Rohelised jõulud 2016

Meile eestlastele meeldib ilma vaadata, seda ennustada ja praalida, milline ta tähtsate pööripäevade, jaanidel ja jõulude aegu, just on. Pole harv, et see pagana ilm ei erinegi oluliselt noil teineteisest kõige kaugemal asetsevatel tähtpäevadel.

Jõululume ootus detsembris valdab meist suuremat osa - kas tulevad valged jõulud või mustad. Õnneks viimasel puhul on aednikel jõulud rohelised. Jõulud on rohelised ka sel aastal. Aastalõpu lumed ja külmad jäid suuremas osas novembrisse ning detsembri lõpp on olnud vihmane ning soe. Arvatavasti kujuneb kuu soojemaks ja sajusemaks, kui seda osati ette prognoosida.

Jõululaupäev eile oli tihedalt vihmane ja tugeva tuulega. Sadas hooti tihedamalt, siis jälle nõrgemalt, sekka mõni valge helves. Korra sadas lausa nii hooga ja nii paksult, et vali pahin katusel ajas ilma välja vaatama.

Vihmane jõululaupäev/ Rainy Christmas Eve

Aga kuusk sai metsast sellegi poolest toodud, küünlad surnuaiale viidud ning kõik muud jõulutoimetused nii sees kui väljas tehtud. Ja ehkki jõudsin päeval mõelda, et mingit jõulutunnet pole sel aastal õieti tulnudki, süüdistades lume puudumist ja pimedat ilma, oli õhtul pidulauda ikka tore istuda ning lasta omavalmistatud jõuluroogadel heamaitsta. Olgu nad siis valged, mustad või rohelised.

Kuidas tahes on olnud lood lume ja temperatuuriga, on vähemalt neljal viimasel aastal jõulu esimesel pühal olnud päikesepaisteline ilm. Olen seda märganud ja ka siin päevaraamatus üles tähendanud. Ei kujunenud erandiks ka tänane päev. Ja kuigi päikesepaiste lõuna paiku jäi napiks, oli ta siiski olemas ning täiendas traditsiooni.

Päikseline esimene jõulupüha/ Sunny Christmas Day

Rapsirohelised väljad/ Green fields of oilseed rape

Tulbipeenar on kevadistest õitest veel kaugel/ Tulip bed is far from tulip blooms

Eelmised jõulud 2015. aastal olid veelgi rohelisemad kui praegused, sest siis enne pühade saabumist suuremat külma polnud olnudki. 2014. oli aga valgemast valgem. Ja enne seda taaskord rohelised... Aasta pärast saame sellele reale täiendust moel või teisel, kuid loodetavasti on taas päikest 25. detsembril.

25.12.2016

 

Kord külmetab, kord sulatab ...

... kord sajab vihma.

Selline on olnud detsembri algus. Väga heitlik. Temperatuuri kõikumised on suured ja järsud. Sagedased soojad madalrõhkkonnad koos vihmasajuga on korduvalt asendanud kiire külmenemisega sügavatesse miinustesse kõrgrõhkkonna saabudes. Nii oli näiteks möödunud reedel, kui õhtupoolikul oli +6 kraadi sooja ja sadas tihedat vihma, südaööks aga ilm selgines ning temperatuur langes väga kiirelt miinuspoolele, olles hommikuks -5'C. Laupäeva õhtul langes see veelgi viie pügala jagu. 

Loomulikult paneb see mõtisklema selle üle, kuidas aed ja taimed selliste oludega hakkama saavad. Kahlemata soodne olla see ei saa. Üks on see, kuidas elusad taimekoed sellistele kiiretele muutustele reageerivad, teine füüsiline niiskus ja selle külmumine taimede ümber. Peenardes ehk polegi asi nii hull, küll aga minu lavasse kaevatud potiataimedega. Nii mõnigi pott oli vett täis ja vesi külmunud. Nii pole paraku head loota. Jah, võiks potid külili panna, kuid siis jääks juurepall külma kätte ning ka see pole soodne. Riskantne mäng igatipidi. Pigem võiks püüda oma taimed saada peenardesse õigel ajal! Samas on pottides ka värskeid taimelapsi, kes peaks enne kosuma ja kasvama...   

Laupäevaks oli reedel sadanud vihm taimedel külmunud jääpärliteks, järgnevad ööd lisasid härmatist ja tänaseks hommikuks oli ümbrus päris valge ja sätendav. Sära lisas talvine päike.

Karge härmatisehommik/ Frosty morning today

Pead ja sabad/ Heads and spires

Monarda ja siilkübar/ Beepalm & coneflower

Pune/ Oregano

Siilkübar/ Coneflower

Lamedalehine ogaputk/ Eryngium planum

Monarda

Külmunud veepärlid/ Frozen raindrop pearls

Iris

Eryngium bourgatii'Oxford Blue'

Külmunud lootused/ Frozen hopes

Tärkav lootus/ Emerging hope/Snowdrops in December

Prognoosid näitavad heitliku ilma, külma ja sulade, vihma ja lume vaheldumise jätkumist. Kevad näitab, mis mõjud sel lugulool saavad olema.

Uinuolek

Kolm lund on olnud ja läinud. Seda on novembri kohta päris palju ja mõnevõrra on ta pakkunud leevendust aasta pimedaimas kuus. Lühenev päev ja pime aeg kipub mulle mõjuma kui karule - ärgata on raske, õiget käiku nagu sisse ei saagi ning kogu elu on unelev. Kuna asjatoimetused vajavad aga tegemist ning aasta lõpp on tööl üks kiiremaid aegu, siis ei ole selline seisund kuigi soodne. Kuidagi veab nädalavahetusse välja ja siis magangi kui karu. Isegi lugeda ei viitsi. Maale ja aeda olen sedaviisi sel kuul saanud vaid kahel nädalavahetusel. Rohkemat pole tahtnuki. Kord oli lumi ja teine kord jälle paljas maa. Vahele jäid vist ka kuskile mõned krõbekülmemad ööd.

Sel möödunud laupäeval oli ilm soe, kraade +7. Igati sobiv natuke väljas askeldamiseks, näiteks lehtede koristamiseks. No toesti, me oleme septembri keskpaigast päris mitmel korral seda tööd ette võtnud, kuid ikka olid kõik kohad lehevaibaga kaetud. Riisusin puhtaks õue ja alleealuse muru ning sissesõidutee - kahe lühikese novembripäeva töö, sinna see nädalavahetus läkski. Pühapäeva õhtupoolikul hakkasid märjad puulehed juba külmast krõbisema ning langema lumehelbeid. Ärasõit oli tihedas lumesajus.

Aiast leidsin õitsemas ühe hilise astri. Novembri algupoole tal õied veel lahti polnud. Nüüd siis, peale lumesid ja külmasid! Ta on  mul potiga lavas ja peenrasse istutamata. Mõtlen nüüd, et peaksin talle ühe seinaäärse koha leidma, kus hilised vihmad ja varased lumed õisi lörtsitama ei pääseks. Võib-olla aitaks ka pisut soojem koht varasemale õitsemisele kaasa. Sel aastal on ta aga mu viimane õitseja.

Üks väga hiline aster kesk pruuni ja sompu/ One very late aster in bloom

Ei mõjuta lumed ei külmad/ Surviving first snows and sharper frost, still going strong

Veel lehtedest. Ma olen ikka täitsa jännis oma tegemistega. Eelmine aasta sain ma kõik-kõik riisutud. Maja eest ja tagant, külgedelt ja õunaaiast. Kui nüüd lumed maha jäävad, siis jääbki osa lehti kevadeks koristada ning õunapuudealustele ma üldse ei mõtlegi. Seal ei saagi riisuda, kõik õunu täis. Kitsed söövad õnneks talvega suurema osa ära. Riisumist ennast ma mingis osas pean ikka vajalikuks. Suurte puude all, kus murukamar hõre ja õrn, tapaks paks lehevaip kevadeks kõik heintaimed. Seal peab riisuma. Nagu ka sissesõiduteel, sest lagunevad lehed muudavad selle poriseks. Suurel muruplatsil aga hõredam lehekord kaob iseenesest - mille puhub tuul ära metsa alla, mille tõmbavad vihmaussid maa alla, mis laguneb ise talve jooksul. Ja kuigi värskelt varisenud lehti on hea kerge koristada, tasub mõelda just ka vihmaussidele, et nemadki oma jao saaks. Las siis veidi enne seisavad. Teine võimalus on mitte väga korralikult riisuda, aga sellega on minul probleeme.

Vahepealne suur lumi lörtis ära kõik mu potentsiaalse talveilu. Vesiselt alanud sadu kleepus kõik taimede külge, muutes need raskeks ja painutades maha. Taimed ise aga olid veel mitmed lehes ja varred rohtsed - need ei pidanud raskusele vastu ja lamandusid. Seega ei saa  kahjuks talvel olema kauneid lumiseid vaateid ei kõrrelistega ega püsikute seemnepeadega.  Pean leppima mõne pildiga, mis novembritalves tehtud sai.

Talveilu/ Winter interest

Talveilu/ Winter interest

Talveilu/ Winter interest

Talveilu/ Winter interest

Talveilu/ Winter interest

Talveilu/ Winter interest

Püsikupeenar/ Perennials Bed in Snow

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Varajane talv/ Early Witer

Oma viimase pildiga tulen tagasi viimasesse pühapäeva, siis kui kõik lumi oli juba sulanud ja uus veel polnud hakanud sadama. Vaatasin oma smaragdrohelisi kive metsapeenras ja sama rohelisi talvehaljaid sõnajalgu. Nad on ikka nii toredad ja täiesti asendamatud hilissügiseses aias. Mõistsin, et ma peaks neid tippima siia ja sinna peenardesse, nagu siiani hostasid istutanud olen. Nii oli ka Kölni botaanikaaias - sõnajalgu leidus kõikjal, ka kõrreliste peenras näiteks. Miks mitte siis mulgi nii olla võiks. Võtame plaani ja jätame meelde!

Pärast esimesi lumesid on rohelust ja värskust - karvik-astelsõnajalg/ After the first snows and frosts there is still fresh greenness left

Õhtu Kölni Botaanikaaias

Kaks nädalat tagasi Saksamaale Kölni sõites oleksin justkui läbi teinud reisi ajas. Alustasin lumisest ja justkui detsembrikuisest Tallinnast, tegin peatuse Münchenis, kus valitses sajune, raagus ja hall novembri-hilissügis ning lõpuks jõudsin lehe-kullasesse oktoobrisse välja Kölnis. Tegelikkuses oli kuupäevaks siis 6. november.

Kölni viis mind lühike tööalane visiit ja see ei jätnud palju võimalusi linnaga tutvumiseks, mistõttu ei olnud ma ka mingeid ettevalmistavaid plaane teinud. Aga pühapäeva pärastlõuna oli minu päralt. Võtsin ette hotellist saadud linnakaardi ja vedasin näpuga piki seal leiduvaid rohelisi laike. Rõõmustavaks üllatuseks leidsin ühe kesklinnalähedase laigu olevat botaanikaaia, kõrvu loomaaiaga. Mida paremat võikski tahta?

Kuldne sügis tervitab Kölnis/ Golden Autumn Greeting in Cologne

Botaanikaaeda minek ei paistnud keeruline olema, oli vaja vaid 3,6 km mööda Rheini kallast allavoolu jalutada ja ees ta pidigi olema. Ühistransport oleks eeldanud õigete peatuste leidmist ja ümberistumist, mistõttu pelgasin, et kaotan sellega seigeldes rohkem aega, kui otse jalgsi minnes. Ja ma arvan, et see oli hea plaan, sest ilm oli malbe ja jalutuskäik võimsa jõe kaldal meeleline.

Rheini kallas/ On the banks of river Rhein

Pühapäevased lõbustused/ Sunday amusements

Jalutuskäik siiski võttis oma aja ja paraku polnud ma arvestanud, et õhtud on varased ka Lääne-Euroopas sel aastaajal. Nii jõudsin botaanikaaeda poole nelja paiku, aga siis hakkas juba paraku ka hämarduma. Mul ei jäänud muud üle, kui aed kiirel sammul läbi tormata ja muljed endasse ammutada. Mõne pildi proovisin ka teha, aga valgust vähenes iga hetkega ja värvid muutusid aina tuhmimaks. Värve, värve aga oli võimsalt!

Vaade peaväravast/ View from the main gate

Üks pargivälu/ Park Glade

Modernsed vormid/ Modern Forms

Kölni Botaanikaaed meenutas mulle Tartu Botaanikaaeda. Oluliselt küll suurem, kuid siiski kompaktne ja igasugu taimeaardeid tihedalt täis. Seal oli kõigile midagi - päikeselised ja varjulised alpiaiad, lavendliaed, lõhna-ja meeleaed, vahemereaed, kõrrelisteaed ja sõnajalaaed, kanarbikud, hostad ja kaunid püsikud. Aias on mitmeid väga vanu ja võimsaid puid, mille istutusaeg on aia algusest 1863. Pilte on mul vaid kõige avaramatest paikadest.

Sügisvärvid/ Autumn colours

Sürreaalsed marjad/ Sürreal berries

Palmiallee/ Palm Alley

Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden

Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden

Sügise värvid/ Colours of Autumn

Mischanthus sinensis 'Kleine Silberspinne'

Kõrrelised/ Grasses

Kõrrelised/ Grasses

Kõrrelised/ Grasses

Tsitruselised/ Hardy Cirus Trees

Kõrrelised/ Grasses

Leekiv sügis/ Flaming Autumn

Putukahotell/ Bee Hotel

Kölni Botaanikaaed/ Bond Garden

Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden

Juba päris hämaras/ Dusk setting in

Veel üks sarnasus Tartuga - aed on avatud tasuta ja kuni pimedani. Aias oli palju jalutajaid ja tervisesortlasi, mis räägib selle populaarsusest. Külastajaid on aastas miljon! Minul jäid külastamata kõik kasvuhooned, seega oleks tore sinna kunagi tagasi sattuda. Siis kui lehtede langemiseni on veel aega ja kõik õilmitseb suves.