Südasuvi kestab juba juuni keskpaigast saati. Suvi ise alles aga teist nädalat. Südasuvi on siis, kui keskmine ööpäevane temperatuur püsib püsivalt kõrgemal kui 15 plusskraadi. Ja see on pikalt olnud olulisemalt kõrgemal. Maksimumidest ei maksa rääkidagi, sest selle aasta jaanilaupäeval sündis juunikuu kõigi aegade mõõdetud kuumarekord +34,6 kraadi Narvas. Eesti absoluutne kuumarekord pärineb 1992. aastast, kui 11. augustil mõõdeti Võrus 35,6 kraadi sooja. Huvitav on ka fakt, et igal aastal ei pruugi südasuve ollagi.
Juba enne jaanipäeva tekkinud püsiv kuumalaine loomulikult kuivatas
jõudsalt muldi. Õnneks sai aed ja loodus leevendust vihmade näol
jaanipäeva ümbruses. Pisut malbemaks muutunud ilm on nüüd aga taas
kuumuse ja kuivuse poole pööranud ning taimed on päris veenäljas. Murud
kõrbevad. Õhtutunnid jalgpalli EM vaheaegadel kuluvad kastmisele. Ja
taevast leevendust ei paista hetkel kusagilt. Vaatamata kõigele on aed
ilus.
 |
Suur tähtputk/ Astrantia major var. 'Rosea'
|
 |
Erilehine tähtputk/ Astrantia maxima
|
 |
Suur tähtputk/Astrantia major 'Claret'
|
Vaatan, et minu aiablogi on kujununenud kuidagi ilmakeskseks oma juttudega. Eks ilm on muidugi oluline aednikule - asi, mida ta jälgib iga päev ning püüab prognooside abil ennustada. Ja see mõjutab, mis ja kuidas aias toimub. Otsustasin siis aga seepeale, et peaks rohkem ajama taimejuttu. Igal korral võiks olla mõni taim natuke rohkem fookuses, natukese enama tähelepanu all.
Ja nii on tänane jutt purpurpunasest laugust. Maikuu "The English Garden" numbris oli artikkel laukudest, nende kasvu- ja õitsemise iseloomust ning püsivusest aias. Huvitaval kombel purpurpunase laugu osas anti hinnang, et seda on lootusetu Briti aedades kasvatada ja temasse tuleks suhtuda kui üheaastasesse suvikusse. Ja üldse pidid sealsed suved olema laukudele raskemini taluda kui talved. Miks mind see lugu intrigeeris oli see, et pupruprunane lauk on minul kahes kohas kasvanud 7-8 aastat. Võib-olla on neid arvuliselt aastate pikku vähemaks jäänud, kuid igal aastal on nad õitsenud ja nii ka tänavu. Ka Sulev Savisaar kirjutab "Sibullillede Entsüklopeedias", et purpurpunane lauk on meil talvekindel ja püsiv. Võta siis kinni, mis seal saareriigis selle lauguga on. Aga hea oli tõdeda, et miskiski aspektis on meil ka inglaste ees eelis!
 |
Purpurpunane lauk/ Allium atropurpureum is durable leek spieces in Estonian gardens
|
 |
| Allium atropurpureum |
Artiklist veel ehk niipalju, et laugud jagati seal nende vajaduste poolest kolme gruppi - "kaeva välja ja küpseta", "laugud, mis vajavad aeg-ajalt väljakaevamist ning jagamist, u 3 aasta tagant" ja "laugud, mis ei õitse igal aastal". Parimateks hinnatakse sorte "Purple Rain", "Purple Sensation" ja "Mount Everest", mis ei vaja sagedasti jagamist ega suvist "küpsetamist".
Kuni jaanivihmadeni õitsesid sel aastal imeilusasti ka pojengid. Aga nagu ikka, peale esimest vihmasadu olid neil pead maa poole norgu ja ilu rikutud. See pani mind mõtlema, et kui niigi on nende ilu napp ja seegi saab igal aastal kiirelt rikutud - kas neid ikka üldse on mõistlik lugeda headeks aiataimedeks?! Loomulikult ei loobu ma olemasolevatest ja nende üürike hetk rõõmustab ikka igal aastal, kuid laimealt võttes... küllaltki mõttetud! Või mis?!
 |
Selle koha pealt hostapeenras sai pojeng 4-5 aastat tagasi ära istutatud, ilmselt mõnest mullasügavustesse jäänud juurejupist kasvas aga uus taim/ Some 4-5 years ago I lifted and moved a peony plant from this site to another place. From a piece of root left behind have frown a new vigorous plant!
|
 |
Vana-vanaema pojeng/ Grand-grandmother's peony
|
 |
Pojengide aeg jaanipäeva paiku/ Time of peonies in Midsummer
|
 |
Enne vihma/ Before the rain
|
Tiigis on õitsemas taaskord ka vesiroosid. Roosad ja punane on hea tervise juures, aga kollane pole talve üle elanud. Ühe elas. Aga see ei olnud ju ka talv! Ja õitsemiseni see kollane ei jõudnuki.
 |
Vesiroos/ Nymphaea 'Rose Arey'
|
 |
| Vesiroos/ Nymphaea 'Rose Arey' |
Varasuvel on alati hostad oma parimas vormis. Kuigi tigusid ja nälkjaid on sel aastal meeletult palju, siis taimed on veel suhteliselt terved.
 |
Hostapeenar/ Hosta Bed
|
 |
| Hostapeenar/ Hosta Bed |
 |
| Hostapeenar/ Hosta Bed |
 |
| Hostapeenar/ Hosta Bed |
Ja veel mõned vaated aiast.
 |
Pikk peenar/ Long Border
|
 |
| Pikk peenar/ Long Border |
 |
| Pikk peenar/ Long Border |
 |
| Pikk peenar/ Long Border |
 |
Aiavaade/Garden View
|
 |
| Aiavaade/Garden View |
 |
| Aiavaade/Garden View |
 |
Nepeta kubanica
|
Juuli on alanud ning esimesed floksidki juba oma õied avanud. Oodata on tõelist värvide ja õite pillerkaart!
Saareriigis sajab ja on kylm :) Kuuloomine tuleb 10.juulil, Seitsmevennapäeval. Väga huvitav aeg ilmavaatlejayele - et kas ja mis muutub. Aed paistab imeilus. Ehk peaks mõtlema vihmutamisele?
VastaKustutaVärske ja seetõttu veel tulise pojengifännina väidan ma, et pojeng ei ole kaugeltki mitte mõttetu. Kui nad kasvavad teiste püsikute vahel, erinevates kohtades (poolvarjus, päikses), erinevad sordid (varased, keskmised, hilised), siis täidavad pojengid oma õitega aia ligi kuu aega. Nende lehed on ilusad ja annavad peale õite ära lõikamist kena rohelise puhmiku. Ja kindlasti peab neid õitsemise ajal toestama, sest hoolimata kõigest ilusast mis iga sordi kohta iseloomustuses kirjutatakse, suudavad minu aias ilma toeta hakkama saada vaid paar pojengi. Aga neil on ka tõesti tugevad varred. Üks neist on Kansas. Muidugi on veel kümmekond noorukest, kelle omadusi pole veel tundma õppinud. Pikk peenar on imeline. :)
VastaKustutaI love your flower stories Tistou. Your Astrantia is a pretty one. I have no it in my garden. And yes, peonies are flowers with very short blooming time. Mine were down after the heavy rain.
VastaKustutaPojengide õitsemise järgi, noh nende, kes ei kuulu varajaste hulka, on hea ilma ennustada. Kõige kaunimal õitseajal need hoovihmad tulevadki :) Üürikesed, aga nende lehestik on ju ka üsna kena pikka aega. Mul on nad endiselt veidi hooletuses, ma pole sinna aianurka lihtsalt jõudnud.
VastaKustuta