Talve paled

Veebruari keskpaik ja viimase kolmandiku esimene pool on külmad ja talvised olnud. Temperatuur püsis kindlalt miinuspoolel, kuid õnneks miinimumid ei langenud väga madalale. Meil jäi see -13 kraadi peale. Möödnud nädalal olid ka talve külmimad ööd ja Jõgeval langes temperatuur -20 kraadini. Päikeselised päevad hakkasid aga sulatama räästaid ja kasvatama purikaid. Pühapäeval kerkis päevasoe päikese ja muutunud õhumassi toel juba 5 soojakraadini, täna oli pisut veelgi enam, üle 6-e. Purikad sulasid ja langesid põrmu, ka maas olev lumikate hakkas jõudsalt kahanema.

Lumikellukeste teine tulemine/sulamine/ Second coming of snowdrops

Lumikellukesed ja esimesed lumekupud, kes jaanuari pehme ilma toel juba jõudsalt kasvanud olid, said lumemütsid veebruari alguses pähe. Kogusin ise lagedamalt ja tõstsin seda õrnalt taimedele. Nüüd hakkavad taimed taas välja sulama ja loodetavasti võib nii kevade poole liikuda ning loota, et suured külmad on nüüdseks möödas.

Vähest lund sadas juurde ka nende külmanädalate jooksul ning ühtekokku sai teda meie kandis kuskil 7-8 cm. Üldmulje oli vabariigi aastapäeval veel siiski küllalt lumine!

Lumi aias/ Garden in snow

Püsikupeenras/ Perennials Bed

Lilleke lumes/ A flower in snow - Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Veebruarikuises aias on üldiselt vähe teha ja näha. Loomulikult, kui on sellised meeldivalt soojad ja päikeselised päevad, on lihtsal niisamagi mõnus väljas olla ja päikesepaistes istuda. Aga jah, püsikud on üldiselt lamandanud või kitsede kõhutäiteks langenud, värvilisevõrselised põõsad alles koguvas suurust ja effekti. Aga kord on nad heas vormis ja lõõskavavad veebruari päikeses!

Kontpuu/ Cornus alba 'Sibirica'

Amellaster/ Aster amellus 'Silbersee'

Maruhein/ Vernonia arkansana 'Mammuth'

Kobarpea/ Ligularia dentata ,Monja'

Võsund-kontpuu/ Cornus sirecea 'Flavimarea' 

Siberi kontpuu/ Cornus alba 'Sibirica'

Külmad ajad külmutasid pinnase ja potid kasvuhoones. Päikeselised päevad omakorda kuivatasid pinda ja neid, kel rohelised lehed peal (nt mõned sügisastrid). Õitsvatel lumekuppudel oli katteloori tuutu peas ning nemad tundsid end hästi. Katteloor tasandab nii temperatuurikõikumisi ja nüüd ilmnes, et hoiab ka niiskust. 

Praegused päikselised ilmad tõstavad kasvuhoones aga temperatuuri ligi 20 kraadini ja see on muidugi liiast. Olen püüdnud tuulutada-jahutada, avades päevaks ukse. Sellegi poolest tärkavad floksitaimed ja sinililled paisutavad pungi. No järgmiseks aastaks on nad juba kõik oma kindlal kasvukohal ja ei pea selliste äärmustega toime tulema.

Pool-külma ruumi aknal olevad jeffersonia, jalglehe ja haldjakella potid külmusid ka kergelt läbi, sest aknaklaas on seal ühekorde, aga näiliselt midagi nendega ei juhtunud. Jeffersonia õiepungad ja lehealgmed on endiselt kenasti rohtsed ja koguvad punakat tooni, nii nagu nad kevadel väljas olema peavadki. Välja saamiseni kulub aga veel aega. Paraku.

Siiski, küll see kevad nüüd juba ka tuleb!

Talv on tagasi

Pikk sula jaanuaris sai jaanuariga otsa. Kohe esimesel veebruari päeval keeras ilm talvisemaks, kui sadas maha uus lumi. Kus rohkem, kus vähem, aga meie aias umbes nii 4-5 cm, ja kui üldist üle-Eestilist pilti vaadates, siis pigem rohkem. Lumerohkuselt ei saa muidugi küll võrrelda Ida-Eesti ja Alutaguse piirkonnaga, kus isegi suusamaratoni sõita saab. Võib-olla toimub seal selle-aastane Tartu maratongi, kuid kas see siis on veel Tartu maraton?!

Jaanuari sula ja suhteline soojus meelitas kasvama kõige varajasemaid kevadlilli. Neist sai päris kena galerii jaanuarilõpu postituses. Vaatamata sellele, et uus lumi maha tuli, on taimed veelgi edasi arenenud. Näiteks lumekupud, kes kaks nädalat tagasi olid vaid väikesed tõusmed, on täna juba täiesti taime moodi. Vaesekesed peavad aga külma käes kannatama - ja see tõotab veel süvenedagi.

Talve värvid/ Colours of Winter

Lumine aed/ Snowy garden

Meid on siiski õnnistatud vähese lumega, mis lagedal päris kenasti maad katab. Kuid puude all on seda oluliselt vähem. Ja õunapuude all ongi taimed kõige enam alasti. 

Täna öösel oli meil -10 kraadi külma. Selle talve rekord. Põhjamaa talve kohta muidugi väga vähe, kuid kui kevad juba nii käega katsutavas kauguses on olnud, siis tundub teda sellegipoolest palju. Järgneva kahe nädala ilm tõotabki jääda sarnaseks - päeval nulli lähedal, öösiti 7-10 kraadi külma. Igal juhul otsustasin kõik poolenisti lumest välja ulatuvad lumikellukesed ja lumekupud lumega katta. On ehk kindlam.

Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis

Galanthus 'Bill Bishop'

Galanthus 'Bertam Anderson'

Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis 

Suureõieline lumikelluke/ Galanthus elwsii

Talvine lumekupp/ Eranthis hyemalis

Laupäeval sai aednik tegeleda ka istutustöödega (täpsemalt väljendudes siiski potistamisega), mis näikse talvel päris tavaliseks kujunema. Targu olin pangitäie kompostmulda endale sooja tõstud, et selliseid töid vajadusel ette võtta saaks. Niisiis - Prantsusmaalt saabus kolm udupeent taime (sest need olid just keset talve kättesaadavaks saanud - loe: müüki tulnud) ja kuna need jõudsid niigi nädalapäevad ka paiktuna külmkapis istuda, siis oli viimane aeg nad potti istutada. Kaheldava jeffersonia sort oligi juba natuke ärganud ja kasvama hakanud. Teised kaks - jalgleht ja norulille sort - olid veel kenasti talveunes, kuid muidu pinks-ponks. Taimed-potid said külmavaba aga muidu külma ruumi aknale. Nii tuleb neil kevadet nüüd oodata. 

Jaanuaris saabunud lumekupu sordid olid kasvuhoones aga õide puhkenud. Päeviti küll kevadine, valitsevad öösiti miinuskraadid sealgi. Aga ka floksidel olid pungad mullapinnale tekkinud. Nii et see päevasoe mõjutab teisigi. Eriti päikesepaistelisel päeval, nagu täna. 

Talvise lumekupu sordid/ Eranthis hyemalis cultivars

Veebruar on küll lühike ja kolmandik tast juba ka möödas, siis teadagi, et ootaja aeg on ikka pikk. Siiski pole kevad enam kaugel. Nii või teisiti.