Asjade seis

Kevad on läbi ja jaanid möödas ning hinges on tundmus, et üks periood on läbi saanud. Eks ta ongi. Pisut on tühjust, pisut on väsimust ka. Pühadega sai justkui viimase ponnistuse korras kogu aed üle käidud - murud, peenrad, taimed, aiamaa. Istutatud sai suur hulk varakevadel saabunud ning siiani pottides konutanud hostasid. Hostapeenar on nüüd kaks korda pikem ja rikkam. Mul ikka on nende hostadega mingi teema. Hostadest saab ülevaade olema õige pea.

Roosid on kõikjal puhkemas. Nagu ikka, on seinaäärses tulbipeenras kõik varasem, nii ka sealne roos - The Lark Ascending.

'The Lark Ascending' is first rose to bloom in my Tulips Bed. Everything is much earlier in that bed. 

Roheline jaaniaeg/ Green Midsummer time

Peavõrd hostadega on mul teema kõrrelistega - kõrrelised tuules ja liikumises, pilt mis mind alati paelub/ As much as I love hostas I love grasses and I'm constantly drawn to their airiness and moveness.

Ülal pildil olev luhttarn 'Aurea' on pojukese teinud - on teine pisike, aga sama kollane, kõrvalpaineva mägisibulate kivipeenra servakivide vahel. Selline tore leid. Seemnest tärganud, kuid vanema omadustega. Kõrrelistel üldse meeldib kivide vahele pugeda, eriti juus-stepirohtudel. Kuhu sobib, olen nad alles jätnud. Seal kiviservas on ka üks siilkübaraseemik. Muidu nopin nad välja, kuid tema kuidagi jäi ja sätib juba teist aastat õitsema (all pildidl). Ka tema on täitsa oma ema suust kukkunud.

Ega vana arm ka roosteta - mägisibulad/ Another old love - sempervivums

Pisihostade pere püsikupeenra serval, kivide vahele sättinud stepirohud seltsiks, ramonda kah!/ Family of miniature hostas on the Northern edge of my Perennials Bed.

Pisihostad/ Miniature hostas

Ramonda myconi

Ramonda myconi

Üks nelk, pärit vist algupäraselt Muhedikemaalt/ One fine pink

Ühest veel. Seisin silmitsi küsimuse ja küsijaga, et kas ma kunagi maale ka ilma uute taimedeta lähen. Tõsi, vist ei lähegi. No kui pole mitte just südasügis või laustalv. Südasügisel muide saab veel edukalt igasugu sibulilli maha panna, nii et see ei lähegi arvesse! Kindlasti ei osta ma taimi ostmise pärast (või siiski?), vaid ikka selle pärast, et need on väga vajalikud ja olulised ning peaksid vääriliselt täiendama olemasolevaid kooslusi. Muidugi on ka selliseid, milleta elu näib lihtsalt lausa mõttetu, kuid keda pole kuhugi panna ja kellele on vaja luua täiesti oma uus keskkond. Ja nii neid on kogunenud viimase viie aasta jooksul, kõvasti. Kahtlustan, et liiga palju.

Kui alustaksin uuesti, kas siis teeksin teisiti? Võib-olla suudaksin vähemaga, lihtsamalt?! Keskendudes enam ruumile ja meeleolule ning vähem üksikutele taimedele. Teistpidi olen aga ikkagi nii kinni oma taimedes, et ilmselt pikikisin "loodava lihtsuse" lõpuks ikka täis oma eriilmelisi lemmikuid.

Võib-olla väike paus ja uue jõuga suvesse?!

Suve saabumiseks

Suvi saabus täna hommikul 7.24.

Tomat 'Sungold'/ Tomato 'Sungold' is bearing first ripe fruits of this summer, arrived this morning 7AM

Paanikaks ei ole põhjust, teised tomatid kannavad kõik alles rohelisi nupsikuid. 'Terma' taimedel on küll ka juba ka päris suuri tomateid, kuid nende värvumine võtab veel aega. 

Enne päikese kõrgeimat kaart, Jaani eel

Veel vaid kaks päeva ja selleks aastaks ongi päike saavutanud oma maksimumi, hakkab jälle vähehaaval taanduma hilissügisesse pimedusse. Õnneks suvi alles algab ja ehk toob ta ikka oma sooja ja pillava külluse. Saadame ära kevade, mis on olnud varajane (lume sulamine) ja hiline (taimede tärkamine), kuiv (mai) ja märg (juuni), külm (mai öökülmad) ja kuum (troopiline soojus nii mitmelgi korral mais ja juunis) - ikka ja jälle, kontrastiderohke.

Viimse kahe nädala sajud ja suhteline soojus on kasvatanud aiast tõelise džungli. Püsikud on suured ja lopsakad, peaks nad vaid vastu tugevatele tuultele, mis on ainus kindel asi meie viimase aja kevadetes.

Õitsevad siberi iirised. Mul on peenardes vaid põhiliik, kunagi kooli ajal Räpinast toodud taimekilluke on jõudsalt kasvanud ja moodustab nüüd telje ühes aiapeenras ning on kesksel positsioonil püsikupeenras. Kui need üles kaevata, ära jagada, saaks pika sinise peenra küll, nagu unistustes on.

Siberi iirised püsikupeenras/ Siberian irises in my Perennials Bed are taking the centre stage

Iirise sina täidab seinaäärset aiapeenart/ Garden Border is blue by Siberian irises

Adoonised, siniliiliad, lumikellukesed on asendunud iiristega/ Adonis, snowdrops and scillas have replaced by luch iris community in Garden Border.

Siberi iirise lihtne ilu/ Modest beauty of species Siberian iris

Et kõik aediirised oleks üles loendatud, siis jätkan möödunud nädala rida uute lisandunud õitsejatega. Need on vanad sordid, meil juba enne mind olemas ning ajas ja ruumis kaasa liikunud. "Pruun" iiris on üks lapsepõlveost Viljandi turult - iirised võlusid mind ilmselt juba siis!

Taluaia klassika - Iris germanica ssp. flavescens - armas ja hästilõhnav/ Cottage Garden favourite of Estonia, Iris germanica ssp. flavescens - cute and well scented.

Aiapeenar ühest otsast/ Garden Border from one end

See iirise klump kasvab vast juba paar aastakümmet õunapuude all. Siis kui ta mulda sai õunapuude vahesse, olid puud veel väikesed ja aed valgusküllane. Nüüd on võrad liitunud ja puudealune päris hämar, kuid vapper iiris peab vastu ja aina laieneb ning ikka õitseb/ This group of irises was planted some 20 years ago. Life below apple trees was bright and sunny back then, as now canopies have merged to one and stolen all sunlight. Tough iris however, is ever expnading and blooming every year.

Aiapeenra teises otsas õitseb teine väga vana iiris/ On the other end of Garden Border, there is another very old bearded iris cultivar.

Ja kuskil keskosas on see pruun, lapsepõlve kiindumus Viljandi turult/ Somewhere in the middle of Garden Border, this brown beauty can be found.

Iris germanica cv.

Üks tumelilla iiris, tema on küll uuema aja tulija siiski/ One dark purple semi-tall bearded iris, lot newer than previous old favourites.

Püsikupeenar on täidlane ja kui kevadel paistsi, et nii mõnigi näiliselt vaba pind võiks veel ehk mõne toreda taime mahutada, siis tegelikkuses olen suutnud suruda servadele vaid kaks tradeskantsiat ja siberi iirise kõrvale hiina kullerkupu 'Goldkönigin'. Viimane on kui oraanž täpike muidu rahulikus sini-roheluses. Kena päikseline aktsent.

Neeva Aias toodud hiina kullerkupp 'Goldkönigin'/ Trollius chinensis 'Goldköning' is new in my Perennials Bed, adding a shiny golden spot next to Sibierian irises. Nice contrast, it is making. 

Püsikupeenra küllus/ Fullness of my Perennials Bed in late June

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Jaanipäeva ilmaennustused kisuvad klassika poolele - vihma ja jahedust, võimaliku öökülmaohuga. See, et jaaniilmad ei erine meil oluliselt jõuludest, hakkab erandlikest juhtumitest korduvaks klassikaks saama. Uus normaalsus?! Loodan, et öökülm jääb vähemalt olemata, sest kabatšokid põllul ja daaliad peenardes on juba kenad puhmad kasvatanud. Kahju oleks neid kaotada.

Alanud on pojengide aeg ning varane 'Rubra Plena' on oma täisilus. Seda ilu on küll viivuks, kuid hea meel sellestki!

Paeonia 'Rubra Plena'

Oandult toodud püsilina, parimad tervitused jagajale! ;) / Perennial blue flax opens its bloom just for a day, but what a joy!

Sel aastal on mul ka natuke oma lilleniitu. See on küll vaid muru väikeste niidulillelappidega, kuid hoopis uue mulje loob seegi. Need on ajutised niitmata jäetud laigukesed murus karikakardega, mis just nüüd jaanipäevaks oma õisi avamas on. Esimesed olid juba õied paotanud. Järgmisel korral neist enam!

Karikakrad murus/ This year I have left some paches in grass unmowed. These were specifically chosed  by where the daisies grow. Now they are opening their blooms for the Midsummer. 

Karikakrad/ Common daisies 

Leucanthemum vulgare

Kauneid jaanipühi!

Kuhu see juuni jookseb?

Aeg ja juuni päevad lendavad mööda sellise kiirusega, et niiviisi on varsti jõul käes! Juba on pool kuud läinud, kuid mina pole saanud siia ühtegi sissekannet selle aja jooksul lisatud. Kiire on tööl ja kiire on kodus ja maal oldud ajast ei maksa rääkidagi. Lõpetan igal pühapäeval hämarikus ning mõtlen vaid sellele, mis jälle tegemata jäi. Nii jääb märkamata seegi, mis tehtud. Pagana jama! Mõtlen ka ühtelugu, et no nüüd läheb kohe kõik kergemaks, suurem koorem saab õlgadelt maha, aga no ei tuhkagi, ikka kõik ühtviisi.

Hea on see, et aiamaa on korras ja järjepeal, kartul-uba-hernes tärganud, porgand ka juba idaneb. Sibulatel on kenad rohelised nutid. Muru on ka korras, olen igal nädalal jõudnud kõik üle niita. Lillepeenrad tahaksid aga ülekäimist. Viimati korrastasin metsapeenra ja sellega on ka täitsa kenasti. Kõik muud aga tahaks samuti kobestamist, tärganud umbrohtude noppimist. Halvasti on aga istutamata taimedega. Päris mitmed on pottides juba möödunud kevadest-suvest, keerulise talvegi üle elanud, aga siiani maha istutamata. Nendega on lihtsalt see lugu, et neile pole kohta ja nad vajavad täiesti uute pindade-peenarde loomist, kuid selleks pole aega jagunud. Ideidki on nappinud, et kuhu ja kuidas. Vähemalt paar mõtet nüüd tekkinud on, kuid need vajavad korralikku ettevalmistust. Uus hostapeenar aias vajab samuti pikemaks kaevamist, sest kevadel Hollandist saabunud taimed on samuti alles pottides. Oh vaesekesed, oh mina!

Aiapeenardes aga õitsevad endiselt viridiflora tulbid. Esitlesin neid juba oma viimases postituses mais, kaks nädalat tagasi. Nüüdseks olid nad just sellised oma kooslustes, nagu olin soovinud ja ette kujutanud. Tore!

Viridaflora tulbid aiapeenras/ Viridaflora tulips in my garden beds are the highlight at the moment.

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips, still in bloom after 2 weeks.

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

Tegelikult peaks aga rääkima juba aediiristest, sest just nemad on nüüdseks õied avanud ning kaunistavad seinaäärset tulbipeenart. Endiselt on mul vaid nimetud sordid. Mõttes olen ikka mõlgutanud ka mõnd helesinist ja oraanži, kuid pole vaja rohkem taimi pottidesse ootama. Uute iiriste jaoks oleks tarvis juba eraldi peenart ja see on pisut keeruline teema. Tunnen rõõmu olemasolevatest!

Seinaäärne tulbipeenar aediiristes/ Tulips Bed is now filled with tall bearded irises.All nameless, but very dear to me nevertheless. 

Heledam lilla ja kõige kõrgem/ Pale lilac and tallest of them all, beautiful bearded iris cultivar

Aediiris/ Iris germanica cv.

Üks pisut heledam ja roosakam variant nn pruunist aediirisest/ Iris germanica cv.

Keskmise kõrgusega sinised ja valge neeluga iirsed õitsevad alati väga rikkalikult/ This semi tall blue cultivar blooms very well every year.

Tulbipeenar hiliskevadel/ Tulips Bed in late spring

Natuke uutest taimedest ka, kes kenasti leidnud oma koha olemasolevates peenardes. Türilt tõin kaheõileised kinglilled. Kastsin neid küll korralikult istutamisel, kuid järgneval nädalal olid vaesekesed päikeses puhta närbunud. Ikka niivõrd kuiv oli see mai. Kiire kastmine aga turgutas taimed ja nüüd on esimesed õied lahti. Toredad lilled - meenutavad lapsepõlve potikinglilli.

Kaheõieline kinglill mägisibulatega/ Calceolaria biflora with house-leeks is new in my garden. 

 

Teiseks toimus mul mingi äratundmine tradeskantsiatega. Arvasin, et see taimeperekond pole mulle, kuid kui nägin toredaid "viinamarja" sarja taimi, olin tehtud. Nüüd on mul 'Concord Grape' ja 'Red Grape'. Ühe  selle liigi (Tradescantia andersoniana) siniseõielise põhivormi võiks ka veel tuua.

Tradeskantsia 'Red Grape' võiks interneti piltide järgi olla tumedama õiega, aga no on kes ta on, tal on nii vahvalt suured õied/ Tradescantia andersoniana 'Red Grape' should be more purple in colour (by photos on internet). Who ever it is, I like its large blooms! 

'Concord Grape' on fantastilise lehetooniga, mis hästi sobitub purpurlillade õitega/ Tradescantia andersoniana 'Concord Grape' has fantastic leaf colour and blooms are equally nice. 

Uusi taimi on muidugi veel ja veel (veelkord: oh mind), kuid nendest siis, kui nende aeg jõuab. Papagoitulpidele ennustasin nädalast lendu, kuid vapramad lendavad neist praegugi veel. Sealjuures mustad algusest peale, kolmandat nädalat juba.

Papagoi tulbid on õitsenud juba kolm nädalat/ Parrot tulips are in bloom for the third week already .

Üks...üks lihtsalt kaunis tulp/ Just one more beautiful tulip

On ka laukude aeg alanud/ It is also a leek time - Allium 'Globmaster'

Vaatamata kevadistele vintsutustele on ka murtudsüdamed mõned õied teinud. Tugevamalt öökülmakahjustusi saanud 'Alba' isegi enam. Tavaline kasvatas vaid hoogsalt lehti. Kuid nad mõlemad on ka veel väga noored/ Despite spring frosts and damaged shoots, bleeding hearts have put up a little show of their own. 

Murtudsüda/ Bleeding heart

Kuid ikkagi, kuhu see juuni kaob ja juba pooleldi kadunud on??!!!