Talve pole

Riiklik Ilmateenistus ennustas jaanuariks vahelduvat ilma. Kuu esimeseks kolmandikuks pehmepoolset, teiseks kolmandikuks keskmisest külmemat ja kolmandaks kolmandikuks taas soojemat talvekuud. Tegelikkuses kujunes kuu algus kõige talvisemaks. Oli pisut miinuskraade, sadas palju lund. Enne kuu keskpaika läks aga soojaks ja vesiseks, sadas palju vihma. Maas olnud 30-40 cm lund sulas kiirelt. Praeguseks on meie kandis kõik lumi sulanud. Talivilja all olevad põllud haljendavad. Sammaldunud murupinnad samuti. Ikka ja jälle sajab vihma. Jaanuari viimased päevad võivad tuua veel 7-8 kraadi sooja.

Reeglina tähendab kõrgrõhuhari talve keskpaigas päikeselist ilma ja krõbedaid külmakraade. Sel aastal on see seaduspära pea peale keeratud. Kõrgrõhuharjadel paistab küll päike, kuid on 4-5 kraadi sooja. Nii nagu ülemöödunud laupäeval (18.01) või eilsel pühapäeval (26.01). Temperatuuri määravad valdavad õhumassid ja need on lõuna ja edelakaarest.

Kaks nädalat tagasi oli näha varajasemate lumikellukeste ninasid. Selleks korraks olid ninadest saanud juba õied. Nii vara pole neid olnudki.

Kõige kaugemale on arenenud suureõielise lumikellukese sort 'Mrs Macnamara'/ Galanthus elwesii 'Macnamara' is the most advanced snowdrop in my garden. Never been so early before. 

Teine varajane - suureõieline lumikelluke 'Reverend Hailstone'/ Another early snowdrop Galanthus elwesii 'Reverend Hailstone'

Ja kolmas varajane suureõieline - 'Godfrey Owen'/ Third early blooming snowdrop - Galanthus elwesii 'Godfrey Owen'

Vaatasin oma märkmetest järgi, et 2020. aastal, kui talve tõesti sisuliselt ei tulnudki, siis samal ajal Tartu botaaikaaias õitsesid lausaliselt nii lumekupud, mustad lumeroosid, lumikellukesed kui ka transivaania sinililled. Minul olid avanenud vaid 'Reverend Hailstone' esimesed õied ja ühe hariliku lumikellukese vormi õied. 'Reverend Hailstone' oli siis värskelt eelneval sügisel istutatud ja tema õitseaega oli raske hinnata, sest kõik Lääne-Euroopast toodud lumikellukesed õitsevad esimesel aastal normaalsest varem. Seejärel kohanevad kohalike oludega. 'Mrs Macnarama' sorti 2020.aastal mul veel  polnudki.

Niisiis selle aasta selline varane ja rikkalik õite puhkemine on minu jaoks ikkagi erakorde. Isegi Inglismaal on alles lumikellikeste kõrghooaeg alles algamas. Kas me jõuame kliima poolest Lääne-Euroopale juba järele?!

Ka harilik lumikelluke tärkab jõudsalt! Tänastes uudistes näitas sama suuri lumikellukesi mujalgi Lõuna-Eestis/ A regular snowdrop Galanthus nivalis is also developing rapidly these days. 

Lumikellukeste peenras/ Snowdrop Bed

Lumikellukeste peenar/ Snowdrop Bed

Lumikellukeste peenar/ Snowdrop Bed

Roheline jaanuar/ Green January

'Sutton Courtenay' sorti iseloomustavad oliivirohelised sigimikud. Iseloomulikud märgid sisemistel õielehtedel ja lehtede kaardumine viitab õblukese lumikellukese (G. gracilis) päritolule. Näib samuti olema igal aastal suhteliselt varajane/ Galanthus 'Sutton Courtenay' is also relatively early snowdrop. Markings on inner flower segments and curving leaves are referring Galanthus gracilis heritage. 

Ka teised varajased taimed tärkavad - lumekupud, krookused, sinililled, adoonised. Siiski ei ole nende puhul märgata liigset kiirustamist. 

Harilik lumekupp/ Eranthis hyemalis

Transilvaania sinilill/ Hepatica transsylvanica

Ilmaportaalid näitavad hetkel pehme ilma jätkumist. Sel nädalal tugevalt plussis, edasi nulli piiril. On meedias olnud juba ka arvamusi, et domineerima jääbki heitlik ilm ja korralikku talveilma enam ei tule. See sobib mulle - nii kaugele arenendud taimedele oleks tugev külm katsumuseks ja äärmuslikul juhul isegi hukatuslikuks. Loodan, et seda ei juhtu. 

Eilne 4 kraadine soojus ja mahe õhk tundus kevadine. Kuigi polnud veel õiget lõhna ja hämarikus ei hakanud laulma ühtegi musträstast. Niiviisi vaadates siiski - kevad on lähedal.