Suvi venitas sügisesse välja

Sellist septembrit eriti ei mäletagi, mil poleks aru saanud, et suvi on läbi ja sügis käes. Täna alanud sügiseni oli septembirs küll vahel ka mõned kehvemad ilmad, kuid nädalavahetused juhtusid olema soojad ja päikselised ning tabasin end nii mõnelgi korral mõttelt - ah et september juba, - ma ei olegi tunnetanud mingit üleminekut. Ja kuigi muutused on ju olemas, siis nende toimumine on nii pikaldane ja loomulik, et seda lihtsalt ei märka. Ja see on hea, jääb igasugune kohanemistress olemata.

Mida ma küll aga märganud olen, et ma ise hakkan kuidagi aeglasemaks ja flegmaatilisemaks muutuma. Hooaeg on olnud ääretult pikk, toimekas ja sündmusterohke. Eks see vähe väsitab. Talve ja "puhkuse" saabumine ei teeks paha. Võiks siis ka mõne vaba päeva niisama, raamatu või ajakirja seltsis maha logeleda. Sellele mu mõtted hetkel keerlevad. Kuid enne veel on vaja sügistööd ära teha. Sibulad uuesti maha saada, lehed kokku koguda ja komposti panna, kannad ja daaliad üles võtta ning varjule panna. Mul pole paraku veel ka kõik potid mitte tühjaks saanud. Ka aiamaa annab veel saaki ja talvejuurviljad ootavad hoiustamist. Kuid selleks on ju aega, sügis alles algas!

Suvikud lõõmavad veel/ Dahlias and cannas are still flaming in Hot Summer Bed

Pühapäeval oli aias veel mitmeid admirali liblikaid. Imestan, et millal nad küll otsustavad lõuna poole liikuma hakata?! Võib-olla on see üldse viimane soe ilm, mil tiivad veel liikuma saab! Aga eks nad ise teavad. Igal juhul tol soojal päeval (+18) admiralid purjutasid muretult mädanevatel õuntel ning mekkisid buddlejasid ja ogaputki peale. Neile sekka liikus ringi ka kapsaliblikaid ja paar koerliblikat.

Admirali liblikas ogaputkel/ Red Admiral butterfly on Eryngum 'Blue Glitter'

Ootasin ka seda, kas näen veel pääsukesi. Pühapäeval oligi neid ülelennul. Sookurgi seevastu oma kurjade ilmadega veel taevalaotuses polnud. Mitmel pool Eestis on neidki juba massidena nähtud. Ja pühapäeva õhtul sähvis äike! Äike septembris pidi tähendama aga sooja sügist. Olgugi ta siis selline!

Sügisesed toonid kõrreliste peenras/ Autumn hues in my Grass Border

Lastetuba

Järgnevad pildid on kahe nädala tagant, septembri esimesest nädalavahetusest. Minu selle suve kasulapsed olid siis jõudnud oma parimasse kasvu enne nukkumist. Nüüd on nad kuskil juba talveks ja tulevaks kevadeks valmistumas. Üles leidnud ma neid veel ei ole. Pääsusabad pidavat nukkuma üldjuhul toidutaimedel, kuid tillitaimed mu lastega olid tuulte ja vihmadega vajunud liblikapeenrasse ja nüüd võivad nad olla kustahes lillepuhmastes. Kevadist koristust pean tegema seega väga hoolikalt, et tulevasi liblikaid mitte ohtu seada. Pääsusabalaste arengu jälgmine oli kindlasti üks huvitavamaid ja meeli ülendavaid aspekte minu möödunud suves.

Pääsusabalapsed/ Caterpillars of Swallowtail butterfly

Papilio machaon caterpillar

Papilio machaon caterpillar

Papilio machaon

Papilio machaon

Lastetuba - kaks röövikut ja nukk, kes küll osutus hoopis ööliblikaks / Nursery - two caterpillars and a pupae below, who turned out to be a moth, however

Summary: Swallowtail Nursery

Photos above were taken exactly two weeks ago, on first weekend of September. My so called step-children of this summer had grown to fullest by this time. Just before pupating, they were fatty and colorful, hopefully well prepared for winter. I haven't been able to find the pupae so far. Normally they should be pupating on plants they feed on but as my dills flop over to perennials in my Bee&Butterfly bed, they very well could be where ever in flower bushes. So I have to be very careful in spring clearance, not destroying new generation of Swallowtail butterflies about to come. However, it was one of the most exciting experience fro me from this passing summer!
  

Kuidas roos ja uba kuu peale kippusid

Möödunud nädalavahetus möödus sõna otseses mõttes jooksujalul. Oli Juurika nädalavahetus ja oli Sügisjooksu nädalavahetus, paraku ühes koos. Aga kange tahtmine oli mõlemale jõuda ja nii jäi aia ja taimede jaoks napid kuus-seitse valgeaja tundi laupäeval. Pilgu jõudis selle ajaga kõigele peale visata ja mõne töögi ära teha.

Aias on üldpildilt rauge suvelõpp. Püsikud on enamjagu lõpetamas ja värve jääb vähemaks. Mulle meeldivad väga paar varast sinist ja purpurset floksisorti, mis üksikute õitega uuesti õitsema hakkavad. Nii igal sügisel, pehmendavad üleminekuaega. Värvist tähtsamaks hakkavad saama vormid - kerad ja sabad, tutid ja nutid, kõrreliste puhmad.

Sabad ja kõrred/ Agastache 'Blue Fortune' & Stipa capillata forming a future structure for coming seasons

Miscanthus sinensis 'Zerbinus'

Mõni aga elab teist noorust. Minu Austini roos 'The Lark Ascending' õitseb rikkalikumalt kui südasuvel. Sealjuures on taim kasvanud ca 2 meetri kõrguseks. Tavapäraseks kõrguseks on aretaja poolt antud 120-150 cm. Ju tal hea suvi oli. Või kipub ta siis kuu peale, nagu üks edev kuningas kord. Eks on parajat edevust roosiski. Ja roosile sekundeerib lattuba, kes samuti tavasse ronimise on nõuks võtnud.

Taevasse pürgijad tulbipeenras/ Rosa 'The Lark Ascending' and my runnerbeans are climbing to skies this summer

Ilusad õied/ Beautiful blooms of Rosa 'The Lark Ascending'

Rosa 'The Lark Ascending'

Õied ja viljad pea kohal/ Blooms and harvest above my head level

Üks ronija, kes mulle samuti sümpaatne, ei edenenud sel suvel aga üldse mitte nii edukalt. Selleks on lillhernes. Eelmine aasta õitsesid nad selle aja peale juba ammu-ammu. Nüüd aga avanevad alles esimesed õied. Üks vahe muidugi on ka võrreldes eelmise hooajaga - siis olid taimed pisut ette kasvatatud. Sel korral tegin külvi otse kasvukohale. Aga selle aasta kaunviljade külvide ja tärkamisega oli nagu oli.

Lillherned/ Sweetpeas are finally in bloom too

Õisi teevad usinalt ka Karksi jaanilaadalt soetatud kaks tõrvikliiliat. Üks läti müüja oli see, kelle kinnituse alusel, et taimed hästi meie oludes talvituvad, nad minu aeda said. Õitsevad küll tublilt juba esimesel suvel ja taimed polnudki üldse mitte suured. Seina ääres on pisut kuivem ja ehk see aitab talvituda. Läti polegi teab mis kaugel ju! Meilt na paarkümmend kilomeetrit linnulennul.

Kniphofia uvaria 'Lemon Popsicle'

Kniphofia uvaria 'Red Hot Popsicle' & Agapanthus 'Charlotte'

Võhma Juurika taimelaat oli mulle esimene külastada. Vägagi põnev oli taimevalikuid vaadata ja sortimente revideerida. Imekombel oskasin hoida ennast raamides ning ostsin vaid sõnajalgu oma metsaaia jaoks. Näete, juba nimetangi peenart aiaks. Eks ta ikka omaette aiaks kasvama peab. Aga sõnajalad sain kolmelt müüjalt ja nimekiri kujunes selliseks:

1. Dryopteris 'Crispa Cristata' - maarja-sõnajalg
2. Dryopteris filix-mas 'Linearis Polydactylon' - maarja-sõnajalg
3. Dryopteris dilatata 'Stansfieldii' - austria sõnajalg
4. Polystichum makinoi - Tagawa astelsõnajalg
5. Polystichum munitum - mõõk-astelsõnajalg
6. Polystichum setiferum 'Plumosum' - karvik-astelsõnajalg

Uuekesed metsaiaia tarbeks/ New ferns for my Woodland Bed

... ja siia nad peavad saama/ My evolving Woodland Bed

Kuna aeg oli napp ja tunnid loetud, siis paraku unustasin kõik laada näitused sootuks! Oleks hea meelega vaadanud nii kõrvitsaid kui daaliaid, kuid kõik see jäi tegemata. Laada söökki jäi maitsmata ning polnud mahti ka kohvitada. Tore oli aalujad ja nende saagid üle vaadata ning siis oligi aeg teele asuda.

Aga lõpetuseks natuke hortensiaid, sest on nende aeg!

Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Hydrangea paniculata 'Limelight'

Hydrangea paniculata 'Limelight'

Hydrangea paniculata 'Diamant Rouge'

Ja et öökülma see nädal veel ei tulnud, siis üks kohustuslik pilt lõpetuseks:

Hot Summet Bed along with Hydrangea paniculata 'Pinky Winky'

Metsaia uued mängukannid

Mäletatavasti jaanilaupäeval kaevasin ma meie ukseesisele metsaservale, suurte maakivide vahele, niinimetatud metsapeenra lumeroosidele ja hostadele. Suve jooksul sai peenar pisut täiendust ja pikenes veidi ka piki kiviaeda. Uuteks mängijateks said seal mõned uued huvitavad hostad, näiteks eriti toredad kolmevärvilised 'Kiwi Full Mounty' ja 'Yellow Polka Dot Bikini''. Ja ühtlasi sai ajapikku selgeks, et see peenar võiks ikka laieneda ja laieneda, väikseks metsaaiaks. Sest taimi, mida sinna sobitada, on oi kui palju ja huvitavaid!

Eelmisel laupäeval lõingi labida taaskord maasse, et istutada Lepiku-Mardilt kaasa võetud sõnajalapojad. No tegelikult polegi nad nii pojad ühti, täitsa kobedad tegelased juba. Minu esimesed aiasõnajalad! Kõik sai alguse ühes kuulsas Tabasalu aias nähtud naistesõnajalast 'Frizilliae', kes tundus nii müstiliselt kaunis ja enneolematu. Ja ennäe, Pärnumaal olid nad mind juba täitsa ootamas. See käis kähku!

Metsaaia tegelased, harilik naistesõnajalg Frizilliae' nende seas/ My Woodland Bed with new fern, Athyrium filixfemina 'Frizilliae' in the middle

Hosta 'Kiwi Full Mounty'

Metsapeenar/Woodland Bed

Üks imeline sõnajalg sai veel istuatud - varvas adiantum Adiantum pedatum. Mulle siiani tundub uskumatu, kuidas sellised õhkõrnad olevused meie kliimas hakkama saavad ja püsivad. Adiantum on minu meeltes olnud alati kui toalill. Ja viimasega täiesti äravahetamiseni sarnane himaalaja adiantumgi (Adiantum venustum) on nüüd ootamas maalesõitu. Kividevahe täieneb aina huvitavamate taimedega.

Varvasadiantum - Adiantum pedatum

Tekkivad metsakooslused/ Araising woodland schemes

Aga kõige selle juures tekkis ka üks murekoht. Ja targemad võiks nüüd nõu anda. Kaevasin jaanipäeval peenra korralikult labidalehe jagu läbi ja eemaldasin kõik narmasjad ja peenemad puujuured. Kuid nüüd, mõni kuu hiljem, on kõik juba uuesti täis kasvanud värsket heledat narmasjuurestikku. Kohe tihedalt. Mulle tundub, et peamiselt tammejuuri. Iga paari kuu tagant ma ju peenart läbi kaevata ei saa - taimed on istutatud ja nemad tahavad rahu saada. Ainsana näib võimalik järjepidev pealt toitmine ehk lehekompostiga multshimine, nii nagu see looduses toimub. Aga kas see rahuldab aiataimi, hostasid ja kaugete maade sõnajalgu? Kuidas üks metsapeenar üldse elab ja toimib? Mõni teadja võiks sellest ühe postituse kirjutada. Või jagada kogemusi siin. On ehk abiks ka teistele, kes samade küsimuste ees.

Puu juurtega võitlen ma ka püsikupeenras, sest ukse ees kasvav pärn ajab neid igale poole. Õnneks on pärna juur sama õrn kui oks ja neid on lihtne peenrast eemaldada. Ja üks hull puu on veel - haab, see ajab oma juuri ja juurevõsusid maapeale mitmekümnete meetrite taha. Ei ole see metsaäärne elu ka mitte meelakkumine. Põhjatuule eest on aga meie mets hea kaitsja küll!

Kivid, puud, taimed/ Stones, trees, plants

Metsapeenar/ Woodland Bed

Metsapeenar/ Woodland Bed

Summary: New Toys of My Woodland  

Remember, I had a Midsummer gardening project, creating a completely new Woodland Bed to the edge of forest in front of our house. New bed was laid between big fieldstones, once (maybe some hundred years ago) collected from surrounding fields and now beautifully mossy. It became a home to my newly acquired hostas and hellebores.

Already back then I thought that this area have a bigger potential and could evolve on a larger extent. I don't have a park on my mind or anything like that but little Woodland Garden would be nice, isn't it?! However, past weekend I made a little step closer to this idea, widening my bed a bit and introducing some new ferns. I haven't had an experience with ferns earlier, expect with those I have brought from our local woods. And these have done well. But now I have some adiantums (maiden fern) and lady ferns cultivars that will soften my mainly hosta schemes. How beautiful and exciting they are! From the pictures above you can see the current state. But there are some further thoughts and developments in my mind too!

 

Suve lõpunoodid

Nagu meie laiuskraadil ikka, kipub suvi augustiga otsa saama. Nii ka sel aastal - soe läks koos lõikuskuu viimaste päevadega. Septembri esimese nädala päevad on olnud sajused ja jahedad, jätkuvast kalendrisuvest nad enam palju aimu ei anna. Ka loodus on aina sügisilmeliseks muutumas. Looduslikud niidud ja kraaviservad on muutunud hallikaspruuniks, õisi neis on vähe. Kaskedes on juba kulda ja pärnad poetavad vaikselt kollaseid lehti. Siiski on üldilme veel õnneks roheline.

Ja kui loodus võtab vaikselt nukramaid sügistoone, siis sügisene aed minu arvates peaks selle võrra värvilisem, rõõmsam ja õierikkam olema. Kompensatsiooniks ja tuju ülevalhoidmiseks. Ja see ei ole mitte oluline ainult mulle. Eilne ootamatult soe päev aias oli liblikaid ja kimalasi täis, samal ajal kui metsasihid ja põlluääred olid neist nukralt tühjad. Hilised nektaririkkad taimed on vägagi olulised, et energiavarud saaksid pikaks talveks kogutud.

Minu enda meelt rõõmustavad sellisel hilisel suveajal aedhortensiad. Aina enam ja enam. Tõsi, putukatele pole neist küll kasu. Veidi üle võlli lopsakuse ja õierohkusega teevad nad rõõmsaks iga sügisese aia. Ja nii võib meelestki minna, et juba on september! Eriti kui istuda päraslõunasesse sooja päiksepaistesse, kohvitass ühes ja hea inglise aiaajakiri teises käes.

Aedniku nurk, hinge tõmbamiseks, olemiseks, vaatamiseks, nautimiseks/ A Gardener's Corner for relaxtion, observation and enjoyment

Meie aed sai kohe palju "aiamaks", kui sündis see nurgake. Esimene aiapink. Mõttes mõlkus ta juba varemalt, kuid teoks sai see sünnipäevaks, kui plaatidest aluse tegin. Ja pingi sain kingituseks. Pildil vasakul olev roos kasvas maja servas aastaid üksi, ja kuidagi veidi õnnetult. Juulis istutasin talle seltsiliseks 'Robusta' roosi ja kohe paraja vahega - istumiskoht mõttes. Pidupäevaks tulid juurde veel 'The Fairy' ja äraviskamiselt päästetud 'Sweet Pretty'. Pink oleks võinud olla ka lihtne, aga no tuli selline, ja ma olen väga tänulik! Tasapisi olen istumiskohas taimestust täiendanud ja põhimõtteliselt on ta nüüd valmis. Sel laupäeval istutasin veel rooside vahele pööris-kipslille 'Flamingo' ja päideroo 'Picta'. Õrn ja õhuline "roosiaed" sai.

Kui nüüd pingilt aeda pilku heita, siis näeb sealt varakevadel lumikellukesi õunapuude all, kevadel roosat õievahtu puudel, suvel siberi iiriste sina ja sügisel valendavad hortensiad. Siberi iiristega aiapeenar, mis sügiseks jäänud siiani õievaseks, sai täienduseks kaks jaapani ülast 'Köning Charlotte' ja särab nüüd uuesti temagi. See on üks väärt paik ja mul suur rõõm, et ta hakkab ilmet võtma. Aed, mitte vaid taimed!

Hortensiavaated/ Hydrangea views

Rosa 'The Fairy'

Rosa 'Sweet Pretty'

Ka tulbipeenra 'The Lark Ascending' on uuele õiteringile sättinud/ Second flush of blooms on my Rosa 'The Lark Ascending'

Meil on tegelikult maja ees trepil ka üks istumispaik ja pink, isa tehtud. Aga see on alati suhestunud rohkem majaga ja mitte aiaga. Kuid alati on natuke aeda ise selle pingi juurde tulnud. Katusealusel terrassil suvitavad toaagaavid ja lõhna loob sellest suvest potti istutatud buddleja 'Naho's Blue'. Kaarduvate okstega sordina sobibki ta paremini konteinerisse. Talveks läheb ta keldrisse puhkama.

Aga üks lõhn, mida ma veel pikalt olen ihanud enda lähedusse, on shokolaad. Ja on taimi, mis pakuvad seda kõige ehedamal kujul. Lugenud "shokolaadi kosmose" imelisest olemusest olin juba mõned aastad tagasi, kuid kui mul teda lõpuks õnnestus eelmisel sügisel Malmö keskväljakul nuusutada, siis olin peaaegu kohe valmis sealt samast kogu lillekasti kaasa haarama. Nüüd siiski leidis üks taim tee minuni. Hoolduselt peaks olema sarnane daaliaga ja loodan temaga kenasti hakkama saada.

Ruske kosmos 'Chocamocha'/ Chocolate cosmos Cosmos atrosanguineus 'Chocomocha' on my porch

Teised trepipealsed/ Agaves and Buddleja davidii 'Naho's Blue' on porch

Daaliate ja kannade pilte olen ma nüüd pea iga nädal siia üles riputanud ja teen seda ka täna. Sest võib-olla pole mul selle nädala lõpust enam uusi võtta. Öökülma võimalust ennustatakse jälle ja neile saab saatuslikuks ka kõige väiksem miinus. Seega, olgu neil see õigus. Ja kui see aitab (ära sõnudes või pildistades), siis võin ma igal nädalal neist uusi pilte panna, et vaid nende aeg veel kestaks.

Kuum suvelille peenar septembri esimesel nädalal/ Hot Summer Bed on first week of September

Dahlia 'David Howard'

Dahlia 'Bishop of Llandaff'

Harilik riitsinus/ Ricinus communis

Külmad, hoidke eemale!/ Who could loose a beauty like this to first frosts, predicted for this week?!

Kannatihnikud/ Jungle of canna

Lõpetuseks veel selle möödunud pühapäeva (eilseid) meeleolusid. Päikselisi ja liblikaseid.

Maismokad/ Sweet tooths on Buddleja davidii 'Black Knight'

Ja valgel buddlejal/ And some on Buddleja davidii 'White Profusion'

Admirali ilu/ Beauty of Red Admiral butterfly

Põõsas täis liblikaid/ Bush full of butterflies

Ja et te mind ikka siilkübaratega seostaks... see on nii kena...

Echinacea 'Hope'

Echinacea 'Virgin'

Echinacea 'Rubinstern'

Echinacea 'White Swan'

Hilissuvised kombinatsioonid/ Late summer layers of Bee&Butterfly bed

September/September

Summary: Last Notes of Summer

As usual, summer tends to end with last days of August in our latitudes. So it happened this year as well. First week of September was noticeably colder and rainy, not summery at all, even though summer by calendar lasts almost for another month. Not in Estonia. And it's not only a weather, our natural meadows and verges of forests are changing too, taking grey and brown hues in prominent. So I think the importance of colour in our gardens comes in headlight as the fall progresses. For me, these are the paniculata hydrangeas that make a fall garden lushly glow. I love them more and more and tend to add to every corner possible.

Speaking of corners, I have a new and very special Gardener's Corner in my garden now. It is a seating area in late afternoon sunshine with roses, perovskias, and some grasses. I laid the base by myself and got a bench as a gift for my birthday back in August. Planting is pretty much finished by now, as Gypsophilia 'Flamingo' went in this weekend along with Phalaris arundacea 'Picta, completing my scheme for the area.

From my wonderful English bench I can enjoy views to early spring snowflakes under apple trees, pink foam of apple blossoms in spring, blues of Iris sibirica in high summer and bright whites of hydrangeas in fall. Something for every season! And what could be better than enjoying the afternoon sun with cup of coffee and good English gardening magazine!

We have a seating area in front of our house too and over there I finally can enjoy a wonderful scent of chocolate cosmos! I longed for this plant for some time. I once read about it from "Gardener's World" magazine and last October had a chance to smell it in real in Malmö, Sweden. It was amazing and I just had to have it. And now I do! Finally, Cosmos atrosanguineus 'Chockomocha' on my balcony along with Buddleja davidii 'Naho's Blue' and agaves.

Sunday was filled with butterflies and I just had to share them with you for once more, who knows, maybe for the last time this year. First frosts are predicted later this week.