Möödunud pühapäevane torm puudutas paljusid Lõuna-Eestis. Ka meil oli väga tugev tuul, mis sakutas puid ning surus nõrgemaid maadligi. Aga üldiselt, kes lagedal kasvanud, see tuulega harjunud, ning peab vastu. Kõige nõrgem meie kandis oli vast riik ise, kes mitme päeva jooksul voolu taastada ei suutnud. Distantsilt kiruda on muidugi kerge, kuid kes kohapeal hakkama saama pidid, neil võis olla päris raske. Ja kahjuks pole elekter tagasi mitmesajale inimesele ka veel täna õhtul.
Tuuline oli tegelikult kogu nädalavahetuse. Juba reedel lõõtsus tuul mööda välju ja kohises puulatvades. Laupäeval pisut tagasi andes hakkas ta tugevnema taas pühapäeva lõunast ning saavutas oma maksimumjõu kella kolme ja nelja vahel. Siis läks ka vool. Õu langes oksi täis, aga need kõik olid kuivanud - torm tegi võrades sanitaritööd! Olen seda ennegi mõelnud, et ajuti on puudele tugevat tuult vaja.
Aias oli rajust kõige enam mõjutatud ehk uus kõrgete kõrreliste ja püsikute peenar kraavi serval, vastu lagedat välja. Tuul sasis taimepuhmaid pikalt ja põhjalikult, kuid kõik jäi kenasti püsti. Roog-sinihelmikad ja vesikanepid, kaunid sügisastrid ja männasmailased.
|
Kaunid sügisastrid hariliku lodjapuu taustal |
|
Kaunis sügisaster/ Symphyortichum novae-angliae |
Kauneid sügisastreid pole meil varem kunagi olnud. Imelised lilled! Hilised muidugi, kuid just asendamatud nendeks aegadeks, kui esimesed sügisesed öökülmad röövivad valdava õieilu aias. Sortide seas on toredaid värve ning neist tasuks aeda luua koos kõrrelistega üks suurem värvilaik. Ehk siis, tuleb plaani võtta!
Viimaste nädalavahetuste toimetamised ongi olnud kraaviserval oleva peenra juures. Kaevasin seda pikemaks ja istutasin maha mõned sügisel saadud sinised floksisordid ning vereva vesikanepi sordid. Servadesse ja vahele madalate astrite sorte. Ka vesikanepid on uustulnukad ja juba ma arutlen enamisi, et kuidas ma siiani üldse ilma nendeta olla sain. Väga vahvad taimed!
|
Sügisesed meeleolud/ Autumn moods |
Püsikupuhmikute vahele tippisin kevadisi sibullilli, peamiselt hüatsinte ja madalaid nartsisse. Torminädalavahetuse tähtsaim ülesanne oligi idahüatsindid jälle maha saada. Nii hilja ma vist neid polegi pannud, kuid ma usun, et sest pole lugu, kuna sügis ongi olnud liiga soe siiani nende juurdumiseks. Üles said aga omakorda kannad ja tuttliiliad. Ja muidugi puulehed, neid on riisutud ja taga aetud ning kompostihunnikusse kuhjatud. Klassikalised sügistööd!