Suvi, päevaks

Aednikul on pikk närv ja vihm on üldjuhul vaid heaks kaaslaseks. Tuleb tänulik olla selle eest, mis antakse, sest hullem oleks olla ilma. Aga mujalt võis viimasel ajal nurinat kosta küll juba, kuivõrd kehv see suusailm meil ikka olla võib. Arusaadav, et tekib väsimus. Seega oli tõeliseks õnnistuseks viivu kestnud suvi. Eilne päev oli päikes täis ja tõstis temperatuuri üle kahekümne. Täna aga jälle sajab. Hea on see, et on soojem, ehk saab ka aiavili kõigele muule järele.

Nüüd õhtul, nagu ka eile, kukkus veel kägu. Vanarahvas ütles, et nii mitu päeva peale jaani kägu kukub, nii mitu nädalat sooja on sügisel. Nüüd siis juba viis. Saame kõik natuke hiljem!

Loitev tulinelk/ Lychinis chalcedonica 

Maltese Cross in perennials bed

Loitev tulinelk on meie aias elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Aga ta on jätkuvalt olemas, seega umbes 25 aastat! Olen nendele vanadele tublidele taimedele väga tänulik, sest nad on osa minu lapsepõlvemälestustest ja seega väga olised ka nüüd, aastaid hiljem. Tulinelk on kindlasti üks nendest!

Loitev tulinelk/ Lychinis chalcedonica 

Loitev tulinelk/ Lychinis chalcedonica 

Summary: Summer, for a Day

We've been struggling with rain and low temperatures for some time now. Gardeners are generally happy with rain as without it would be worse. But the rest have been grumbling. They say that it is either good weather or poor ski weather in Estonia. Yesterday however, we had a brief relief. A clear warm sunny day - a summer for a day. Today, it is raining again. At least it is bit warmer and hopefully garden crops will benefit from it.

Maltese Cross have been in our garden from the beginning, nearly 25 years, and have come trough both, better and worse. A true perennial one could say. As a plant from my childhood, I cherish it a lot and I'm very grateful, that it has survived some rough times.     

Sula, k...t võtaks!

Just nii lausus täna mu töökaaslane, kui lõunapausiks kontorist välja astusime. Kas pole kohane ilmalõõp?! Jahe ja vihmane, esialgu ei mingi paranemislootuseta. Üks väljaanne kirjutas, et jaaniöö oli Tallinnas kõigi aegade jahedaim e. kõigest +2,6 'C õhus ning nullkraadid maapinnal. Üks teine väljaanne aga võrdles möödunud jõululaupäeva ja selle jaanilaupäeva temperatuure ning leidis vaid paarikraadise vahe. Õigustatud küsimus on, kus on saabunud suvi? Kas kevadele järgnes sügis?

On kuidas on, taimed esialgu veel peavad vastu. Tõsi, kabatšokid-kurgid-kõrvitsad ei kasva, seisavad täiesti "liikumatult". Ka jaaniks oodatud maasikad pole valminud, vaid kipuvad hoopis hallitama. Ja eks nii leiab neid ebakõlasid veel siit ja sealt.

Minu Austini roos 'The Lark Ascending' on aga juba nädalapäevad õies. Mulle meeldib tema õrnaprikoosine värv ja õhuline hõre pooltäidisõis. Roos talvitus hästi ja varred tagasi ei külmunud. Oli kaetud kuuseokstega, kuid oksad olid poolest saadik kattest väljas. Ning lumeolud olid ju sisuliselt olematud. Väga tahaks tegelikult teada teiste Austini rooside elust ja edenemisest meie aedades ja kliimas. Keegi, kellel neid rohkem, võiks kirjutada ülevaate. Ma arvan, et paljud oleksid tänulikud.

Rosa 'The Lark Ascending'

Summary: Thaw, dammit!

That was what my colleague said as a joke today when we stepped out from office for a lunch. That was meant as an irony over the weather we currently have. Summer which arrived last Friday didn't bring the warmth that many were waiting for. It is continually cool and rainy, like autumn.

Midsummer night in our capital Tallinn was recorded as the coldest one in history, temperatures dropping down to +2,6 'C in air and freezing on ground. At the same time, average day temperature was compared to last Christmas temperature and the difference was just 2 degrees! What a summer!

However, my only Austin rose 'The Lark Ascending' is blooming quite nicely for about a week now. It survived last winter well, which was odd in weather too!

Jaaniõis

Kuupäev: 23.06.2014, võidupüha, jaanilaupäev
Temperatuur: +12 'C
Ilm: Hommikul vihmahoogudega, päeval vahelduv pilvisus, väga tuuline

Vihmades ja tuules tugevalt räsitud, kuid siiski! Minu jaaniõis!

Canna 'Whithelm Pride', 23.06.2014

First canna blooming, by midsummer this year. Bit ragged by showers and strong winds but still standing with pride, my 'Whithelm Pride'.

Pööriaeg vihmas

Kuupäev: 21.06.2014, pööripäev, suve algus
Temperatuur: +11, 5 'C
Ilm: Vahelduv pilvisus, vihmahoogudega, jahe, tuul loode-lääne kaarest, tugev.

Pole viimastel  nädalatel olnud praktiliselt päeva, mil poleks sadanud vihma. Selle nädala esimene pool (17.06) läheb aga ajalukku tiheda lörtsisajuga üle Eesti. Ennustati küll kesk-Soomeni, kuid jõudis hooga põhjaaladelt isegi meie lõunamaakondadeni välja. Kui mitmes ajalooline ilmasündmus juba sel kevadel?!

Suvi saabus sajusena, sajune tõotab tulla jaanipühade aeg. Suvesoojaga hellitanud maile on järgnenud jahe juuni ning kõigil on ootus, et pööripäev pöörab ehk ka ilma.

Suvelaugud/ Summer Alliums

Püsikud on kasvanud selles jahedas vihmases ilmas lopsakalt. Pelgan, et see liigne lopsakus saab mingil hetkel neile saatuslikuks ning suuremates tuulehoogudes hakatakse ümber kukkuma. Üht-teist olen püüdnud ka toestada, kasvõi paela mõnele puhmale ümber sidunud, et laiali ei vajuks.

Sügisel rajatud kõrreliste peenras on veel taimed väiksed ja palju paljast pinda, kuid taimedele on ruumi vaja ja küll ka üldilme sügise poole täidlasemaks läheb. Siidpöörised on hoogu üles saamas ja kasvavad kenasti.

Kõrreliste peenar/ Grass border with summer Alliums

 

Grass border

Miscanthus sinensis 'Gracillimus' & Allium christophii

Eelmisel laupäeval said ka linnas ette kasvatatud uued kannasordid 'Orange Chocholate', 'Triomphe' ja 'Whithelm Pride' suvelillepeenrasse istutatud. Oli ka viimane hetk, sest kahel on juba õievarred. Võib-olla on jaaniks esimesed õiedki. Kuid siiski ei usu, nii jahe on ja kanna tahab sooja. Kannade vahel on nüüd ka Thela Madeiralt pärit  riitsinused! Aitäh Sulle!

Summer hot bed is picking up some heat

From left: Canna 'Triomphe', 'Whithelm Pride' & 'Orange Chocholate'

Varasuvine troopika/ Early summer tropics - Canna 'Whithelm Pride'

Summary: Solstice in Rain

There has been harly a day without a rain over couple of weeks. And not just rain, there was a snow storm (well, technically sleet) on June 17th this week! Historical event in our climate saying specialists. But rain means coolnes and it has been bit too long. Many are waiting a change for the better from Summer solstice today, as a mark of Summer arrival.

Perennials have benefited from this weather and grown like mad. Bit too much and too lush I think. Heavy winds and rains can cause an easy flop over in these circumstances. For precaution I have set up some supports.

My grass border which was created last fall is still rather thin. However, grasses need some room and they will fill the caps quickly in coming years. Miscanthuses are late waking plants but have started to grow nicely by now. Summer alliums are adding great summer interest to the border.

My hot bed got some addition last Saturday aswell when I planted out new canna cultivars 'Orange Chocholate', 'Triomphe' & 'Whithelm Pride'. Also two little ricinus plants from a friend found a place in this bed. First canna bloom is couple of days away from opening. What a thrill!  

Põualiblikas - Aporia crataegi

Mitte iga valge liblikas pole kapsaliblikas. Kuid just sellise mulje võib tavaliselt valge liblika märkamine paljudele jätta. Kõige suurem valgete liblikate seas on aga hoopis põualiblikas. Kapsad pole põualiblikale mokkamööda, pihlakad hoopis on. Ja kuna pihlakale on õunapuu lähedane, siis ka sellest ära ei öelda. Kesk-Euroopas ollagi põualiblikas kui viljapuuaia kahjur. Meil on ta mittesage ja peamised levialad jäävad Lõuna- ja Lääne Eestisse ning Saaremaale. Seega arvestatavat kahju ta kindlasti ei tekita.

Kui tähelepanelikult vaadata, siis on aru saada küll, et põualiblikas on suurem ja tema lend erineb kapsaliblika omast. See on hoopis laisem ja lauglevam, nagu mõnel troopikaliblikal. Lähedalt vaadates aga näeb põualiblika delikaatset ilu. Valged tiivapinnad on raamistatud mustade soontega, mis on tugevalt esil nii tiiva üla-  kui alaküljel. Vanematel isenditel on valged soomused tiibadelt maha kulunud, jättes mulje kui läbipaistvatest viraažakendest. Õigupoolest on nad väga sarnased troopilistele monarhliblikatele, ainult et on valged siis.

Põualiblikate seltsing koduteel/ Black-veined white butterflies on my home road 15.06.2014

Mina kohtasin põualiblikaid möödunud pühapäeval oma koduteel. Olid kogunenud niiskele kohale jooma ja mineraale maitsma. Hea meel, et neid minu jaoks algselt "Viidumäe liblikaid" (sest aastaid nägin neid vaid seal) ka kodukohas aina enam kohata on. Ainult et põuda nad küll kuulutamas pole, aina sajab. Isegi lund. Oh hullu ilma!

Põualiblikas Viidumäel 2010/ Black-veined white butterfly

Aporia crataegi/ Viidumäe 2010

Summary: Black-Veined White Butterfly

White butterflies are well known as brassica pests. But not all of them are into cabbages. The biggest of whites, black-veined white is interested in rowans instead, as their caterpillars are feeding on rowans. But sometimes on apple trees as well and in some parts of Europe they are considered as orchard pests.

In my opinion black-veined white is a very beautiful butterfly, resembling a bit of tropical monarch butterflies, just only being white. As they are bigger than their other white cousins, their flight is also more loose and soaring. It is fascinating to watch them flying. I'm very glad that they are more and more apparent in my neighbourhood.

Black-veined white butterfly in Viidumäe, Estonia 2010

Black-veined white butterflies in Viidumäe, Estonia 2010

Äpardunud aednik

Vahel näib, et miski pole päris nii, kui peaks. Ja mõni asi oleks justkui päris valesti. Kui oled nädalavahetuseaednik, ning juhtud veel kõige kiiremal muutuste ja arengute ajal pikemalt ära olema - nii kaks nädalat näiteks - siis võib juhtuda, et tulles ei tunnegi oma aeda enam ära. Ja siis ongi juskui kõik võõras ja vale. Harjumatu vähemalt. Nii kontrastsete muutustega on raske kiirelt kohaneda.

Seekord aga ongi palju päris valesti. Majaesine hostapeenar on ikkagi liiga pimedas, ka uus püsikupeenra lapike on tiheneva pirnipuu võra varju saanud, pärnapuualused hostad on täis mingit musta nõge, sama lugu aias kannadega ühe ploomipuu kõrval, mitmed taimed on täis kõikvõimalikke kahjureid ... ja nii miskit igal nurgal - vead, ebakõlad, kannatused. Tunnen, et pole olnud kohal ja aitamas. Ehk äpardunud.

Samas, nii mõnigi asi on ju ka hästi. Siin-seal on ikka mõni õis, mis rõõmustab, muru on niidetud, herned kasvavad ja maasikad paisuvad. Puud on õunanupsikuid täis.

Eelmise postituse siberi iiristega aiapeenar on hoopis uue näo võtnud. Iirised on läbi, õitsema on sättinud aga tuliliiliad ja sõrmkübarad. Ma ei arvanud viimastest varem paljut, kuid nüüd tunduvad väga toredad ja teretulnud. Ime, et nad selle praktiliselt lumetu talve üle elasid. Arvan, et edaspidi ma neid nii hoolega enam välja ei rohi. Saagu parem rohkem!
      

Uue näoga aiapeenar/ Foxglowes and orange lilies in my cottage garden border

Digitalis purpurea

Tuliliiliad/ Lilium bulbiferum

Turkmeenia lauku ehk Allium cristhopii'd pole mul varem olnud ja ega ka vist mujal kuskil näinud. See oli tõeline wow moment, kui ma nad eile täies õieilus leidsin. Nad on tõsiselt suured! Nii suured, et ei mahu isegi pildile!

Allium cristophii

Allium cristophii

Ja siis on veel pisikesi rõõmukerasid, selle sama kirutud pärna all ja nõgiste hostade vahel. Ei riku nende elu ja olemist miski. Isegi mitte äpardunud aednikud!

Pürenee ramonda/ Ramonda myconi

Ramonda myconi blooming on the northern edge of perennials bed

Eks tegelikult pole miski pöördumatult halvasti. Varju sattunud taimed saab ümber istutada, hostade puhul peab arvestama, et pärnaalune paik pole neile sobivaim, kahjurid ehk viib korralikum talv ja külm - ja nii on igale asjale lahendus. Keegi pole sündinud targana ja aednikki õpib ikka ennekõike oma aiast ja taimedelt.


Summary: Failed Gardener

Sometimes nothing seems to be right. Some things may feel even completely wrong. If you are weekend gardener and you happen to be away a bit (like two weeks or so) you might not recognize your own garden in return. And so everything may easily look wrong or out of hand. That's what happened to me over this past weekend. After two weeks of absence, in my return I was hit by devastation, I felt like a complete failure.

First, my hosta bed sitting next to north facing wall looked too shaded, plants pale and worn out. Perhaps I've been too carried away by garden looks and not considering plants needs enough. My other hostas on the side of perennials bed and under a canopy of lime tree on the other hand were covered with black inky spots. Some sugary juices (honeydrw) had fallen from the tree and now some kind of black fungus was spreading on it. Leaf beauty ruined for a full growing season! Very disappointing! But it is my fault again, as I should have foreseen those issues. Oh well, well.

So many pests are also attacking plants this year and this is causing a big concern, also. BUT, some things are cheering me up too. My little ramondas are blooming so beautifully. And alliums are looking great! My peas are growing and strawberries are swelling.

Ramonda myconi

Ramonda myconi

In my cottege garden border the look has changed completely. Irises are over and fox glows have made their way in as well as orange lilies. I wasn't very fond to fox glowes earlyer but now they look nice. I'd like to have them even more in this border. So I won't weed them out so much anymore.

In summary, I understand that I have to learn my lessons from my own garden and from my own plants. No one is born to be smart at once. Knowledge grows from an experience. 

Siberi iiris - Iris sibirica

Siberi iirised õitsevad sellel kevadel väga kaunilt ja rikkalikult. Mulle meeldib nende sinine värv, õite õhuline olemus ja sügiseni kestev kena lehestik. Ilu kevadest kevadeni, sest lõikamata jäetud õievarred seemnekupardega kaunistavad ka talvist aeda.  

Minu siberi iirised pärinevad Räpinast. Rusikasuuruse taimepundi sain kooliaiast tehtud istutustööde eest tasuks. Nüüd, palju aastaid hiljem on sellest kämbust saanud aia peenra telg ja püsikupeenra keskpunkt. Eks neid juba tulekski jälle jagama hakata. Räpina koolil on homme aga sünnipäev, lähen vaatan ka sealsed siberlased taaskord üle. Kõik muu kaa! Oh seda armast aega ja helgeid mälestusi. Tulen jälle!

Iris sibirica

Õievarte kohta lugesin muide kuskilt sellist tarkust, et kui need lõikamata jätta, siis on järgneval aastal õitsemine nigelam. Erinevatel põhjustel olen siiani seda teinud, kuid möödunud sügis jätsin meelega lõikamata, sest muutunud ilumeel väärtustab ka närbumist, viljade teket ja talviseid varsi. Ja ma pean ütlema, et õitsemine sel kevadel pole küll kannatanud, pigem vastupidi! Kuidas teie toimite? Millised on kogemused?

Aia peenar iirisevahus/ Garden border in iris foam

Siberi iirised/ Iris sibirica

Siberi iirised püsikupeenras/ Iris sibirica in Perennials Bed

Iris sibirica

Summary: Iris sibirica

Siberian Irises are blooming particularly well this spring. I love the indigo blue colour and airy appearance of their blooms. Leaves and whole clump looks good all year round also and providing good winter interest if flower stems are left to stay on plant. Some are claiming that if flower stems are left uncut, next springs blooming will suffer. I haven't found any proof to that so far. My Siberians are doing good year after year. Maybe this theory applies to cultivars, as I'm growing species.

All my Siberians are originating from a single little clump, size of a fist, which I got from my school garden about 15 years ago. Now, divisions are giving a back bone to one of my garden borders and making a centre piece of my perennials garden. Probably they should be divided soon again and I could start a river bed made of Siberian Irises, for example.

Tuline suvelillepeenar

Inglise iluaianduses on kasutusel mõisted "hot border" ja "hot bed", mis tähistavad soojades (kuumades) toonides lopsakat/troopilist suvelillepeenart. Sellise peenra lahutamatud osad on kannad, daaliad, ingverid ja muud lehtdekoratiivsed või kollaseid-oraanže-punaseid õisi kandvad taimed. Olemuselt külluslik ja pisut isegi ülevoolav, on ta aia päikeline punkt. Hot-hot! Vähemalt selline mulje on mul jäänud "Gardener's World"i ajakirjast ja aiasaadetest. Carol Kleini "hot borders" Glebe Cottage's on võrratud, nagu ta isegi! Sel suvel püüan midagi sarnast luua.

Ettevalmistusi oma tulikuuma peenra rajamiseks alustasin veebruaris, tellides Inglismaalt vajalikku taimmaterjali - daaliaid, kannasid ja kaeralilli. Nüüdseks on nad pottides kasvanud piisavalt, et välja istutada. Lõunapoolses majanurgas kasvasid kannad ka juba eelmine suvi. Nüüd otsustasin peenart laiemaks kaevata, et ka teised kompanjonid juurde mahuks. Kaevamine pole paraku kerge töö, eriti murus. Sinna kadus mu pühapäev, kuid tulemusega olen rahul.

Veidi üllatav kooslus - tulbid ja kannad /Beginning of my hot bed with bit strange community - tulips and cannas

Hetkel on kooslus muidugi parajalt veider - tulbid ja kannad, taimed totaalselt erinevatest aegadest. Kui tulbid lõpetavad, tulevad nad korvidega välja ja asemele saab sobivaid suvikuid. Vana maasikamaana on muld hea, kuid lisasin sellegi poolest ohtralt kõdusõnnikut. Kannad ja daaliad on aplad taimed. Kui vett ja toitaineid on piisavalt, kasvavad nad see-eest väga kiirelt.

Istutasin peenrasse oma möödunud suve kolm kanna sorti, lisaks mustalehise daalia 'Bishop of Llandaff' ning kaeralilled 'Queen Mary II' ja 'Babylon'. Kolm kannat ootab veel maalesõitu ning kuskilt loodan leida mõne riitsinuse taime. Täna Nõmme turul neid küll võtta poleks olnud. Ehk leiab veel. Peenra arengust ja lugudest plaanin kirjutada edaspidigi. Hetkel on nii, nagu piltidelt paistab.

Hetkel veel jahedates toonides/ At the moment cool in colour, I hope to turn my summer flower bed into real hotspot

Summary: New Hot Bed

I absoluteley adore Carol Klein and her tales from Glebe Cottage in 'Gardeners World'. I've been influenced by her hot borders for the most. It gave me an idea to create one of my own as I'm a big fan of cannas and other tropical looking plants. I've had cannas successfully for some years now but I never tried to combine them with other summer delights. This year however, I have a plan to mix them with dahlias, ricinus and crocosmia for sizzling look!

To bring my idea to life I had to dig and widen my canna bed from last summer. It was quite tiny one and was filled with tulips in autumn anyways, thus this awkward look at te moment - tulips and cannas, plants from totally different seasons. Preparations started months earlier however, when I ordered dahlias 'Bishop of Llandaff'', crocosmia 'Queen Mary II' bulbs and some new canna cultivars from England and planted in pots. By now they had grown enough to plant outside. I hope that the weather will stay warm and won't do any tricks here!

Hot bed is one of my major summer projects this year and I will keep you posted about the developments!