kolmapäev, 16. aprill 2014

Veidi hilinenult, kuid siiski toimekalt

Ootasin nädalavahetuselt mõnusat pehmet ilma, et aiatöödega enam-vähem taas järjele jõuda. Pisut oli vaja siit-sealt rehaga üle käia ning veel neli õunapuud ootasid möödunud aasta võsude eemaldamist. See viimane töö oli küll väga hiljapeale jäänud, kuid parem siiski ära teha kui üldse tegemata jätta, ma arvan. Aga ilm oli taaskord tuuline ja niiskevõitu ning nii ma ilmavandenõud trotsides seal puude otsas kõlkusin ning mööda aeda lendavaid lehti taga ajasin.

Kõige suurem mure oligi õunapuudega. Tegelikult kõik viimased aastad on see puudelõikus kuidagi hiljapeale jäänud. Küll pikalt kestva ja paksu lume tõttu, see aasta jälle ootamatult varajase kevade pärast (kuigi aprilli alguse lõikust hetkel ei vabanda seegi!). Nüüd on ta aga tehtud ja see on hea. Seltsilisteks olid mul sinitihased ja puukoristajad, kes on selleaastased asukad pesakastides, mis üles seatud õunapuudel. Kolmas pisi-pisike "eksperimentaalkastike" on veel hõivamata, kuid äkki sobib see mõnele mustkärbsenäpile. Nood pole tagasi veel jõudnud. Kõige häälekamalt aga laulis punarind. Aeda ta meil väga tulla ei taha, sest punarindadele meeldib rohkem põõsarindes ja mustal pinnasel tegutseda. Mõned harvad marjapõõsad ja muru nende vahel pole hea ei toitumiseks ega niisama olemiseks. Nii ta pigem laulab ja tegutseb tiigi taga metsaveeres.

Õunapuudega seoses jätkasin ka lumikellukesevälu laiendamist puude all. Isutuasin ühe lapikese jagu 'Flore Pleno'sid juurde. Mutid kurjavaimud aga kipuvad kohe uute vastistutatud taimede ümber oma käike ajama. Küll on tüütu. Niiviisi kulus mul ilmselt pool nädalavahetust mutijahile. Lõpuks sain ka ühe kätte, kuid kohe oli näha, et see ei muutnud olukorda. "Metrood" kerkisid üles ka peale tolle tabamist. Eks siis jätkan jahti pühade ajal. Hävitanud neid ma pole, viimase kinnipüütu viisin näiteks naaberkülla!

Lillepeenrad on üle käimata. Umbrohtu eriti pole, kuid muld vajab kobestamist ja värskenduseks võiks pisut ka komposti lisada. See saab olema järgmine töö tuleval nädalavahetusel. Püsikupeenras õitsesid veel viimased krookused ja võrkiirised. Kaks meetrit eemal sellest soojast seinaäärest tähendab 3 nädalat hilisemat õitsemist. Kõige vingemad olid idahüatsindid, kest tulevad maa alt sellise jõuga, et mullakamakad lendavad nelja lehte! 

Perennials bed
Varakevadine püsikupeenar/ Perennials bed in early spring
Iris reticulata 'Harmony' & Crocus 'Yellow Mammoth'
Iris reticulata 'Harmony' & Crocus 'Yellow Mammoth'
Iris reticulata 'Harmony' & Crocus 'Yellow Mammoth'
Iris reticulata 'Harmony' & Crocus 'Yellow Mammoth'
Crocus 'Yellow Mammoth'
Crocus 'Yellow Mammoth' in perennials bed
Crocus 'Blue Pearl'
Crocus chrysanthus 'Blue Pearl'
Crocus 'Blue Pearl'
Crocus chrysanthus 'Blue Pearl'
Crocus sieberi 'Firefly'
Crocus sieberi 'Firefly'
On ka siniliilate aeg. Mulle meeldivad nad ka murus sinetava vaibana, kuid sedasi läheb taime individuaalne ilu kaotsi. Minul on nad puntidena peenardes ja tundub, et nii on parem ja huvitavam. Minu jaoks muidugi.

Spring bulbs & bearded iris
Scilla along with Galanthus nivalis 'Flore Pleno' & fresh shoots of bearded irises.
Scilla
Scilla
Pisut potistamistööd sai ka tehtud. Ettekasvatamisele asusid kolm daaliat 'Bishop of Llandaff' ning kaeralilled 'Babylon' 'Lucifer' ja 'Queen Mary II'. Inglismaalt olid kohale jõudnud kaks lembeliiliat ja Bourgat' ogaputke juurikad, mis samuti said mulda. Kokkuvõttes vist päris toimekas.


Summary: Little late but still vigorously

I expected the weekend to be nice and mild as many works were waiting to be done. But it was dripping most of the time and days were very windy once again. So you can imagine that pruning my apple trees and raking last fall's leaves from garden weren't pleasant jobs to do. However, they needed to be done and I'm happy that they are now. 

During my pruning works, I was pleasantly accompanied by blue tits and Eurasian nuthatches who have occupied two of my nest boxes, set up in apple trees. The third one which is very small is still unoccupied. Maybe it will be suitable for some European pied flycatcher. But they are still on their way. Days were filled with singing robins too, but they prefer to stay near the forest line. There are insufficiently just few currant bushes beside apple trees in my garden and lawn everywhere in between, but they favour bare soil surfaces for feeding. 

My perennials bed is still quite flat, just with few colour splashes of crocuses here and there. But hyacinths and alliums are pushing through everywhere and herbaceous perennials are showing signs of wakening. It's also high time of scillas. Some prefer them en masse in lawn, and it truly can be an awesome look, but I like them in clumps in my beds. This way the delicate featrues of little blue blooms won't be lost, I think.

I potted up my 'Bishop of Llandaff'' dhalias and crocosmia bulbs - some red, some orange ('Babylon', 'Lucifer' and 'Queen Mary II'). I'm also trying out couple of agapanthus'es in pots. Surely our climate is too harsh for them to overwinter in beds, so it's my only chance!

It is predicted to be sunny and warm Easter next weekend. I hope to enjoy it fully and also fix and freshen up all my beds and borders then!  

8 kommentaari:

  1. Kevadine ilu! Küll Sul on ikka viisakad siniliiliad, kui nad niimoodi puntidena peenardes püsivad, mul jätkub seda individuaalse ilu peenrast rookimist iga paari nädala tagant :) Ja näed, ma ei tulnud selle pealegi, et kirgaslilledele potis edumaa anda, kasvud on küll juba sibulatel peal ja tundub, et nihelevad teised juba kärsitult hoiukohas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Na vat, mul see 'Queen Mary II' tuli ka otsakestega ja kuna eelmisel kevadel 'Lucifer' lihtsalt kuivas mai alguseks ära, siis otsustasingi, et saagu potti!

      Siniliiliad on viisakad tõesti. Need on mu esimeses taastehtud peenras üldse, nüüd juba vist viiendat kevadet. Peenras pole järelkasvu täheldanud, ju ma olen hoolas "segaja". Aga mõni õieke oli ilmunud peenra ette murusse küll!

      Kustuta
  2. Ilusad kevadpäikese ja -taeva värvi õied rõõmustavad silma ja hinge

    VastaKustuta
  3. ILUS ja neid mullakamakaid pilduvaid idahüatsinte tahaks lausa silmaga näha :D

    VastaKustuta
  4. Käin siin ohkamas :) heas mõttes. Oma õues ikka ka, aga hea on ka teiste pilgu läbi kedagi näha...mõnusad seltskonnad.

    VastaKustuta
  5. Suure laiguna on krookused ja võrkiirised võrratud. Nii konkreetsed ja puhtad värvid.

    VastaKustuta
  6. Karusmari - appi kui efektne pilt!!!!!!!!!!!!!!!!!

    Meie kahekesi Partide Linnast :)

    VastaKustuta
  7. Jah, hele sein annab paraja edumaa - arutlesin täna just, et maja taga naabrinaiste nartsissid tete-a-tete juba õitsevad, kui minu lauspäikeses kasvavatel alles pungad sirgumas. Aga nende omad jäävad heledast silikaatseinast meeter-kaks eemale, minul on sein umbes 10 meetri kaugusel. Kolmenädalase vahe leian aga uue muru siseste ja varjupeenra krookuste juurest. Seal küll ka pisike sordivahe (ilmselt Yellow Mammoth murus ja Flower Record varjupeenras) ja lisaks seik, et uus muru oli läbi talve pikk, roheline ja kohev ehk hea kasukas varajastele uljaspeadele.
    Siniliiliad on tõesti ilusad niimoodi pundina (ohh, see viimane pilt eriti!), aga mul on nad ka kohe ka ümbruses ohtralt laiali. Eelmine aasta tegin ju ühele peenrale põhjalikku ümberkaevamist ja oma arust korjasin KÕIK sibulad välja ja panin tagasi ainult tulbid-nartsissid-võrkiirised ja kõik siniliiliad viisin murusse. Aga nüüd oli peenar ikka üleni sinine.

    VastaKustuta