Veidi lumine

Detsembri esimene nädal on olnud kalendrile juba küllaltki kohane - jagades nii miinuskraade, lund kui talvist vaikust. Rahutule nädala algusele järgnes rahulik nädalalõpp, kuigi ennustati ka tänaseks tuult ja lumetormi. Ju leidis see oma tee kuskilt mujalt.

1. detsembri torm möödus meie kandis rahulikult. Kui põhjarannikul ja Hiiumaal jättis see kodusid elektrita ja paiskas siin-seal ümber väärikaid puid, siis lõuna pool kahjusid niivõrd polnud ja täna siin ringi vaadates mingeid märke möödunust ei leidnudki. Oli hoopis kõikehõlmav vaikus, vaid mõne üksiku tihasesidinaga. Isegi rongad on vait jäänud. Vahel langes veidike lund.

Tänased lumehelbed/ Snowflakes on ice

Lund on tegelikult vähe, pole ühtlast katetki. Maa on pindmiselt ositi külmunud - peenrad ja muud taimevabad pinnad. Murualune on sula. Kuna edasisest ilmaloost selget pilti ei ole, otsustasin ära katta need, kelle puhul arvasin selle vajaliku olevat. Eeskätt siis roosid ja buddlejad, noored siidpöörised ja teised sügisesed istutused. Katmiseks olin varunud sügislehti, mis nüüdseks olid krõbekuivad. Lehti alla ja kuuseoksi peale ja nii ta sai. Loodan, et hästi. Väga hästi oleks muidugi siis, kui vihma enam ei tuleks.

Hydrangea paniculata 'Vanilla Fraise'

Siilkübar/ Echinacea purpurea 'Powwow Wild Perry'

Buddleja davidii 'Black Knight'

Mulle meeldivad puhtad peenrad ja korras aiad. Mitte et kõik peaks olema joonlaua järgi, vaid et oleks näha, et taimedest hoolitakse ja nad ei kannata. Ka hilissügisene aed võib olla piinlikult paika sätitud viimse libleni. Kahtlemata on see kaunis vaadata, kuid kas ka taimedele kõige optimaalsem? Ise olen ma muidugi ideaalsest korrast kaugel-kaugel, kuid ma vähemalt püüan, et peenardel umbrohtu poleks, muld oleks kobev ja sellele vahel ka pisut rammu lisatud. Ka vajalikust kastmisest ei saa mööda vaadata. Ja tõttöelda, kui iga päev on võimalus taimed ja peenrad ükshaaval üle vaadata (sest see on ju kõik nii põnev ja alati uus), siis ei saa ka umbrohtu tekkida. Sügisel mu korrastamise hoog aga raugeb, sest miskipärast on tunne, et kõige parem on jätta kõik nii, nagu on. Lehed, mis tuul on kandnud peenardele lillepuhmaste vahele, jäävad paika, samuti ka kõik lillede lehed-varred. Esiti on muidugi neist mitmetest veel pikalt ilu, teisalt aga ehk on neil nii kõige kindlam ja parem talvituda. Vaid jahukaste ja hallituste leviku kaalutlusel lõikasin ja põletasin flokside ja pojengide pealsed.

Nüüd vist ei jää tõesti muud teha, kui kevadet ootama jääda. Mõnede võrkiiriste, kobarhüatsintide ja looduslike tulbiliikide ninad olid juba paistmas, nii et ka nemad on ootel.

"Karvane" püsikupeenar/ Perennials bed with fisrt snow

Püsikupeenar/ Perennials bed

Mägisibulad esimeses lumes/ Sempervivums

Summary: Bit Snowy

As November was warmer than average then the first week of December has taken its more natural course, with temperatures below 0'C, some snow and winter silence. Even ravens are silent, only gentle sounds of tits can be heard time to time.

As the ground was finally bit frosen, I decided to cover some tender perennials and recent plantings. I had gathered some dry leaves for that earlier in this autumn. I placed them around the plants and added some branches of spruce to hold the leaves in place and rainwater away. Roses, buddlejas and young miscanthus plants got their covers. Hopefully they will winter well.

Regarding to overwintering perennials in general I have a feeling that it's better to leave all the leaves and stalks of seedheads in place, as it adds a great winter interest but hopefully promotes in more successful wintering as well. Since, who cuts it all in nature? And nature surely knows its ways best. So I will cut all down in eary spring and meanwhile enjoy frosty seedheads of echinaceas, sedums and many others.