Minu metsapeenar sündis täpselt aasta tagasi jaanilaupäeval, kui istutasin kümmekond hostat metsaserva, vana kiviaia vahele. Ei osanud ma siis veel arvata, et hostade arvestavaks naaberseltskonnaks saab sõnajalgade perekond. Sõnajalad polnud mulle iseenesest ju võõrad ning mõned ilusamad olin metsast koju toonud juba õige noorest peast. Laanesõnajalad on nüüdseks vallutanud köögiaknaaluse ja loovad kaunist tausta hostanurgale. Ligi 20 aastat on meil ukse ees tuhaplokil (!) kasvanud ka kiviimar. Nüüd on talle ka üks isetekkeline seltsiline tekkinud.
Aga Lepiku-Mardi aia külastus möödunud suvel tegi mind tuttavaks aiasõnajalgade liigi- ja vormirohke maailmaga ja tinistas täielikult ära. Sealt tõingi esimesed sordisõnajalad ja võõramaised liigid. Lisa on nüüdseks tulnud taimelaatadelt ja viimased tõin Garden.ee sortimendist. Kõik on leidnud koha kividevahelises metsamaastikus ja esimene aastaring hakkab täituma. Taimekesed on loomulikult veel väikesed, kuid iseloom hakkab juba välja paistma. "Õisi tuleb veel oodata ja otsida" tulevastel jaanipäevadel!
Jaaniaegu olid nad sellised.
Aga Lepiku-Mardi aia külastus möödunud suvel tegi mind tuttavaks aiasõnajalgade liigi- ja vormirohke maailmaga ja tinistas täielikult ära. Sealt tõingi esimesed sordisõnajalad ja võõramaised liigid. Lisa on nüüdseks tulnud taimelaatadelt ja viimased tõin Garden.ee sortimendist. Kõik on leidnud koha kividevahelises metsamaastikus ja esimene aastaring hakkab täituma. Taimekesed on loomulikult veel väikesed, kuid iseloom hakkab juba välja paistma. "Õisi tuleb veel oodata ja otsida" tulevastel jaanipäevadel!
Jaaniaegu olid nad sellised.
 |
| Harilik naistesõnajalg/ Athyrum filix-femina 'Frizelliae' |
 |
| Harilik naistesõnajalg ja metstarn/ Athyrum filix-femina 'Frizelliae' & Carex sylvatica |
 |
| Austria sõnajalg ja harilik naistesõnajalg/ Dryopteris dilatata 'Stansfieldii' & Athyrium filix-femina 'Victoriae' |
 |
| Maarjasõnajalg/ Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactylon' |
 |
| Mõõk-astelsõnajalg/ Polystrichum munitum |
 |
| Makino astelsõnajalg/ Polystrichum makinoi |
 |
| Meelissõnajalg/ Dryopteris 'Crispa Cristata' |
 |
| Meelissõnajalg/ Dryopteris 'Crispa Cristata' |
 |
| Meelissõnajalg/ Dryopteris affinis 'Cristata The King' |
 |
| Harilik naistesõnajalg/ Athyrium filix-femina 'Victoriae' |
 |
| Karvik-astelsõnajalg/ Polystichum setiferum 'Plumosum' |
 |
| Laanesõnajalg/ Matteuccia struthiopteris & Hosta 'Alan Titchmarch' |
 |
| Varvas adiantum/ Adiantum pedatum |
 |
| Himaalaja adiantum/ Adiantum venustrum |
 |
| Kolmissõnajalg/ Gymnocarpium dryopteris |
 |
| Kiviimarad tuhaplokil, isetekkeline naaber seltsiks/ Polypodium vulgare |
 |
| Karvik-astelsõnajalg/Polystichum setiferum ’Plumosum Densum’ |
 |
| Tähk-roodjalg/ Blechnum spicant |
 |
| Karvik-astelsõnajalg/ Polystichum setiferum ´Dahlem´ |
 |
| Metsapeenar/ Woodland Garden |
 |
| Metsapeenar/ Woodland Garden |
Võimas mets on Sul seal ja imelised sõnajalad!
VastaKustutaMets tegelikult on tõesti võimas, seda ühelgi senisel pildil polegi täies hiilguses näha olnud. Aga see on 100 aastane mõisaaegne tammemets. Ja tammed pole tavapärased jändrikud vaid tõelised pikad palgipuud. See saavutati kui istutati teiseks rindeks harilik kuusk alla.
KustutaSelliste võrratute kivide vahele on puhas rööm sõnajalgu ja hostasid paigutada. Minu lemmikud on karvik-astelsõnajalad. Neil on see lehepits kuidagi väga peen ja eriline. Aga kiviimar elutseb meil ka täiesti metsikult. On kusagilt tulnud ja elab oma elu jugapuu all.
VastaKustutaJaa, mulle sümpatiseerivad ka need karvik-astelsõnajalad väga. Lisaks hoiavad nad seda pitsi kenasti ka üle talve. Samas ma ei alahinda üldse kõiki teisi - kõik on omamoodi huvitavad ja ilusad.
KustutaOhtralt mängumaad on suur rõõm, eriti sellist :) See on nii lahe kuidas sõnajalad aednikke vallutavad. Lõplikult ja kindlalt
VastaKustutaSee on tore mängumaa küll jaa! :)
KustutaJah, selle sõnajalavaimustusega olen ma küll täiesti kaasa läinud. Õnneks eelmine vaimustuse laine - mägisibulad - on mul juba 15 aastat vana lugu/suhe.
Tõesti, sellisest võimalustemaast saabki vaid rõõmu tunda. Väga armas paik. Ja muidugi sõnajalad. Kaunid ja õhulised tegelased. Ja muidugi lisaks need sammaldunud kivid. Imeline kooslus.
VastaKustutaPaik on armas ja ma loodan, et selle saab toimima. Et siis ainult laiendada ja viimstleda paremaks ja ilusamaks.
KustutaOlen seda kohta alati imetlenud ja taevani kiitnud, ega tänagi teisiti saa :).
VastaKustutaAitäh-aitäh! :)
KustutaSee ukse esine sonajalg seal tuhaploki otsas on 25 aastat elanud ainult natukese samblaga. Ploki nukid ju taiesti paistavad. Ja maletad kuidas me teda kahekesi sihi aarest kivi otsast napistasime? Ta oli seal ju vaga ilus, kahju oli lohkuda... Onneks jai ta ellu, isegi janesekapsad on ikka koos temaga elus, vaatamata tihtistele kuivadele ja palju valgust ka muidugi. Sina, minu Rohenapp, olid koigest 10 aastane :)
VastaKustutaMul mingid mälupildid-hetked on sellest toomisest. Mulle ääretult meeldivad stabiilsed ja püsivad asjad, eriti aias! :)
KustutaMuide, kuidas selle kiviimara käsi seal metsas käib, peakski üle vaatama, sest metsa pole seal ju enam alates 2005. aasta jaanuaritormist.