Lumest valgem

Kuigi sel nädalal oleks täiesti asjakohane rääkida ka lumest, siis seekord seda ma ei plaani. Võtan teemaks hoopis veel möödunud nädalavahetusel viimased õitsenud lumikellukesed. Kes ei usu, et mõni lumelill võis veel valge olla, vaadaku lillekeste rohetavat tausta! Ja kuna aeg on kevade vindmisele vaatamata väga kiirelt tõtanud, siis vaatame üle ka mõned varasemad.

Minu kõige hilisemad lumikellukesed on sordid kurrulise lumikellukese liigist. Nad tõusevad mullast siis, kui harilik lumikelluke on juba täisõies. See võib vahel põhjustada tõelist ootusärevust, et kas polegi tärkajaid?! Aga nad ikka tulevad - ja siis arenevad plahvatusliku kiirusega. Õieilu jätkub neist nädala-paari jagu kauemaks võrreldes varasemate liikidega.

Galanthus plicatus 'E.A. Bowles'

Esimesel pildil troonib üks ihaldatumaid aardeid galanthomaailmas - kurruline lumikelluke 'E.A. Bowles'. See on kurrulise lumikellukese albiino poculuformis vorm. Viimane tähendab, et õiel on sisemised segmendid sama pikad kui välimised. Ehk siis kõik kuus õielehte on ühesugused. See teeb õie märksa suuremaks ja lopsakamaks. Väärtust lisab sordile see, et õielehed on väga korrapärased. Hariliku lumikellukse poculiformis sortide õites on tavaliselt sisemised segmendid kitsamad ja ebaühtlasema kujuga.

'E.A Bowles' leiti 2002 aastal Inglismaal, Enfield'is, Myddelton House aiast. Aed kuulus kunagisele aianduse edendajale E.A Bowles'ile, kelle auks sordile mehe järgi ka nimi anti. Koheselt tunnistati sordi erakordsust ning see hakkas lööma rekordeid oksjoneil. Mina sain oma kaks sibulakest möödunud hilissuvel hr Matt Bishop'ilt endalt, kes on ühtlasi lumikellukeste piibli (Snowdrops. A Monograph of Cultivated Galanthus) autor.

Valged õied, rohelised taustad/ White blooms, green backgrounds

Ikka veel õies, 24.04.2016/ Still in bloom 24/04/16

Kaks nädalat tagasi/ Two weeks ago

Teine kurrulise lumikellukese sort, mis veel õies, on Galanthus plicatus 'Augustus'. Taimel on kaunid ümarad õied ja laiad briljantrohelised lehed. Viimases lõpus on nüüd õied küll pisut juba vormist välja arenenud, aga nad olid täitsa olemas. 'Augustuse' puhul kahtlustatakse, et tegemist on viirust kandva sordiga ning teda ei soovitata panna teiste lumikellukeste vahetusse lähedusse.

Galanthus plicatus 'Augustus'

'Augustus' õitsemise alul/ 'Augustus' snowdrop few weeks ago

Galanthus plicatus 'Augustus'

Need olid siis kaks viimast lumikellukest selles aiaaastas. Valgemast valgemaid õisi oli varakevades palju, kuid sinnahulka jagus ka muret. Pole kahjuks lumikellukesedki haigustest prii taimerühm. Mainisin juba viirust, mis ilmselt pesitseb kõigis 'Augustuse' taimedes, kuid on ka liigispetsiifiline hahkhallitus - Botrytis galanthina, mis sarnaselt tulpidele lehti ja sibulaid kahjustab ning lõpuks taime hävitab. Üks punt topeltõielisi lumikellukesi, mille olin toonud aeda eelmisel kevadel naabruses olevast maha jäetud aiast, langes just selle haiguse ohvriks. Pidin nad paraku välja kaevama ja hävitama. Tõsiseks meelehärmiks oli haige ka üks sordilumikelluke vahetus naabruses.

Haigus ise väljendub paksus, vohavas hallis hallituses lumikellukese tõusmetel, mulla piiril. Õige pea mädaneb idu sibula küljest lahti  ja kattub üleni hallitusse. Ühes pesas ei pruugi kõik sibulad korraga haigestuda, kuid lõpuks hävinevad siiski kõik. Nakatunud taimedele tõhus ravi puudub ja need tuleks hävitada. Meenus, et samasuguse kliinilise pildiga hävines ka meie kunagine lumikellukeste koloonia siin aias. Oleks ääretult kahju, kui see nüüd levima hakkaks.

Paari sordi puhul täheldasin aga mingit muud laadi häda. Tõusmine oli pikalt vaevaline ning lõpuks avasid taimed oma õied pea mulla piiril. Ka lehtede kasv oli ääretult vaevaline ning ühe sordi puhul ('Seagull') istub idu koos avanemata õiega siiani mulla piiril. Teistel õnneks pika peale lehed ikkagi kasvasid enam-vähem normaalpikkusesse.

Üks viimatimainitutest on suureõieline lumikelluke Galanthus elwesii 'Godfrey Owen', kes on ka väga ilus ja eriline sort. Nimelt on tal kõiki õiesegmente topelt, nii sisemisi kui välimisi. Seetõttu on õied suured ja täidlased ning näevad välja kui märtsikellukesel. Mõni võiks muidugi öelda, et siis võikski märtsikellukest kasvatada, aga just erililine välimus lumikelliukeste seas teeb selle sordi väärtuslikuks.

Galanthus elwesii 'Godfrey Owen'

Teine suureõieline lumikelluke, kes on mu absoluutne lemmik ja hästi edenenud, on 'Pat Mason'. Selle sordi eripäraks on väga laiad hallid lehed ja suured, rohekate tippudega õied. Ta on tõesti suur ja täidlane.

Galanthus elwesii 'Pat Mason'

Galanthus elwesii 'Pat Mason'

Suureõielise lumikellukese põhiliik/ Galanthus elwesii main form

Üks hariliku lumikellukese sordi portree veel, mille te iseloomulike tunnuste poolest suudaks ära eristada, on 'Viridapice'. Tema sorditunnuseks on rohelised tipud nii välimistel kui sisemistel õiesegmentidel. Kolmest istutatud sibulast üks sel kevadel ei tärganud, teine langes hahkhallituse roaks ning kolmas (ühte punti kokku istutatult) kasvas ja õitses normaalselt. Hariliku ja suureõielise lumikelluse liigid ja sordid pididki olema kõige vastuvõtlikumad haigusele.

Galanthus nivalis 'Viridapice'

Mu praegused harilikud lihtõielised lumikellukesed on toodud kõik ühest vanast mahajäetud aiast, kus nad aastakümneid segamatult kasvada ja levida said. Kahjuks pole seda aeda tänaseks päevaks enam olemas, sest see lükati puhtaks ja asemel on viljapõld. Aga see oli üks huvitav paik ja ilmselgelt lumikellukestele seal väga meeldis. Ehk jätkavad allesjäänud elu ja arengut minu aias pikalt-pikalt, kui just see va paha haigus kimbutama ei kipu. Igal juhul leidsin ma sealt ka paar eriskummalist taime ja ma panin need eraldi kasvama. Nende erilised omadused on säilinud ka nüüd, kolm aastat peale uude kasvukohta toomist. Kahele neist olen ma pannud ka nn töönimed. Kes teab, võib-olla saavad nad kunagi päris sortideks?!

"Galanthus nivalis Tilgake"

Harilik lumikelluke "Tilgake" on puhkedes täiesti ümmarguste õitega, need on justkui pärlid varte otsas. Siinjuures antud puhmas üks õis ei ole tüüpiline ning kui see kordub järgmine aasta, siis tuleks ta eemaldada. Õite vananedes muutub nende pind kobruliseks ning need venivad pisut allapoole välja, nagu vihmapiisad.
 

"Galanthus nivalis Tilgake"

Teine selektsioon, leituna otse esimese kõrvalt, on "Keeleke". Temal on hoopis hästi kitsad õied ning välimised õielehed on tavapärasest pikemad. Ka sooja ilmaga ei avane õied kuigivõrd.

"Galanthus nivalis Keeleke"

"Galanthus nivalis Keeleke"

Kolmas selektsioon on veel, kuid sel pole veel töönimegi. Teisest tavalistest eristub ta pisut suurema õie poolest ning ta puhkeb väga varakult. Eks ma mõned aastad jälgin teda, kas ta ikka niipalju ja püsivalt eristub teistest, et talle töönime anda.

Töönimetu harilik lumikellike/ Unnamed Galanthus nivalis variety

Hetkel on mulle põhiline, et hallitushaigus kontrolli allasaada. Haiged taimed kaevasin koos mullaga välja ning hävitasin. Teisi pritsisin fungitsiidiga profülaktikaks. Ehk aitas. Enne igal juhul ei julgegi kedagi juurde muretseda, kui on selge, et taimed püsivad.

Lumikellukesed/ Snowdrops

Lumikellukesed/ Snowdrops

Kõrgaeg/ Prime time