Liig mis liig

Kontrastid on jätkuvalt meie ilmaolude märksõnaks. Kui mitmendat aastat järjest juba? Võib-olla on see alati olnud nii, omast peast ei mäleta. Ei ole lihtsalt niiviisi alati tähelepanelikult jälginud. Eks elamegi ju tegelikult maalapil, kus meri kohtub maaga, mereline kliima kontinetaalsega, põhi lõunaga. Asume ristteel.

Kaks nädalat tagasi sadas veel lund. Mai esimene nädalavahetus tõi soojemad ilmad ning praegused päevad alates laupäevast on suisa suvised. Meiemaal oli nii laupäeval kui pühapäeval +24 kraadi. Käesoleva nädala kaks esimest päeva on sama kõrvetava päikese ja soojaga jätkanud.

Kui esmalt tundus see ilmakäik meelitav, sest kes ei rõõmustaks sooja üle pärast nii pikka talve ja päikesevaest kevadet, siis peatselt sai selgeks, et selline suvelõõsk ei sobi siinsesse aega kohe mitte. Kuuma ja terava päikesega närbusid kiirelt nartsissid ja esimesed aedtulbid, kõrbesid pruuniks hüatsindiõied ning osa neist loobus õite avamisest sootuks. Kuumus sundis ka avanema mitte täielikult välja arenenud hilisemaid tulbiõisi. Kel aga avanemisaeg klappis, see säras vääriliselt.

Tulp 'Daydream' on tõeline päikeselill/ Tulipa 'Daydream' shines in sun

Tulp 'Blue Diamond' on pikaealine ja usaldusväärne õitseja - aastatetagune kingitus minu vanatädilt Soomes / Tulipa 'Blue Diamond' is long lived and reliably blooming tulip 

Papagoidki on oma tiivad laiali laotanud/ Even parrots have spread their wings

Looduslike liikide hübriid Tulipa 'Little Beauty'/ Beautiful hybrid tulip of little spieces, Tulipa 'Little Beauty'

Enne veel kui 'Daydream' muutub lõõmav-oraanžiks, on ta puhaskollane/ 'Daydream' tulip starts from pure yellow, turning to flaming organge just in couple of days

Laupäeva hommikul jõudsin põigata Luige laadale. Ma polnud seal kunagi käinud. Arvasin selle olevat sellise tõeslise maaelulaada, kus müüakse palju loomi ja tarbeaianduse kaupa, kuid nii see päris polnud. Loomad olid vaid näituseks ning näiteks sibulamüüjaid leidsin vaid kaks. Mõlemal maksis pooleliitrine purgitäis tippsibulaid 5 eurot ja ma jätsin ostmata. Kartulimüüjal olla ka äri alles laupäeval käima läinud. Rahvast oli aga kui murdu!

Mõned toredad taimemüüjad olid küll ka ning tühjade kätega ma muidugi laadalt ära ei tulnud. Ostsin ühe hosta, kaks kollast kõrrelist (päideroog ja rebasesaba) ja koolivend Martnilt kaks murtudsüda. Viimane oli väga hea ja tore ost. Olin murtudsüdamele ammu mõelnud, sest kunagi ta meie püsikupeenras oli. Aga millegipärast polnud ma uue toomiseni jõudnud. Nüüd sai aga lausa kaks - tavaline "taluroosa" ja lumivalge 'Alba'. 'Valentine' jäi minust müügilauale. Nüüd on siis püsikupeenar rikastatud valgete ja roosade südamekestega.

Murtudsüda/ Bleeding Heart - Dicentra spectabilis

Dicentra spectabilis 'Alba'

Pühapäeval tõusin vara. Varahommikud aias on erilised. Päike piilub alles puude vahelt ning kõikjal pärlendab kastepiisku. Linnud rõkkavad ning õhk on värskust ja pakatavaid lõhnu täis. Hommikul on ka värvid hoopis selgemad ja puhtamad, päike ei satureeri neid veel üle. Muide enamik aedade pildiseeriaid raamatute ja ajakirjade tarbeks pildistatakse professionaalselt üles just varahommikuti, tõusva päikesega. Tegin ka väikse pildiseeria oma püsikupeenrast.

Püsikupeenar hommikuvalguses/ Perennials Bed with tulips in dapled morning sun

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Tulbiaeg/ Time of tulips

Tulbid 'Daydream'/ Tulipa 'Daydream

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Tulpa 'Daydream'

Hüatsindid ei õitse sel kevadel kuigi hästi. Mõned sordid välja arvata, mis on väga ilusad. Varajasemad avanesid kenasti, kuid kõrbesid päikeses ja kuumas kiirelt pruuniks. Veidi hilisemad avavad oma õisi vaevaliselt - ju on põhjuseks kuumus ja ka juba kuivaks jääv maa. Aga võib-olla kahjustas ka talvekülm õiepungi. Peamine, et nad on kõik elus ja üleval - kogume jõudu järgnevateks kevadeteks ja aastateks.

'Gipsy Queen' on parim paljuneja, kolm kevadet tagasi oli vaid kolm sibulat/ Hyacinthus orientalis 'Gipsy Queen' is a best increaser - this group is just from three bulbs three planted in 2012

Hyacinthus orientalis 'Gipsy Queen'

Hyacinthus orientalis 'Sky Jacket' on kolmandat aastat järjest hiiglaslike õitega/ Hyacinthus orientais 'Sky Jacket' in front performing great in third year in row

Kogu see soe realiseerus õitsvate toomingate ja magusate kirsipuudega. Istusin laupäeval kirsipuu alla ja lihtsalt kuulasin kõike seda suminat, mis üleval võras toimus. Võiks saada kenakese kirsisaagi jälle, kui külmad ei tule ja saaki röövi. Ilm hakkab homme muutuma ja ennustatakse taas ka päris krõbedaid öökülmi. Ehk jäävad tulemata siiski. Pühapäeval nägin kahel korral pääsusaba liblikat. Täpselt ju ei tea, kuid võib-olla olid need mu oma kasulapsed?!
Mõned pildinopped veel lõpetuseks.

Toomingas õitseb!/ Bird cherry is in bloom!

... ja maguskirss ka/ .., and sweet cherry too!

Metsapeenar ärkab vaikselt/ Woodland Bed is waking slowly to life

Võsaülastele metsaservas õitsevad lisaks peenras õrnad ülased/ Anemone blanda 'Blue Shades' 

Mai tõi päevasooja

Nädalavahetusega sai aprill otsa ning algas mai. Uus kuu tõi kaasa uue ilma ja märksa soojemad päevad. Soe oli laupäev (+17'C), kuid veel mõnusam pühapäev. Kraadi-paari võrra kõrgem temperatuurinäit jäi suure mõnulemise tõttu sootuks vaatamata. Laupäeva hommikul kukkus mulle hoolekägu ja eile saabusid pääsukesed. Küllap päevasoe siis ka jääb.

Arengud aias on muidugi nüüd tormilised. Kõik kasvab ja areneb tundidega. Enamikul taimedel on noored võrsed või lehed peal ja üha selgemaks saab see, kes läinud, kes jäänud. Loomulikult on oodata alles enamikku hostasid, kuid neilgi oli juba paljudel ninad  väljas. Kadude listi lähevad kindlalt lätlaselt ostetud tõrvikliiliad ja ühe talve vastu pidanud hiid-stepirohi. Ka sügisepoole istutatud Patagoonia sardhein ei pidanud talvele vastu. Jaapani ülastest pole samuti veel kõssugi, kuid nad on vist ka hilised ärkajad?

Nüüd aga kuuvahetuse pildirida ja see saab alguse tulbipeenrast, leekivpunaselt.

Punased tulbid kollasel põhjal/ Red tulips with yellow base

Punased tulbid mustal põhjal/ Red tulips with black base

Tulbipeenras suurte tulpide aegu/ Tulips Bed with garden cultivars

Suured ja väikesed/ Big and small tulips

Võluseinast kaugemalgi õitseb tulpe/ Tulips are not only blooming in my magic Tulips Bed

Looduslikest tulpidest on keskhiliste liikide aeg. Veel õitsevad hilistulbid ja alustanud on urmia tulp. Nende kollased tähekujulised õied panevad peenrad tõeliselt särama. Liblikatele pole tulbid kuigivõrd atraktiivsed, kuid need kaks liiki tõbmavad neid küll.

Hilistulp/ Tulipa tarda

Kaks kollast - Tulipa tarda & Sempervivum 'Goldsternschen'

Urmia tulp on üleni kollase õiega ning hilistulbist väiksem ja madalam, õied aga samas suurusjärgus/ Tulipa urmiensis is shorter and more compact compared to Tulipa tarda. Pure yellow flowers are in same size however.

Urmia tulp/ Tulipa urumiensis

Esimese õie esimesel mail avas ka Whittallii tulp/ First bloom of Tulipa whittallii was opened on 1st of May

Maiga saabub ka idahüatsintide aeg, tuues ühtlasi kaasa esimese tugevama kevadlõhna. Oh kuidas mulle meeldib, kui aiast läbi kõndides toob tuul ninna hüatsindilõhna! Kuigi paljud sordid on veel nuppus või alles maa seest tõusmas, tegid esimesed avanenud õied oma töö. Hüatsintidega paistab kõik olema hästi, talvitatud on nähtavate kadudeta. Selle nädala lõpuks on arvatavasti oodata nende kõrghetke.

Hyacinthus orientalis 'Top Hit' & 'Delft Blue'

Hyacinthus orientalis 'Atlantis' & Muscari 'White Magic'

Püsikupeenar muutub aina rohelisemaks/ Perennials Bed is becoming more and more lush green

Kobarhüatsintide sordid/ Collection of grape hyacinths

Kõige värvilisem osa aiast hetkel on aga mägisibulapeenar. Ta läheb pisut veelgi värvilisemaks ja toonid kontrastsemaks, kuid juba praegu särab see päikeses kirkalt.

Mägisibulamaastikud/ Landscapes of sempervivum

Mägisibulate kirev sortiment/ Sempervivum cultivars

Lõpetuseks kaks varast õitsejat, kes venitasid maikuusse välja - sinilill 'Rubra Plena' ja kurruline lumikelluke 'E.A Bowles'. Nad lihtsalt väärivad veelkordset esitlemist.

Hepatica nobilis 'Rubra Plena' was one of the first to bloom in my garden and still going strong on 1st of May

Galanthus plicatus 'E.A. Bowles' is last snowdrop in bloom

Aga see kõik on alles algus, ühe uue hooaja algus. Sest suurem osa on alles loomas, kujunemas, arenemas.Tõeline aiaaeg on alanud.

Uued algused/ New beginnings

Kadude list:

1. Hiidstepirohi Stipa gigantea 1/1 (teine talv)
2. Patagoonia sardhein Agropyron magellanicum 1/1 (esimene talv)
3. Tõrvikliilia Kniphofia uvaria 'Lemon Popsicle' 1/1 (esimene talv)
4.  Tõrvikliilia Kniphofia uvaria 'Red Hot Popsicle' 1/1 (esimene talv)

Ja samal ajal Tallinnas, Harjumäel:

Japanese cherry  blooms in Tallinn, 02.05.2016

Lumest valgem

Kuigi sel nädalal oleks täiesti asjakohane rääkida ka lumest, siis seekord seda ma ei plaani. Võtan teemaks hoopis veel möödunud nädalavahetusel viimased õitsenud lumikellukesed. Kes ei usu, et mõni lumelill võis veel valge olla, vaadaku lillekeste rohetavat tausta! Ja kuna aeg on kevade vindmisele vaatamata väga kiirelt tõtanud, siis vaatame üle ka mõned varasemad.

Minu kõige hilisemad lumikellukesed on sordid kurrulise lumikellukese liigist. Nad tõusevad mullast siis, kui harilik lumikelluke on juba täisõies. See võib vahel põhjustada tõelist ootusärevust, et kas polegi tärkajaid?! Aga nad ikka tulevad - ja siis arenevad plahvatusliku kiirusega. Õieilu jätkub neist nädala-paari jagu kauemaks võrreldes varasemate liikidega.

Galanthus plicatus 'E.A. Bowles'

Esimesel pildil troonib üks ihaldatumaid aardeid galanthomaailmas - kurruline lumikelluke 'E.A. Bowles'. See on kurrulise lumikellukese albiino poculuformis vorm. Viimane tähendab, et õiel on sisemised segmendid sama pikad kui välimised. Ehk siis kõik kuus õielehte on ühesugused. See teeb õie märksa suuremaks ja lopsakamaks. Väärtust lisab sordile see, et õielehed on väga korrapärased. Hariliku lumikellukse poculiformis sortide õites on tavaliselt sisemised segmendid kitsamad ja ebaühtlasema kujuga.

'E.A Bowles' leiti 2002 aastal Inglismaal, Enfield'is, Myddelton House aiast. Aed kuulus kunagisele aianduse edendajale E.A Bowles'ile, kelle auks sordile mehe järgi ka nimi anti. Koheselt tunnistati sordi erakordsust ning see hakkas lööma rekordeid oksjoneil. Mina sain oma kaks sibulakest möödunud hilissuvel hr Matt Bishop'ilt endalt, kes on ühtlasi lumikellukeste piibli (Snowdrops. A Monograph of Cultivated Galanthus) autor.

Valged õied, rohelised taustad/ White blooms, green backgrounds

Ikka veel õies, 24.04.2016/ Still in bloom 24/04/16

Kaks nädalat tagasi/ Two weeks ago

Teine kurrulise lumikellukese sort, mis veel õies, on Galanthus plicatus 'Augustus'. Taimel on kaunid ümarad õied ja laiad briljantrohelised lehed. Viimases lõpus on nüüd õied küll pisut juba vormist välja arenenud, aga nad olid täitsa olemas. 'Augustuse' puhul kahtlustatakse, et tegemist on viirust kandva sordiga ning teda ei soovitata panna teiste lumikellukeste vahetusse lähedusse.

Galanthus plicatus 'Augustus'

'Augustus' õitsemise alul/ 'Augustus' snowdrop few weeks ago

Galanthus plicatus 'Augustus'

Need olid siis kaks viimast lumikellukest selles aiaaastas. Valgemast valgemaid õisi oli varakevades palju, kuid sinnahulka jagus ka muret. Pole kahjuks lumikellukesedki haigustest prii taimerühm. Mainisin juba viirust, mis ilmselt pesitseb kõigis 'Augustuse' taimedes, kuid on ka liigispetsiifiline hahkhallitus - Botrytis galanthina, mis sarnaselt tulpidele lehti ja sibulaid kahjustab ning lõpuks taime hävitab. Üks punt topeltõielisi lumikellukesi, mille olin toonud aeda eelmisel kevadel naabruses olevast maha jäetud aiast, langes just selle haiguse ohvriks. Pidin nad paraku välja kaevama ja hävitama. Tõsiseks meelehärmiks oli haige ka üks sordilumikelluke vahetus naabruses.

Haigus ise väljendub paksus, vohavas hallis hallituses lumikellukese tõusmetel, mulla piiril. Õige pea mädaneb idu sibula küljest lahti  ja kattub üleni hallitusse. Ühes pesas ei pruugi kõik sibulad korraga haigestuda, kuid lõpuks hävinevad siiski kõik. Nakatunud taimedele tõhus ravi puudub ja need tuleks hävitada. Meenus, et samasuguse kliinilise pildiga hävines ka meie kunagine lumikellukeste koloonia siin aias. Oleks ääretult kahju, kui see nüüd levima hakkaks.

Paari sordi puhul täheldasin aga mingit muud laadi häda. Tõusmine oli pikalt vaevaline ning lõpuks avasid taimed oma õied pea mulla piiril. Ka lehtede kasv oli ääretult vaevaline ning ühe sordi puhul ('Seagull') istub idu koos avanemata õiega siiani mulla piiril. Teistel õnneks pika peale lehed ikkagi kasvasid enam-vähem normaalpikkusesse.

Üks viimatimainitutest on suureõieline lumikelluke Galanthus elwesii 'Godfrey Owen', kes on ka väga ilus ja eriline sort. Nimelt on tal kõiki õiesegmente topelt, nii sisemisi kui välimisi. Seetõttu on õied suured ja täidlased ning näevad välja kui märtsikellukesel. Mõni võiks muidugi öelda, et siis võikski märtsikellukest kasvatada, aga just erililine välimus lumikelliukeste seas teeb selle sordi väärtuslikuks.

Galanthus elwesii 'Godfrey Owen'

Teine suureõieline lumikelluke, kes on mu absoluutne lemmik ja hästi edenenud, on 'Pat Mason'. Selle sordi eripäraks on väga laiad hallid lehed ja suured, rohekate tippudega õied. Ta on tõesti suur ja täidlane.

Galanthus elwesii 'Pat Mason'

Galanthus elwesii 'Pat Mason'

Suureõielise lumikellukese põhiliik/ Galanthus elwesii main form

Üks hariliku lumikellukese sordi portree veel, mille te iseloomulike tunnuste poolest suudaks ära eristada, on 'Viridapice'. Tema sorditunnuseks on rohelised tipud nii välimistel kui sisemistel õiesegmentidel. Kolmest istutatud sibulast üks sel kevadel ei tärganud, teine langes hahkhallituse roaks ning kolmas (ühte punti kokku istutatult) kasvas ja õitses normaalselt. Hariliku ja suureõielise lumikelluse liigid ja sordid pididki olema kõige vastuvõtlikumad haigusele.

Galanthus nivalis 'Viridapice'

Mu praegused harilikud lihtõielised lumikellukesed on toodud kõik ühest vanast mahajäetud aiast, kus nad aastakümneid segamatult kasvada ja levida said. Kahjuks pole seda aeda tänaseks päevaks enam olemas, sest see lükati puhtaks ja asemel on viljapõld. Aga see oli üks huvitav paik ja ilmselgelt lumikellukestele seal väga meeldis. Ehk jätkavad allesjäänud elu ja arengut minu aias pikalt-pikalt, kui just see va paha haigus kimbutama ei kipu. Igal juhul leidsin ma sealt ka paar eriskummalist taime ja ma panin need eraldi kasvama. Nende erilised omadused on säilinud ka nüüd, kolm aastat peale uude kasvukohta toomist. Kahele neist olen ma pannud ka nn töönimed. Kes teab, võib-olla saavad nad kunagi päris sortideks?!

"Galanthus nivalis Tilgake"

Harilik lumikelluke "Tilgake" on puhkedes täiesti ümmarguste õitega, need on justkui pärlid varte otsas. Siinjuures antud puhmas üks õis ei ole tüüpiline ning kui see kordub järgmine aasta, siis tuleks ta eemaldada. Õite vananedes muutub nende pind kobruliseks ning need venivad pisut allapoole välja, nagu vihmapiisad.
 

"Galanthus nivalis Tilgake"

Teine selektsioon, leituna otse esimese kõrvalt, on "Keeleke". Temal on hoopis hästi kitsad õied ning välimised õielehed on tavapärasest pikemad. Ka sooja ilmaga ei avane õied kuigivõrd.

"Galanthus nivalis Keeleke"

"Galanthus nivalis Keeleke"

Kolmas selektsioon on veel, kuid sel pole veel töönimegi. Teisest tavalistest eristub ta pisut suurema õie poolest ning ta puhkeb väga varakult. Eks ma mõned aastad jälgin teda, kas ta ikka niipalju ja püsivalt eristub teistest, et talle töönime anda.

Töönimetu harilik lumikellike/ Unnamed Galanthus nivalis variety

Hetkel on mulle põhiline, et hallitushaigus kontrolli allasaada. Haiged taimed kaevasin koos mullaga välja ning hävitasin. Teisi pritsisin fungitsiidiga profülaktikaks. Ehk aitas. Enne igal juhul ei julgegi kedagi juurde muretseda, kui on selge, et taimed püsivad.

Lumikellukesed/ Snowdrops

Lumikellukesed/ Snowdrops

Kõrgaeg/ Prime time