Tistou päevaraamat: Selle kevade päev

pühapäev, 18. aprill 2021

Selle kevade päev

Olen sellest varem kirjutanud, et segali tabab mind kevadel ühel momendil tunne, et käes on selle kevade hetk. Just see päev, kui kõike on parajalt - sooja, päikest, esimesi õisi, esimesi liblikaid ja mesilasi. Ilmselt on see segu pika ootuse täitumisest ja õnnetundest, mille vallandab eelmainitud elementide uimastav kokteil. See hetk oli eile, laupäeval. Kindlasti on täna sama tore ja soe päev, kuid paraku pole ta enam päris see, mis ta eile oli, sel hetkel. Argisus on juba oluliselt lähedamal, lumikellukesed ja krookused on kuhtunumad, ees ei ole ootamas saunaõhtut, veel üht muretut päeva.

Eile oli tõesti see päev, kui päris esimesed õitsejad ulatasid käe teise laine suurtele tegijatele. Suurem osa sordilumikellukesi on veel ilusad ja värsked, samas avasid õied juba varajasemad looduslikud tulbiliigid. Hariliku lumikellukese põhiliik on küll juba närbumas ja kuldkrookused selleks kevadeks lõpetanud, kuid on sordilumikellukesi, kellest on jäädvustusi veebruari lõpupäevilt ja nad on ilusad praegugi. Näiteks suurepärane 'John Gray'.

Aga alustagem siis seekord päevasündmusest, tulpidest.

Kaunis tulp/ Tulipa humilis

Neitsitulp/ Tulipa polychroma

Kaunis tulp/Tulpa humilis 'Helena'

Kaheõieline tulp/ Tulipa biflora

Kaunis tulp/ Tulipa pulchella 'Violacea'

Tulbipeenar/ Tulip Border

Kaufmanni tulp/ Tulipa kaufmanniana

Teenimatult vähe on saanud sel aastal tähelepanu võib-olla võrkiirised. Nad on olnud ilusad, nagu igal kevadel. Üldiselt ikka tublid ja tugevad. 'Eyecatcher' on vaid teinud sammu tagasi, aastaga on taimi-õisi miskipärast poole vähemaks jäänud. Vinogradovi võrkiiris on olnud palju aastaid kahe õiega, sel kevadel on kolm! Hetkel ongi jäänud õitsema vaid hilisemad.

Vinogradovi võrkiiris/ Iris winogradowii

Lüükia võrkiiris/ Iris histrioides 'Sheila Ann Germany'

Võrkiiris/ Iris reticulata 'White Caucasus'

Mulle meeldib, kui palju varakevadisi lilli kasvab koos, moodustades kirevaid värvilaike muidu veel üsna värvivaeses aias. Elamuse pakkus nädalatagune käik Tartu Botaanikaaeda, kus peaväravast paremal asetsev sibulillede ala moodustas kütkestava värvilise õievaiba. Seal oli lumikellukesi, krookuseid, sillasid, kirgaslilli ja esimesi koerahambaid. Minul selliseid vaipasid veel ei ole, kuid mõned värvikamad kohad on siiski!

Tartu ülikooli botaanikaaed/ Tartu University Botanical Gardens

Minu kevadlilled/ My Spring Flowers

Kevalilled/ Spring Flowers

Aed-lumeroos/ Helleborus cv.

Kevalilled/ Spring Flowers

Kätte on aga jõudnud ka sinilillede aeg ja see on peaaegu sama elevaks tegev kui lumikellukeste tulemine. Väga ilus õitsemine on sel aastal ning külmad ööd pole tärkavaid õisi rikkunud. Ilmselt järgmisel korral on galerii vaid sinililledest. Sel korral väike kiusatusetekitaja!

Hübriidne sinilill/ Hepatica x media 'Ballardii'

Roosad sinililled/ Pink hepaticas

Sinililled ja märtsikellukesed/ Hepatica nobilis & Leucojum vernum

Huvitav lilla tooniga sinilill koos roosade tolmukatega/ Interesting lilac hepatica with pink anthers

Roosa sinilill/ Pink Hepatica nobilis

Aga eilse päeva tegid veel siiski lumikellukesed. Nad on nüüd oma maksimaalses kõrguses, suuruses. Mõned hetked enne õite kuhtumist, sest nende soojade ilmadega tuleb see kiirelt kätte. No ja eks neid on juba ju olnud ka põhimõtteliselt juba poolteist kuud. Kuigi eks seal oli ka lumeperioode vahel. Mõni hilisem sort venitab veel ehk nädalapäevad.