12 emotsiooni 2021

Mul on kenaks traditsiioniks kujunenud 12 pildiga möödunud aiandusaastat meenutada. Kurvastav, et eelmisel aastal see sissekanne jäi tegemata. Ei teagi, kuidas täpselt oli, aga millegipärast nii juhtus. Ühelt poolt mäletan asjaga venitamist, teisalt oli juba õige hetk möödas (jaanuari kuu näol) ning nii ta jäigi. Aga selle ühe korra, selle ühe tühimiku pärast ei pea ometi rida lõppema. Siit tuleb möödunud aasta 12 hetke.

Jaanuar, talvekuu. Talv nagu talv viimasel ajal ikka. Keskmine temperatuur -2,9 kraadi, pikaajalisest keskmisest 0,2 kraadi enam. Sademeid ja päikese päevi alla normi. Lund vähevõtu. Kuu lõpuks seda siiski tuleb ja usinalt saab suusatatud maratoniradu/ Miscanthus sinensis 'Gracillimus' - hiina siidpööris

 

 

 

Veebruar, esimeste õite kuu. Suurem osa veebruarist oli lumine ja piisavalt külm, külmem pikajalisest keskmisest (-5,7 'C), piisav, et lumi püsiks. Üle normi päikesepäevi. Meie külma miinimum -24, Jõhvis -30 'C. Kuu lõpus saab aga talv ootamatult otsa. Lumikellukesed rõõmustavad esimeste õitega/ Galanthus plicatus 'Trimmer' - kurruline lumikelluke

Märts, kevadiste juveelide kuu. Ilma poolest igati keskmine märts. Tuli ka mitu korda lund. Meelde jäävad erakordselt külmad ööd, mis võtab nii mõnegi lumikellukese sordi õievarred ja tekitab kahjustusi lehtedele. Midagi sellist pole varem täheldanud. Vaatamata viimasele on siiski ilus varakevad krookuste, lumekuppude ja lumikellukestega/ Eranthis x tubergenii 'Guinea Gold' - aedlumekupp

Aprill, tujukas kevadkuu. Ikka juba esimesed tulbid, sinililled, natrsissid. Ka aprillis tuli veel lund, temperatuur oli pisut keskmisest madalam, sademeid normist vähem ja päikesepaistet pisut enam. Tõeliselt rõõmustasid aprillis sinililled/ Hepatica nobilis 'Altmäe' - harilik sinilill

Mai, kuu mis ei taha ega taha tulla. Mai algus on külm ja heitlike ilmadega, ei erine aprillis olnust. Kokkuvõttes kujuneb kuu 0,5 kraadi normist (10,1 'C) madalamaks. Sademeid on peaaegu kahekordne pikaajaline keskmine. Ei saa aiamaale ja niiskuse tõttu paakub maa nagu ei iial varem. Siiski on kuu keskel juba korraks ka suvesooja/ Dicentra spectablis 'Alba' - harilik murtudsüda

Juuni, südasuvekuu. Südasuvi, see on temperatuur püsivalt üle +15 kraadi ööpäevaringselt. Kolm nädalat järjest südasuve. Jaani laupäeval +34,6 'C. Milline jaanipäev! Kokkuvõttes on kuu 4 kraadi pikaajalisest keskmisest (14,8 'C) soojem. Sajab normist üle poole vähem ning päikest on nii, et vähe pole! Kõik õitseb kiirelt ja kuivab/ Iris sibirica - siberi iiris

Juuli, põua ja väsitava kuumuse kuu. Aasta, mil ma esimest korda kastan püsilillepeenraid. Lihtsalt ei suutnud longus taimede kannatusi vaadata. Tänutäheks on imelised sinised floksid läbi kuumava juuli. Kuu keskmine temperatuur on +21,2 'C ja see on 3,4 kraadi keskmisest kõrgem. Päikest üle ja sademeid alla keskmise. Kägu kukub 11. juulini - aeg näitab, et pikka suve sellest ei tule/ Phlox paniculata 'Gordost Rossii'

August, kiirelt sügisesse pööramise kuu. Augusti algus ei anna hõlpu vihmaga. Alles kuu teine pool muutub sajusemaks. See on jahedus (kraad alla normi, 15,9 'C) võrreldus varasemate kuudega, mis nüüd on ühtäkki nii harjumatu ja sügisetunnet tekitav. Aed on aga ilus ja õisi täis. Pika peenra pikk soolo/ Long border

September, selge sügisekuu. Sooja oli veel vaid septembri esimese dekaadi vältel, siis keeras külmaks ning sellele järgnes kohe ka puude kolletumine ja lehtede langemine. Suhteliselt varane sügis. Temperatuur oligi 1,5 kraadi pikaajalisest keskmisest (12,2 'C) madalam. Sademeid vähe ja päikest normi piires. Augustis sai algust tehtud ja sepetembris viimistletud aia uus element - ema kollane roosipeenar/ Rosa 'Poet's Wife' in Mom's Rose Bed

Oktoober, aedniku hingepalsamikuu. Kuigi sügis pole mu lemmik ja sügisene ilm on vaid kurb meenutus möödunud suvest, siis aias just nüüd parimas vormis mitmed mu suured lemmikud - astrid, maruheinad, vesikanepid ja kõrrelised. Oktoobris justkui saab aed selleks aastaks valmis. See oktoober oli malbe, keskmisest soojem ja keskmisest päikselisem. Sadas taas vähe/ Symphyotrichum novae-angliae - kaunis sügisaster

November, hilissügise kuu. Novembris jõuab esimene lumi kõikjale. Paiguti varem, paiguti hiljem, meie aeda 23. novembril. Kuu kujunebki juba üpris talviseks, kuigi temperatuurilt pisut üle pikaajalise keskmise (2,1 'C). Sadusid on vihma, lume ja lörtsina ning nende kogusumma ületab normi. Ka päikest on kõvasti üle normi, mis teeb sellest erandliku juhtumi - on tavaliselt sajune november ka hall ja ilma päikeseta/ First snow in November Garden

Detsember, sügav talvekuu. Viimased aastad on detsembrid olnud pigem mustad, pimedad, vihmasajused. Novembris alanud talv aga kestis väikeste vahedega edasi detsembri lõpuni ning pakkus üle aastate ka väga ilusad valged jõulud. Temperatuur lausa 3,3 kraadi pikaajalisest keskmisest (-1 'C) madalam. Sademeid alla normi aga päikest suisa 162 % normist (see oli küll vaid 32 tundi). Aednik unistab juba kevadest/ End of December in our garden

Üle harja

Kui praegu pole pool talvest läbi, siis oleks see ikka nörritav väljavaade küll. Aga ehk polegi asjalood nii hullud. Praegu ka pikematest prognoosidest suurt külma ei paista ja pigem tiirutab temperatuur nulli ümber. Venelaste ennustuses niiviisi veebruari lõpuni. Ja isegi kui märtsis tuleb veel lund ja külma, siis ikkagi on aeg juba kevadine, sest päev on pikem ja päike kirkam, ning räästas hakkab tilkuma ikka. Aga eks me ka tea, kuidas nende pikkade prognoosidega sageli on. Ilm teeb ikka oma. 

Tänane ilm tegi tuisku. Rannikul tormi ja Sõrves olid puhangud üle 31 meetri sekundis. Meil oli lihtsalt pisut tugevamat tuult ja kui ükshetk päike välja tuli, siis oli seda lumemöllu väljadel päris vahva vaadata!

Tuisune jaanuari ilm/ Snow whirls on January 17th

Talveilm/ Winter weather

Niisiis on talihari möödas ja jaanuari keskpaik möödas ning tänasega sai mööda ka aasta masendavaim päev. Nii nad hindavad. Et jaanuari kuu kolmas esmaspäev on see aasta hulleim päev. No hull oli ta küll, aga mitte vast kohutav. Ja neil kel torm elektri viis, siis loodetavasti saavad nemad oma tavapärase elu kiirelt tagasi.

Aga heitlik on see jaanuar siiani olnud küll. Muidu leebe ja sageli suisa vesine, siis ikkagi vahepeal ka päris teravate külmatoregetega. Üks selline oli ka möödunud nädala keskel. Olin siis Tartus sessinädalal ja kolmapäeva hommikul oli seal lausa -21'C. Juba järgmisel päeval oli aga sula (+5) ja päike ja pärast veel vihm! Tore ongi ehk see, et päris sageli on olnud päikest. Oli täna, on homme, küll veel nii mõnegi teisel jaanuaripäeval.

Tol kolmapäeval käisin ka Tartu Botaanikaaias jalutamas. Suur külm, mis öösel ja hommikul oli olnud,  oli siis juba järele andnud ja taevas pilve tõmmanud. Hommik oli imelise päikesetõusuga, kuid selle pildistamiseks ei olnud võimalust. Botaanikaaeda läksin kimbatusega, et kas leian ka killukese kevadet kesk külma talve...

Sügise meenutused/ Remnants of Autumn

Talv botaanikaaias/ Winter in Tartu Botanical Garden

Talv botaanikaaias/ Winter in Tartu Botanical Garden

Ebemed õhus/ Fluff in the air

Killuke kevadet/ Piece of Spring in the middle of Winter/ Helleborus niger

Kodusesse aeda jõudsin suure sula harjal. Lumi, mida meil palju oli olnud, oli nüüd silmnähtavalt kahanenud, laiguti kadunud, muru haljendamas. Maa ei ole olnud külmunud ja sellest on märke, väga häirivaid. Mutid on mulle vastusõja kuulutanud! Nii palju hunnikuid pole vist kunagi olnud. Ja ma ei saa midagi hetkel nende vastu ka teha. Vaid kevadet oodata. Kuid mida kõike nad veel enne suudavad korraldada?! Juba on nad segi pööranud mu sügisesed koerahambaistutused. Väga ärritav.

Siidpöörised/ Miscanthus sinensis 'Ferner Osten'

Maruhein/ Vernonia arkasana 'Mammuth'

Kontpuu/ Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'

Aedhortensia/ Hydrngea paniculata 'Wim's Red'

Näärelehine roos/ Rosa pimpinellifolia

Ogaputk/ Eryngium x zabelii 'Blue Star'

Mägisibulad/ Houseleeks

Metsaveer/ By the Forrest

Muru/ January lawn

Muttide rünnak/ Mole attack!

Lääne-Euroopas on hoos lumikellukeste hooaeg. See teeb muidugi kadedaks. Aga teadmine, et mõne aja pärast tulevad nad ka meil, on lohutav. Ja elevust pakuvad igapäevased pildiread sotsiaalmeedias.

Lumikellukeste ninakesed/ Little noses of our snowdrops!

Nii see jaanuar veereb ja talv läheb!

Aiandusaasta 2021 videvik

Üks aastaring on jälle täis saamas. Selle ringi on talletanud puud oma tüvedesse, jõekarbid oma kodadesse, kalad soomustesse ja kuulmeluudesse. Kuhu jätab aednik oma aastaringi? Eks ikka oma aeda, mälusse ja märkmetesse. Paraku on siinsed selleaastased märkmed jäänud jälle mõnevõrra napimaks võrreldes varasematega. Ehk seda kompenseerivad pisut pikemad, sisukamad ja pildrikkamad sissekanded. Endal on juba nüüd, vaid mõned kuud hiljem, vaadata ja meenutada, kus ja kuidas mis kõik oli. 

Jättes kõrvale kõik muud elu ja maailma uperpallid ja veidrused, oli täitsa hea ja tore aasta. Aias hakkas tekkima aia tunne. Olen jõudnud nüüd ligi kümne aastaga ringi ümber meie suure maja. Igas küljes on midagi loodud, rajatud. Pikk peenar näitas juba oma nägu ja juurde sai loodud emale kollaste rooside peenar. Endale sai ka veel jupike preeriapeenart tehtud. Või noh, vb ikkagi lihtsalt lillepeenart. Oleks nüüd vaid jaksu ja meelekindlust kõike korras hoida. Ja kas on pääsu uutest peenardest-taimedest? Loomata on ikka veel üks korralik kõrreliste ala. Ja talve aed... 

Ka ilutaimedel oli hea aasta. Ilusaim lumikellukeste aeg, väga rikkalik krookuse- ja sinililleaeg, tulbid olid kaunid. Siis tulid juba suvikud, floksid! ja hilissuvised õitsejad. Üldse, kuigi sügis pole mu lemmikaastaaeg, siis aias on kõige rikkalikum ja ilusam aeg. Kõrrelised, daaliad, vesikanepid, sügisastrid... Kõik mu lemmikud!

Nuriseda võib vaid kasuaianduse osas. Nii kehvasti pole tõesti mul mitmete asjadega enne läinud. Täielik ikaldus oli sibul, väga napp hernes ja uba. Paremini läks nendega, mis kasvatavad maasse, või tahavadki sooja - kartul oli ilus, pastinaak paras (mitte üle kasvanud) ja porgand suisa suurepärane. Peet kasvas kah, kuigi oli väiksem varasemast. No ja kõrvitsatel oli suisa pidu! Eks tuleb tänulik olla selle eest, mis antakse ja keskendudagi siis sellele enam.

Vesikanep õhtupunas/ Eupatoriums in a dusk of gardening year 2021

Aga nüüd on tõesti õhtu. Selle päeva, selle aasta õhtu. Tulgu järgmine ikka lilleline ja toredate üllatustega. Pakkugu aed rõõmu ja vajadusel lohutust, kindlust turbulentsetel aegadel. Et ilm tuleks leebe ja ei kimbutaks taimi ega inimesi. Loomad taipavad vajadusel varju minna ehk isegi! Et oleks ergastavaid kohtumisi ja aiakülastusi, endal külalisi, pikemaid mõtisklusi ühe või teise taime hingeelu üle. Kõike seda, mis rikastab ja õpetab.

Meeleolukat vana aasta lõppu ja väga head uut!

Jõulud sügavas talves

Sel aastal saabus talv harjumatult vara. Kui muidu on külmaks ja lumiseks läinud ikka jaanuari alguses, siis nüüd võiks öelda, et talv on kestnud juba terve kuu. Jah, oli üks soojem nädal, mis esimese suure lume sulatas, kuid üldiselt on lund ja miinuskraade nüüdseks nii palju olnud, et seda võib valdavaks pidada. Terve detsember täis talve!

Jõululumi hakkas pealinnas sadama 23. detsembri öösel. Kesklinnas oli koidu ajaks juba kõik valge ja kenakese lumekatte all. Ja päeval jahvatasid taevased lumeveskid lund aina juurde. Huvitaval kombel oli sadu kõige tugevam just all-linnas. Nõmmel ja muudel linna servadel oli lumekogus märgatavalt väiksem. Sõitsin sel päeval ka maale ja siin oli siis alles õhukene lumekiht. Jõululumi saabus Mulgimaale jõululaupäeva hommikuga.

Jõululumi aias/ Christmas snow in a garden

Pehmet kohevat lund sadas päeva jooksul veel juurde ja päris tore oli õhtul saunalavalt sinna karastuseks sisse hüpata. Kohev, pehme, külm ... väga külm ... väga-väga külm! Tuleb tunnistada, et -10 'C lumi on oluliselt külmem ja nõelavam kui nullilähedane vesi!

Olen mitmel korral varasemalt täheldanud, et jõulu esimesel pühal näitab päikest - seda ka sel korral. Nii esimene kui teine jõulupüha olid imeliselt päikeselised ja kaunid. Värske lumi, härmas puud, sinine taevas, pikad varjud...

Härmas puud/ Trees with frost and snow

Harilik tamm/ Quercus robur

Arukask/ Betula pendula

Aias kipub suur lumi ikka oma töö tegema ja lamandama talveehteks jäetud kõrsi ja varsi. Mõned on tugevamad ja peavad paremini, teised annavad järele. Mis seal ikka parata. Lume tulekuni olid nad ju kõik ilusad!

Lumised vaated/ Snowy views

Lumised vaated/ Snowy views

Lumised vaated/ Snowy views

Buddleja davidii 'Black Knight'

Ei tea, mis see talv nüüd pikemas plaanis ette võtab. Hetkeprognooside kohaselt paistavad ees mahedamad ajad ja uut aastat võib tervitada päris korraliku sulaga. On arvamusi, et talve külmem osa ongi nüüd juba selja taga. Ega suurt külma ei tahagi. Kuid seda lume ilu võiks jätkuda küll mõneks ajaks. Muudab maailma oluliselt heledamaks ja helgemaks!

Mairoos/Jaaniroos/ Rosa pimpinellifolia

Roog-sinihelmikas/ Molinia arundinacea

Kamm-soohein on tugev puhmik/ Spartina pectinata is a strong grass that can withstand the snow

Lumine vaade/ Snowy view

Pikk peenar/ Long Border

Nii madal on talvise pööripäeva keskpäeva päike/ This is as high the Sun can rise on Winter Solstice

Mul on traditsioon jõulu esimesel pühal teha üks metsajalutuskäik. Üks üpris kindel välja kujunenud ring. Sel korral jäi ta juba päikese loojangu aega. Päevad on hetkel tõesti lühikesed. Aga siiski pikemad kui Põhja-Soomes. Ja nad juba lähevad pikemaks, sest valgus on võitnud pimeduse!

Põld ja kuused/ Snowy field and Norwegian Spruces

Vidva oja/ Vidva Stream

Järve ääres/ By the Lake

Põld ja tammeallee/ Oak alley over the fields

Dramaatilised talvetaevad/ Dramatic Winter Skies

Siluetid/ Silhouettes