerest, kus iganes neid aegade jooksul kokku oli kogunenud. Ja ega see peenrake ju teab mis suur polnudki. Seltsilisteks mägisibulatele kogusin teisi madalaid ja matsakaid tegelasi - kukeharju ja kivirikke peamiselt. Õitsemise aegu oli see kaunis kooslus.

Kivirikud kivipeenras 2004/ Saxifragas and sedums

Mäletan, et tollal polnud lihtne asukaid oma kivipeenrasse leida. Üht-teist võis saada kohalikult turult ja nipet-näpet koolist (Räpinast), kuid see oli ka kõik. Lapseohtu aednikuna polnud mul siis kontakte teistega, et teha vahetusi või saada täiendusi oma kogule. Näen allolevalt varakevadiselt pildilt, et olin metsast toonud peenrale kassikäpa, nõmm-liivatee, kanarbikke ja nõmm-nelgi. Kassikäpp on veel väga ilus vorm, Iisaku metsade vahelt, alles samuti siiani. Mägisibulate poelettidele jõudmiseni oli veel pisut aega, aga varsti nad ka tulid.

First rock bed in early spring 2004

First rock bed in early spring 2004

Kuigi mulda selles peenras peaaegu polnud, vaid see mis kivide vahele sai pandud, oli probleeme ikkagi niiskuse ja roheliste samblikega. Eriti peale talve. Kuigi avatud lõunapäikesele, on koht ümbritsetud suurtest puudest ja põõsastest ning õhk liigub seal vähe. Samblad kipuvad peenrale ja rosettide vahele ka avatumates situatsioonides. Aga sellest edaspidi.

April 2004

May 2004

Sempervivum tectorum cultivar 2004

Piltide järgi selgub, et 2005. aasta kevadeks oli mul rajatud juba uus mägisibulapeenar, mis hakkas mahutama uusi, värskelt turule ilmunud Haide puukooli aretisi ja müügiartkleid. Milline põnev maailm avanes siis! Kuid globaalse mägisibulamaailma avastamiseni jäi siis veel aastaid...

Üks mägisibulatega kujundatud rõdukast ja uued tulijad 2005. a kevadel/ A balcony setting with sempervivums

Summary: Sempvember - a month of sempervivums in my blog: a First Rockery  

So finally I've decided to go and reveal some of the backgrounds of my biggest addictions in plants world - sempervivums. It is amazing how some families of plants can take you over fully. For me these are the houseleeks. I remember the excitement when I saw large purplish grey cultivar for the first time in my collage garden (though I was studying environment protection there, not gardening). Yes, I had seen houseleeks before by then, the ordinary green ones, but the fact that it could have such a colour was complete surprise for me. And what a rainbow of colours were yet to discover. But back then I just had to have this amazing grey houseleek, so I secretly snipped off one of the offsets and slipped gently to my pocket.

I don't remember exactly how I treated my newly found houseleeks but around 2001-2002 I set up my first little rock bed and it was dedicated to my new little friends to have a perfect growing environment. As there were no sempervivum cultivars freely for sale, my collection reminded very small for years. Not until 2005 when our gardening shops started to provide some local cultivars and introductions from Europe. So besides my precious ones I had some matching sedums and saxifragas in my rockery and some suitable plants from wild - Wild Thyme, Cat's Foot and Sand Pink among some others.

My first rock bed was set on ruins of old sauna house, thus the old chimney on pictures. Though it was open to midday sun and between the rocks very little soil was present, the bed suffered bit in excessive moisture. Thus the growth of mosses and lichen was a problem. However, I have learned later on that in our climate it can be a problem even on the driest and sunniest site! With a bit of weeding everything was fixable and it was really nice bed if in bloom and full colours.

New arrivals of 2005 demanded a new and larger bed for them

But as I said, in 2005 new cultivars started to be available more and soon my little rockery became too small to hold them all. The story continues as the wider sempervivum world was about to open up for me then.