Pääsusaba liblikas - Swallowtail Butterfly

Eile pärastlõunal, kui päike pilve tagant välja tuli ja ilm ühtäkki soojaks läks, jõudis suvi justkui hetkega päriselt kohale. Ritsikate sirin, kimalaste sumin ja liblikate vaikne lend. Liblikaid on siiani muidu väga vähe olnud. Mõned päevad tagasi nägin suve esimest kollast liblikat ja siiani ainsaks ta jäigi. Vilksamisi on olnud aias ka kirjusid koerlibliklasi ning pruune silmikuid. Pisut enam on valgeid liblikaid.

Sellel eilsel soojal päraslõunal ilmus aga välja ka pääsusaba. Mõtlesin, et kas ta sel suvel tulebki, kui ilmad kehvapoolsed ja liblikate arvukus üldiselt väga kasin. Aga tema lemmikfloks juba õitseb ja aeg iseenesest oleks sealmaal. Ja siis ta ühtäkki tuligi, lauge liugleva lennuga. Proovis esmalt üht üht lille, siis teist ja lõpuks pidas ikka kõige paremaks lillaka tooniga väikseõielise floksi. Möödunudki suvel oli too just see, mis pääsusaba kõige enam köitis. Tegin sellest päris toreda videogi.

Pääsusaba liblikas/ Swallowtail Butterfly in my Bee&Butterfly Bed

Juuli lõpul ja augustis lendab pääsusabade teine põlvkond. Liigikirjelduste põhjal juhtub see üldiselt vaid soojadel suvedel, mistõttu eilset kohtumist võib pidada heaks õnneks. Vilksamisi nägin pääsusaba aias ka kevadel maikuus, kuid siis ta pikemalt ei peatunud. Olen nüüd kahel järjestikusel aastal näinud pääsusabasid siin nii kevadel kui suvel, seega võiks arvata, et neil on siin püsiv asurkond tekkinud. Varasemalt olid need kohtumised väga-väga harvad. Paar korda elu jooksul meie aias ehk. Ja minetea, ehk on siin oma osa ka rajatud liblikapeenral! Mulle meeldiks nii mõelda.

Pääsusaba liblikapeenras/ Swallowtail in my Bee&Butterfly Bed

Pääsusaba/ Old World Swallowtail Butterfly - Papilo machaon

Pääsusabade arvukuse peamiseks mõjutajaks peetakse intensiivset ja ühekülgset põllumajandust ning mürkide kasutamist põldudel. Kest teab, kuid ehk on meie loodus ka puhtamaks ja mitmekesisemaks saamas ja pääsusabade arvukuski seeläbi tõusuteel. Liblikaraamatu andmetel on meie liblikapopulatsioonid võrdelmisi heas seisus võrreldes Euroopa omadega. Kui vaid ilm ka natukenegi neid soosiks!

Pääsusaba/ Papilo machaon

Eile juhtus aga veel midagi väga imelist. Lisaks floksi nektariga maiustamisele otsustas pääsusaba poetada oma mune liblikapeenra kõrval kasvavatele tillitaimedele. Kokku kuus muna! See oleks justkui olnud, et ta usaldas oma lapsed minu hoolde ja kasvatada. Päriselt see muidugi nii pole, kuid mõte on ilus mõelda. Teen kõik, et nad kasvaksid turvaliselt ilusateks suurteks liblikateks - tillid on nüüd kaitse all. Kaheksa päeva pärast peaksid kooruma vastsed, siis 6-7 nädalat ablast söömist ning siis nukkuma. Põnev!

Üks kuuest/ Swallowtail egg on dill

Täna sajab ja eilne liblikasuvi on saanud mälestuseks. Vihma ma aga väga ootasin, sest siin ei olnud sadanud juba nädalaid, vaatamata siin ja seal Eestimaad kosutanud suurtele sadudele viimasel ajal. Ehk sajab ära ja tuleb jälle suvi!


Summary: Old World Swallowtail - Papilo machaon

Yesterday afternoon, when clouds scattered and sun came out, making a day warm, I suddenly felt like true summer had arrived. Crickets were singing, bumblebees humming and butterflies gliding through the air. It has been poor summer butterfly wise - too cold and cloudy. That much bigger was my amusement when I noticed a Swallowtail Butterfly flying around my garden, searching for nectar. She tasted many flowers but ended up on her favourite - little blue phlox, which was most likable last summer too. I made a little video of swallowtail feeding on it back then.

By the information provided on that species, Old World Swallowtails are on wings twice a year in warmer climates and only once in May in northern regions. So it was a nice surprise to see it now, in late July in such a poor year. Swallowtails are hibernating as pupae. It was also said that it has become rare because of intensive agriculture and loss of natural habitats. I remember seeing it only couple of times in my whole childhood, but in last two years I have noticed it in my garden both, in springs and summers. Maybe our nature and biodiversity is doing better now in Estonia, compared to Soviet times. At least almost all butterfly species are in increase according to new butterfly book, given out 2014. At the same time, things are not looking so good in Central and Western Europe.

Old World Swallowtail is our biggest butterfly

But real magic happened when my rare visitor decided to lay some eggs on dill growing near by my Bee&Butterfly Bed. All together six eggs! It felt like she entrusted me to look after her babies. Well those dills are well protected now! Hope that those hatch well and I can share pictures of colourful caterpillars soon enough!