Seda, kui palju nüüd viimaste pöevade jooksul vihma on sadanud, hakkavad sünoptikud kuu viimase päeva möödudes kokku lööma. Kevade viimane päev tõi meile aga kaks lühikest hoogsadu valge veega, mis näiliselt võis tunduda küll vähemalt poole kuu normina kui mitte enamana. Õue ununenud laiapõhjaline ämber oli kenakese veekihi oma põhja kogunud. Rääkimata siis vett täis õust ja uppuvatest peenardest. On nüüd kastetud küll juba, võiks väikese vahe pidada. Lõunakaares aga sätib järgmisi uusi hiigelkõrgeid roosakaid rünksajupilvi.
Muldasin eile kartulit, maa oli hea ja pehme. Isegi mõned savikamakad, mis muidu kõvad kui kivid, olid muutunud sulavõiks. Ja kartul osaliselt juba õitseb. Kaks nädalat tagasi näpistas öökülm osa ära, kuid taastuvad ilusti. Ka harvalt tõusnud peetide-porganite vahele tärkab uusi taimi. Põud ei lubanud kõigil kohe idaneda. Teise ringi külvi tahan juba nädalavahetusest saati teha aga ilm ja sajud ei luba mitte. Ka tänase plaani rikkus ära. Sidusin siis üles hoopis taimi, mis tänases paduvihmas pihta olid saanud.
Aga soe on, ka peale vihma, ja see paneb metsad ning põllud aurama, koguma uut sadu.
|
Metsapeenras, päras sadu/ In my Woodland Garden, after warm summer rain |
|
Metsapeenar/ Woodland Garden |
|
Lainetav õu hoogsaju ajal/ Flooding yard |
|
Vettiv hostanurk/ Soaking hosta corner |
|
Ja vesine mägisibulapeenar/ Sempervivum Bed is very wet too |
Aias õitsevad sõrmkübaralilled. Kunagi aastaid tagasi ema tõi ühe taime ja seina äärde peenrasse ta sai. Õitses ära ja sinnapaika mälestus temast jäigi. Oli tavaline tüüpiline verev sõrmkübar. Mitmed aastad hiljem peenra uuesti korralikult üles harides ilmusid aga pojukesed. Võib-olla oli neid ka enne olnud, kuid ma ei tundnud neid ära ja rohisin välja. Nüüd on neid aga juba paar aastat, tavalisi roosasid, natukene heledamaid roosasid, valgeid ning sel kevadel esmakordselt ka pisut kollaka tooniga. Ja kõik vaid sellest ühest taimest, sest kunagi varem pole meil sõrmkübaralille olnud.
|
Aiapeenras õitsevad verevad sõrmkübarad/ Digitalis purpurea is blooming in my Garden Bed |
|
Tüüpiline tumeroosa/ Typical purple pink foxglove |
|
Heledam roosa/ Lighter pink foxglove |
|
Kollakasvalge/ Ivory white foxglove |
|
Eri toonides ühe ema lapsed/ Different colour varieties from a single mother plant |
|
Verev sõrmkübar/ Digitalis purpurea |
|
Naaber - viltune lauk/ Neighbouring Allium obliquum |
|
Aiapeenrad läbi rodgersia 'Elegans'/ Garden Bed through Rodgersia pinnata 'Elegans' |
Õide on puhkenud ka esimesed kandelabra priimulad - tiibeti priimula ja beesi priimula. Esimene neist peaks olema puhaskollane, mul on ta aga oraanz ja järelikult pole tegemist puhtakujulise liigiga. Beesi priimula loob oma korrusjaid lühtreid ning on imeilus. Pisut hiljem hakkab õitsema ka jaapani priimula. Mulle tundub, et neile mu pakutud läänepoolne seinaäärne meeldib ja sinna võiks liike ja nendevahelisi hübriide veelgi juurde tuua.
|
Beesi priimula/ Primula beesiana |
|
Tiibeti priimula/ Primula florindae hyb. |
Lõpetuseks veel kaks õitsejat. Üks vana-vana "taluiiris", kes teab nime, võiks nimetada. No ja siis mu 'Bartzella', 'Bartzella', 'Bartzella' ...
|
Iris germanica cv. |
|
Paeony x itoh 'Bartzella' |
Paari tunni pärast algab suvi!
Selle vana iirise nime ei tea vist enam keegi. Meil ei ole mitu päeva enam sadanud ja ega meil poleks vaja ka :) Palju ilu Su piltides ja aias :)
VastaKustutaKahjuks polnud ka Tartu Ülikooli BA-s silti sellel iirisel juures. Aga äkki nad ikka teavad...
KustutaRajud on aiast üle käinud aga õnneks on tõesti ka ilu.
See Bartzella on sul ikka tõeline aare.
VastaKustutaMetsapeenra taimed on suuremaks kasvanud ja väga kenasti raamidega (kividevahelise ruumiga) kohandunud. Väga maaliline. Kutsub lausa järele tegema.:) Oh, oleks vaid varju...ja metsa...
On küll aare! Tema kolmas suvi peale istutust poejuurika tükist!
KustutaMetsapeenar muutub aina põnevamaks ja vähehaaval tuleb sinna ka lisa. Paar uut sõnajalga on juurde siginenud. Mõni hosta võiks veel ka tulla! :)
Oh see esimene metsapeenra pilt on nii kaunis. Sõrmkübarad on mõnusad ja muidugi see beesi priimula on imekaunis. Meil oli vihma parasjagu. Ise praegu vaikselt loodan, et tuleb veel. Nii kuivanud oli kõik, et praegu pole aru saadagi, et oleks väga sadanud, kuigi jah, kastis küll. Vähemalt läks roheliseks. Ah jaa, see mägisibulapeenra äär paistab ka nii kaunina pildil...
VastaKustutaNo mina ise mägisibulapeenra servaga üldse rahul ei ole - see on rohimata. Õnneks antud pildil on enamjagu umbrohust vee all! :D Aga kui on korras, siis on kaunis küll! :)
KustutaNeed kõrged priimulad on tõlised iludused ja ma kavatsen kindlalt lisa tuua!
kas need esimesed pildid on sul töödeldud?
VastaKustutaEi, mingit järeltöötlust pole tehtud. Fotoaparaadis keerasin vaid veidi ISO maha, et vastu päikest pildistades pilti üle ei valgustaks. Olukord oligi täpselt selline nagu pildil - pärast vihma hakkas päikeses mets tugevalt aurama, puude vahelt paistvad päikesekiired joonistusid teravalt välja tekkinud udus.
KustutaKlikates pildil jõuad minu Flickr saidile, kus iga pildi juures on toodud ka fotoaparaadi sätted pildistamise hetkel.
Õites aiad on ilusad, aga üle metsaaia pole ikka midagi, kõik need valguse ja varju mängud, kerge salapära, taimed, kivid samblad- võrratu ju,
VastaKustutaKui mahub, võiksid mõelda ka mõnele rodgersiale, kes samuti varju naudivad, kuldkingad ja kolmiklilled võiksid ju ka seal sõnajalgade juures oma koha leida, Sul seal edasimineku ruumi ju küllaga. Nii tore, et selle ilusa osaga alustasid
Jaa, see metsaaed on paganama põnev paik ja sinna annab panna palju huvitavaid asju. Kolmiklilled on väga huvipakkuvad ja neid tahaks küll seal proovida. Rodgersiad on ilusad, aga nad kasvavad nii suureks, no võibolla leiaks ka koha. Ja laienemisruumis tõesti on. Eile vaatasin, et sinna kivide vööndi taha võiks teha veel ühe pika lookleva turbapeenra... sest rodod on ju ka ilusad... ja mul pole ühtegi...
KustutaMa olen juba mitu korda suu lahti teinud, et midagi öelda nende esimeste piltide kohta, aga ikka pole sõnu - jääb siis nii, no words. :) Videviku filmi lõi ka korraks silme ette. :P
VastaKustutaHostanurk on perfektne. Sõrmkübaralilli pean juba teist suve vaid teiste piltidelt imetlema, külvid ei idane. Aga milles küsimus, aednik on ju kannatlik, asi see veel üks aasta oodata pole - äkki kolmandal korral idaneb. :D
Kandelaabra priimulad näevad uhked välja, istutasin kevadel külvatud Jaapani priimulad täna peenrasse - põnev kunagi õisi näha. Eelmisel aastal ostsin ühe taime ka, mis oli aga kevadeks parematele jahimaadele läinud . . . õrnukene?
Vahel loodus loob vaatemänge. Tookord oli see kui lepitus peale järjekordset sadu, mis juba liiale kippus minema. Oli soe, oli niiske, oli ilus.
KustutaHuvitav küll, sõrmkübarad võiks idaneda kui mudru! Ma just rohisin palju välja, aga kui on soovi, siis ikka mõned taimed leiaks ja küllap suvekuudega veel ka lisa tärkab.
Kandelabra priimulad on mul alles möödunud suvest... ei julge veel öelda nende kohta üht ega teist. Aga esimese talve talvitusid kõik kenasti.
Viivi Lepiku-Mardilt ütles, et nad on täiesti lollikindlad (minu interpretatsioon). Kavatsengi neid nüüd Pärnumaale vaatama ja juurde ostma minna.
Oi, kui oled kokkutulekule tulemas, siis võiksid mõne sõrmkübara minu jaoks taskusse pista küll. Mida võiksin sel juhul vastu pakkuda? Mul on pakkumisel lõhnav neitsikummel Snow Ball, nimetu kuningakepp, nimetu lumeroosi lapsed, nimetu valge astilbe, Sieboldi priimula, pune . . .
KustutaMa ei ole veel otsustanud - ma pole kunagi võõrustajat näinud ega mingilgi moel kokku puutunud. Eks ma vaatan. Aga taimede kaasavõtmine pole üldse küsimuski - katsun meeles pidada. Huvitada võiksid sieboldi priimulad...
KustutaTeadmiseks, et võõrustajal on suur ja võrratu hostaaed. :) Panen Sieboldi priimulad potti valmis igal juhul.
KustutaKhmmm... no hostade vastu muidugi ei saa! :D
KustutaMa lähen nädalavahetusel taimepoegi tooma.
Mina jälle üritan seda sõrmkübaralille meeleheitlikult aiast välja rohida, paljuneb hullemini kui naat, mitte ei saa temast jagu, poeb põõsaalustesse, kust teda kätte ei saa ja muudkui külvab. Pildid on Sul fantastilised nagu alati :)
VastaKustutaSõrmkübaralille on nii kerge rohida, ma ei tea teist taime, kes nii kergelt mullast üles tuleks. Ja ei kunagi jää midagi maha. Aga mul pole ta ka invasiivseks muutunud. Need rohimised, mis on olnud, on kergete killast olnud.
KustutaEsimene foto pn meisterklass! Tekitab tunde ja toob välja kõik, mida ma suviste vihmade juures armastan. Sa ikka ise ka rõõmu tunned kui pildid on sellised? Või vaatad norivalt, et kuidas kaadris jne ? :)
VastaKustutaSõrmkübara uus tulemine on nii tore. Ma lugesin mõned aastad tagasi Aidi blogist ja tahtsin endale ka marilda-diralma-radilmat. Istutasin esimese taime ja siis juba külvasin ka. Nüüd on kolm värvi ja loodan, et neid saab rohkem olema, hästi armas lill.
leidsin oma lahjalt lääneküljelt nõmmenelgid õitsemas pärast nelja aastast niitmist ja olin üliõnnelik, sest kunagi voogas seal päideroog ja siis see tyytus, mille nimi mulle meelde ei tule :)
No eks loodus ise mängis selle kaadri mulle kätte. Ja eks heast pildist on ikka rõõmu. Eks ta sellepärast ka esimeseks sai ja kirjutise sisu kujundas! :)
KustutaIsetekkinud ja -tulnud taimed on toredad- tekitavad tunde, et nad on valinud just sinu. Muidu ikka valid ise omale taime, aga nemad valisid aedniku. Sama tore on leida aiast mõne suure kärnkonna, sisaliku või liblika...
Sinu pildid on ikka toesti meistriklass, pole midagi oelda. Kaisin just kodus ja koik on imeilus. Maailm on ju ilu tais :) Aga kui Sina midagi sinna kaadrisse pyyad, siis ohhhh... kaib mottes ja meeles. Seda ikka maletad et isapoolne vanaema oli piltnik ja neiupolvenimi oli Kunst? Kui surnuaial kaid siis motle :)
VastaKustutaNo muidugi ma ju teadsin seda, aga ma seda nagu teadvustanud-mõtestanud pole. Kuid tõepoolest! Ja muidugi vägev, et noil aegadel, naisterahvas ja piltnik. Võimas!
Kustuta