esmaspäev, 14. september 2015

Kuidas roos ja uba kuu peale kippusid

Möödunud nädalavahetus möödus sõna otseses mõttes jooksujalul. Oli Juurika nädalavahetus ja oli Sügisjooksu nädalavahetus, paraku ühes koos. Aga kange tahtmine oli mõlemale jõuda ja nii jäi aia ja taimede jaoks napid kuus-seitse valgeaja tundi laupäeval. Pilgu jõudis selle ajaga kõigele peale visata ja mõne töögi ära teha.

Aias on üldpildilt rauge suvelõpp. Püsikud on enamjagu lõpetamas ja värve jääb vähemaks. Mulle meeldivad väga paar varast sinist ja purpurset floksisorti, mis üksikute õitega uuesti õitsema hakkavad. Nii igal sügisel, pehmendavad üleminekuaega. Värvist tähtsamaks hakkavad saama vormid - kerad ja sabad, tutid ja nutid, kõrreliste puhmad.

Agastache 'Blue Fortune'
Sabad ja kõrred/ Agastache 'Blue Fortune' & Stipa capillata forming a future structure for coming seasons
Miscanthus sinensis 'Zerbinus'
Miscanthus sinensis 'Zerbinus'
Mõni aga elab teist noorust. Minu Austini roos 'The Lark Ascending' õitseb rikkalikumalt kui südasuvel. Sealjuures on taim kasvanud ca 2 meetri kõrguseks. Tavapäraseks kõrguseks on aretaja poolt antud 120-150 cm. Ju tal hea suvi oli. Või kipub ta siis kuu peale, nagu üks edev kuningas kord. Eks on parajat edevust roosiski. Ja roosile sekundeerib lattuba, kes samuti tavasse ronimise on nõuks võtnud.

Late summer
Taevasse pürgijad tulbipeenras/ Rosa 'The Lark Ascending' and my runnerbeans are climbing to skies this summer
Rosa 'The Lark Ascending'
Ilusad õied/ Beautiful blooms of Rosa 'The Lark Ascending'
P1010223
Rosa 'The Lark Ascending'
Late summer
Õied ja viljad pea kohal/ Blooms and harvest above my head level
Üks ronija, kes mulle samuti sümpaatne, ei edenenud sel suvel aga üldse mitte nii edukalt. Selleks on lillhernes. Eelmine aasta õitsesid nad selle aja peale juba ammu-ammu. Nüüd aga avanevad alles esimesed õied. Üks vahe muidugi on ka võrreldes eelmise hooajaga - siis olid taimed pisut ette kasvatatud. Sel korral tegin külvi otse kasvukohale. Aga selle aasta kaunviljade külvide ja tärkamisega oli nagu oli.

Lathyrus odoratus
Lillherned/ Sweetpeas are finally in bloom too
Õisi teevad usinalt ka Karksi jaanilaadalt soetatud kaks tõrvikliiliat. Üks läti müüja oli see, kelle kinnituse alusel, et taimed hästi meie oludes talvituvad, nad minu aeda said. Õitsevad küll tublilt juba esimesel suvel ja taimed polnudki üldse mitte suured. Seina ääres on pisut kuivem ja ehk see aitab talvituda. Läti polegi teab mis kaugel ju! Meilt na paarkümmend kilomeetrit linnulennul.

Kniphofia uvaria 'Lemon Popsicle'
Kniphofia uvaria 'Lemon Popsicle'
Kniphofia urvaria 'Red Hot Posicle'
Kniphofia uvaria 'Red Hot Popsicle' & Agapanthus 'Charlotte'
Võhma Juurika taimelaat oli mulle esimene külastada. Vägagi põnev oli taimevalikuid vaadata ja sortimente revideerida. Imekombel oskasin hoida ennast raamides ning ostsin vaid sõnajalgu oma metsaaia jaoks. Näete, juba nimetangi peenart aiaks. Eks ta ikka omaette aiaks kasvama peab. Aga sõnajalad sain kolmelt müüjalt ja nimekiri kujunes selliseks:

1. Dryopteris 'Crispa Cristata' - maarja-sõnajalg
2. Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactylon' - maarja-sõnajalg
3. Dryopteris dilatata 'Stansfieldii' - austria sõnajalg
4. Polystichum makinoi - Tagawa astelsõnajalg
5. Polystichum munitum - mõõk-astelsõnajalg
6. Polystichum setiferum 'Plumosum' - karvik-astelsõnajalg

New ferns for Woodland Bed
Uuekesed metsaiaia tarbeks/ New ferns for my Woodland Bed
Woodland Bed
... ja siia nad peavad saama/ My evolving Woodland Bed
Kuna aeg oli napp ja tunnid loetud, siis paraku unustasin kõik laada näitused sootuks! Oleks hea meelega vaadanud nii kõrvitsaid kui daaliaid, kuid kõik see jäi tegemata. Laada söökki jäi maitsmata ning polnud mahti ka kohvitada. Tore oli aalujad ja nende saagid üle vaadata ning siis oligi aeg teele asuda.

Aga lõpetuseks natuke hortensiaid, sest on nende aeg!

Hydrangea paniculata 'White Diamonds' & Miscanthus sinensis 'Variegata'
Hydrangea paniculata 'White Diamonds'
Hydrangea paniculata 'White Diamonds'
Hydrangea paniculata 'White Diamonds'
Hydrangea paniculata 'Limelight'
Hydrangea paniculata 'Limelight'
Hydrangea paniculata 'Limelight'
Hydrangea paniculata 'Limelight'
Hydrangea paniculata 'Diamant Rouge'
Hydrangea paniculata 'Diamant Rouge'
Ja et öökülma see nädal veel ei tulnud, siis üks kohustuslik pilt lõpetuseks:

Hot Summer Bed
Hot Summet Bed along with Hydrangea paniculata 'Pinky Winky'

12 kommentaari:

  1. Neid sõnajalapotte on lausa nauding vaadata :)
    Muide, viimase kümne aastaga oleme me talviste temperatuuridega jõudnud enamvähem Kesk-Läti, mõned piirkonnad isegi Lõuna-Läti 10.aasta taguse tasemeni, nii, et võib rahumeeli katsetada ka palju õrnemaid taimi kui siiani. Meie aedades on juba päris tavaliseks muutunud paljud puittaimed, kes siiani olid tuttavad vaid piltidelt ja ainult arutu oleks neid 10 aastat tagasi istutama hakanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, kliima ja olud näivad muutuvat. Pehme talv on hea, vesine talv ilmselt halb. Stabiilne talv oleks ilmselt kõige etem. Aga eks me näeme, kuidas kõik edasi läheb.
      Sõnajalgu hakkan ma nüüd istutama ja loodan, et saavad hea kodu ja olemise.

      Kustuta
  2. See roos võtab mind ikka ja jälle õhkama, niii ilus! Sõnajalad ka muidugi. Mul omal veel arvestatavat sõnajalapeenart pole, enne tuleks sealt piibelehed vohamast likvideerida, aga ma ei raatsi. Vähemasti mitte seni, kui pole neile teist head kohta leidnud.
    Ah et jooksid minust mööda (olin tööl)? Oleks teadnud, oleks lehvitanud. ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohh, ma õhkan ja nuusutan ka, ühetlugu. Ja siis nuusutan vahele buddlejat. Imelised lõhnad ikka.
      Vot möödajooksu ei oskand aimata ja lõpupoole oli silm juba pingutusest vidukil ka! :D

      Kustuta
    2. Meil salong (NailSpa) ikka peaaegu stardi juures - Narva kohvikust diagonaalis üle ristmiku, vahetult enne Danske panka. Järgmisel aastal siis lehvitame, kui ma jälle tööl trehvan olema. Tegelikult oleks muidugi äge, kui ma tööl poleks ja oma vanad kondid taas niipalju liikuma saaks, et ka ise vähemasti kepikõnnil osaleda suudaks.

      Kustuta
    3. Esimene samm on kõige raskem, kuid kui see on tehtud, siis hakkab juba libedamalt minema. Igal juhul oleks see kindlasti üks väärt ettevõtmine nii füüsilises kui emotsionaalses aspektis!

      Kustuta
  3. Nagu Muhedikki, muhelen Su sõnajalgu vaadates, süda läheb soojaks :D

    VastaKustuta
  4. Minu Austini roosid on ka ebanormaalselt kõrged sel aastal. Winchester Cathedral oli juba kevadel poolteist, nüüd kindlasti kaks meetrit täis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks neile hea ja sobilik aasta on olnud. Nüüd jääb vaid soovida, et sügisest õiteilu jaguks ja külmad õisi ei viiks.

      Kustuta
  5. Kniphofia kohta räägivad teadjamad, et lehekodarikku ei tohi talvitudes vett sattuda. No talvitus küll (ühel talvel katsin ja teisel mitte), kuid niruvõitu ja kehva tervisega oli ikka ja lõpuks andsin ära merelähedasse aeda. Ehk see läti sort on kõvemb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mhmh... no mul on ka eelmisest sügisest kaks 'Fire Dance' tõrvikliiliat Kristiinest. Talvitusid, kuid suvel hakkas üks virelema. arvatavasti istutasin natuke liiga sügavale. Teine on päris kobe. Aga nad on oma olemuselt hoopis teistsugused.

      Kustuta