Some like it hot!

Mul oli üldiselt selge ettekujutus, milliseks minu tuline suvelillepeenar võiks kujuneda. Lopsakas, kirev ja võib-olla isegi mõnes mõttes üle võlli - et just saavutada meie kliimale ja loodusele mitteomast troopilisust. Aga loodus teeb ikka omatahtsi. Ja eks tegelikult pole tulemusel ka viga. Kui sooja veel veidi jagub ja esimest öökülma hoiab, siis võib pilt veelgi paremaks minna.

Esimese tagasilöögi andsid kohalikust poevõrgust soetatud kaeralillesibulad. Panin need aegsasti pottidesse, kuid ülestulemine oli väga vaevaline. Õigupoolest tärkasid osad alles siis, kui päris peenrasse said. Pottides olid mitmed sibulad passinud niisama. Oli neis liiga soe? Samal ajal Inglismaalt tellitud 'Queen Mary II' edenes hoogsalt ja õitseb nüüd juba kolmandat nädalat. Kannad ka kannatasid juuni külmas ning jäid pikaks toppama. Daalia 'Bishop of Llandaff' on kasvanud aga hoopistükis oodatust suuremaks. Nii ongi peenar veidi tasakaalust ja proportsioonidest väljas aga no mis siis! Järgmine suvi tean juba kõigega paremini arvestada.

Hot Summer Bed - Crocosmia 'Queen Mary II', ricinus & Canna 'Striata'

Hot Summer Bed

Paraku tuleb peenrale järgmiseks suveks aga ka uus koht leida, sest aina kõrgemaks kasvavad õunapuud (nadi lõikaja?!) heidavad üha enam pärastlõunast varju, kuid enamik selle peenra tegelasi tahaks just soojas päikesepaistes mõnuleda. Ka kompostsioonilt on mõtteid - miks mitte lisada veidi õhulisi suvekõrrelisi näiteks? Ning mõni roosa õiega madalam daalia...

Crocosmia 'Queen Mary II' & Canna 'Striata'

Dahlia 'Bishop of Llandaff'

Crocosmia 'Queen Mary II' & Canna 'General Eisenhower'

Hetkel on siis pildilt puudu õite poolest kaeralilled 'Babylon' ja 'Lucifer' ning madalad kannad, kes külma Eesti suvesse sattudes eriti põdema jäid ning alles nüüd uusi kasvumärke andma on hakanud. Kuid suvi pole veel läbi. Võib-olla jõuan veel mõne külluslikuma pildi postitada. Kannadel on õisi tulemas ning ka daaliatel on alles esimesed nupud avanenud.

Hot Summer Bed in Mid-August

Summary: Some Like it Hot!

In Spring I had a clear view how my hot summer border should look like. Colourful, lush and full of exotic blooms. For the effect I ordered some summer bulbs from England and bought some also from our local stores, planted my canna tubers early enough. My expectations were high. On pictures can be seen what I've achieved. Not quite what I expected to be but satisfying enough!

My first setback was with some crocosmia tubers. Planted in pots, some just sat there for two month, no sign of growth. Only when I planted them out to the border some growth appeared. Maybe it was too warm for them it pots? Who knows? Crocosmia 'Queen Mary II' did well however and blooming nicely for third week now. Probably I won't see blooms of 'Lucifer' and 'Babylon' this year.

Another setback was with some canna cultivars, which had grown well indoors until planting out. This past unbelievably cold June put them on hold and they really haven't come out from this trauma yet. 

However, my hot border looks quite hot nevertheless! For the next summer I already have some ideas for additions. Some summer grasses for the movement and something pink maybe?

Vapper tiigiroos

Emotsiooniostud tulevad lennult. Ilus pakend või nägus taim võib mu kiirelt ära teha. Üldiselt olen aga hakanud nendes pakendites kahtlema - liig sageli saab petta; kasvõi see viimane lugu päevaliiliaga 'Double River Wye'.

Eelmisel kevadel langesin taaskord ühe pakendi lõksu. Bauhofis olid müügil soodsamalt vesiroosid ja minul oli kodus ootel täiesti vesiroosivaba tiik. Hukutav kombinatsioon, ma ütleks. Aga mõne asjaga läheb ka õnneks, vaatamata vahepealsetele seiklustele.

Nymphaea 'Rose Arey'

Seiklus ise oli aga järgmine. Istutasin vesiroositaime kohe ostu järel tiigi serva, madalamasse vette, sest olin kuskilt pähe võtnud, et need värvilised sordid tahavad madalamat-soojemat keskkonda. Peaasi et talvel läbi ei külmuks. Roosike läks kenasti kasvama ja kesksuvel näitas paari õitki, kuid oli juba sel hetkel ohtlikult madalasse vette jäänud. Siis aga tuli miskit vahele ja ma unustasin ta mõneks ajaks üldse. Kui ükskord meelde tuli, oli tiigist järgi jäänud vaid prorine lomp, kust tuli juba kalu päästma hakata. Vesiroosist polnud aga enam jälgegi järel. Isegi lehekontse polnud kuskil näha.

Hilissügiseks küll kogunes jälle pisut vett, nii et kalad sai tagasi tiiki viia, kuid vesiroosi kasvukoht jäigi kuivale, kuni kevadeni, mil vihmasadude järel vesi jälle tõusma hakkas. Lund ja lumesulamisvett see talv-kevad meil ju polnud. Ja nii uskumatu kui see ka pole, ilmusid üles kerkinud vette mai kuus vesiroosilehed. Oh seda rõõmu! Istutasin roosi ruttu sügavamale, kus normaaltingimustes kuivalejäämine ei tohiks kimbutada. Nüüd pakub ta jälle õiteilu ja ehk ka märgiks, et on mulle mu totakused andeks andnud.

Aga jah, see vesiroos elas talve üle kuival maal, ilma igasuguse lumekatteta ning pidi taluma miinuskraade kuni 20 pügalat alla nulli. Vapper taim!

Nymphaea 'Rose Arey'

Waterlily in my pond

Summary: Tough Pond Rose

Water lilies are called 'water roses' in Estonian. And one have to admit, they look more roses than lilies, isn't it? My only water lily 'Rose Arey' came to me as a purchase of emotion. There it was, sitting in a nice packet and with a good price in one of those building stores. And at the same time, I had a pond with absolutely zero water lilies in it. There you have it, deadly combination!

I planted my 'water rose' out into the shallow side of my pond with knowledge that colourful cultivars will perform better in sallow-warm waters. And it did, by midsummer small plant had grown enough to have its first flowers. What I noticed (but forgot at once) was that the water level had lowered quite a lot by then. By autumn however, all water was gone and so any signs of my water lily. Completely disappeared! And thus the winter came, with empty pond and snowless grounds.

Beautiful bloom of Nymhaea 'Rose Arey'

Water arrived to my pond again bit by bit in spring. Water level raised slowly and finally filled the whole basin. In May, I was hit by big surprise and great joy, my water lily was alive! Quickly I planted it to deeper water, where in normal year should be sufficient water layer and no danger of drying out. Last summer was extraordinary in that matter. And now, my 'pond rose' is in bloom again, maybe as a sign, that she has forgiven me my stupidity.

That water lily 'Rose Arey' survived winter on dry ground, with no snow cover (simply as we had none) and temperatures down to -20'C. Quite a plant!

13 cm poti taim teisel suvel/ Water lily from 13 cm pot in its second summer

Minu väike inglise nurgake - My English Corner

On teatavad taimed, mis seostuvad mulle väga inglise aedadega. Neid taimi võib alati leida sealsetest aedadest ja peenardelt. Sul pole õiget Cottage Garden'it, kui sealt puuduvad lillherned, sõrmkübarad, roosid või tarbepeenardelt lehtpeedid-kapsad, lattoad ja lehtsalatid. Eks neid 'must have'isid on muidugi veel mitmeid teisigi. Kuigi mulle inglise aiad väga meelivad, ei ole ma püüdnud midagi sarnast endale luua. Õigupoolest, mul ju ongi vaid natuke aia moodi kogum taimi paaris peenras. Siiski on ühte sooja nurka kokku saanud mõned saareriigile omased taimed.

See nurgake on tegelikult saatuse tahtel kujunenud mini müüriaed (walled garden, jällegi väga English!) - meie endine kasvuhoone, mis mõned talved tagasi raske lumega kokku langes. Hoone taastamiseni pole me jõudnud (ja pole kindlad, kas sellisel kujul ongi seda üldse tarvis), kuid lavad selles on siiani säilinud ning kannavad maasikaid, vähekest supirohelist ning minu pottides olevaid hellikuid. Ja sellel suvel veidike ka 'inglise taimi'. Mõnda neist tutvustakski teile.

Lillherneid polnud ma varem kasvatanud. Aga kuna nad pea igas aiaajakirjas vastu vaatavad ("nüüd on aeg külvata", "nüüd on aeg latvu näpistada", "nüüd on aeg õue istutada" jne jne), siis mõtlesin, et katsetan. Lillhernest soovitatakse Inlismaal juba sügisel külvata ja kasvuhoones ette kasvatada, nii pidi saama kõige kõrgemad ja õierohkemad taimed. Meil muidugi see soovitus ei päde, seega külvasin seemned pottidesse alles märtsi lõpul. Valisin kõige tugevamalõhnalised sordid, sest lõhn on asja juures kõige olulisem, ilu muidugi natuke ka! Loomulikult kippusid taimehakatised algul venima, kuid kärpimine ja aegsasti välja istutamine on viinud kaunite õitsvate taimedeni.

Lillhernes/ Sweet peas

Toestuse tegin ka traditsioonilise-inglisepärase: sarapuu keppidest vigvamid. Nüüd vaatan vaid, et pisut lühikeseks kipuvad jääma. Kuu aega ilu ja õisi alles tõenäoliselt ees. Tublilt olen ma ka äraõitsenud õisi noppinud, sest ajakirjad ikka käsivad-juhendavad ju. Ilusad ja lõhnavad on nad küll!

Lillhernes/ Sweet peas in bloom

Teisel pool on mul aga lattoad. Ka neid kasvatan esmakordselt. Kui aedoad üldse see aasta väga kehvasti idanesid ja edenesid, siis need kasvasid küll mühinal, isegi külmast hoolimata. Nüüd tulevad juba esimesed kaunad; ja kui maitsvad nad on!

Lattoad õies/ Blooming runner beans

Kõrgusse roninud lattoad/ Sky high runner beans

Ajakirjadest hakkasid mulle väga meeldima ka lembeliiliad. Kohe väga-väga. Nii lihtsalt pidin saama mõne. Sain Avon Bulbsist 'Taw Walley' ja E-Bayst 'Blue Magic'u. Esimene on väiksem, kitsamaleheline ja ilusa tumeda õiega. 'Blue Magic' on aga kaks korda suurem, leht laiem ja õis pisut heledam. Mõlemad on heitlehised sordid ja peaksid kannatama mingil määral ka miinuskraade - 'Blue Magic' isegi kuni -15'C. Kuna nad on mul pottidesse istutatud, siis praegu katsetama ei hakka. Mitte ei raatsiks kaotada.

Külvasin kesksuve veel ka 'Headborne Hybrids' seemneid, mis on väidetavalt kõige külmakindlamad. Taimekesed viin küll esimesel talvel varju alla, kuid edaspidi kavatsen jätta peenrale. Eks siis nende pealt näe, mis lembeliiliaga tegelikult väljas Eesti oludes saab.

Lembeliilia/ Agapanthus 'Taw Valley'

Lembeliilia/ Agapanthus 'Blue Magic'

No ja nii nad mul seal on, seltsiks veel rosmariinid pottides ja üks püsisibul, ümbritsetuna oreganost. Sibul on täitsa harilik, talvitub kenasti ja õitseb igal aastal. Selline inglise nurk.

My little English Corner

My little English Corner

Summary: My Little English Corner

Some plants remind me a English Cottage Gardens. If you don't have sweet peas, foxgloves and roses or kale, chard and runner beans on your veg plot, you don't have a real cottage garden. Surely there are many more characteristic plants but these few feel absolute must haves.

I haven't created any typical English cottage garden schemes to my garden in attention. Probably these few that I have, are somewhat Estonian cottage garden borders. However, there is a corner in my garden, where I happen to have those feature plants mingled together. It is actually an old greenhouse foundation, like little walled garden, where I still have beds for strawberries, kitchen greens and peas-beans. But in one side I have my tender plants in containers and my sweet peas. Agapanthuses, rosemarys and pampa grass 'Pumila' are in pots, sweat peas in ground. Surrounded with oreganum plants, they create nice fragrant combination. Nothing special, but little English to me in some ways.

Agapanthus 'Taw Valley'

I haven't grown sweat peas before so I'm quite new with them. I sow my sweat peas back in March and planted out in May. By now they have bloomed about a month or so. I deadhead them regularly to prolong blooming. I also made them special hazel supports, just like in English gardens! They perform and smell really nice. I have my Agapanthus plants also for the first year. 'Taw Valley' was ordered from Avon Bulbs and 'Blue Magic' was bought from E-Bay. I'm surprised how well they bloom for the first summer.

And I have my runner beans as well! Aw, how good they taste! 

Lahemaa mõisates (täiendatud)

Oma selleaastase suvepuhkuse alustasin ja lõpetasin Lahemaal, Sagadi ja Vihula kandis. Kõik see juhtus kuidagi väga juhuslikult aga sealjuures väga toredalt, külastades ilusaid aedu ja toredaid mõisaid. Ühest kaunist lavendliaiast ma juba kirjutasin mõned postitused tagasi, nüüd võiks tutvustada paari pildiga mõisaid ja mõisaaedu.

Sagadi on juba pikka aega tuntud oma loodushariduskeskuse ja temaatilise metsamuuseumiga. Aga lisaks sellele on Sagadis ka tore triiphoone, aed ja arboreetum. Kõige selle eest hoolitseb Helle, kes on ka tutvustet lavendliaia perenaiseks. Nii võibki leida ka Sagadist samu taimi ja käekirju, mis Hellel koduaias. Ikka lavendleid ja kõrrelisi, sekka mõisamiljöösse nii sobilikke roose.

Sagadi mõisa peahoone tagavaade/ Back side of Sagadi manor main house

Lillevaas/ Agaves are traditional container plants in manor environment

Suured lillevaasid on traditsioonilised mõisamiljöö kujunduselemendid. Alati leidus neis ka agaave. Pea igalt vanalt fotolt võib neid leida. Tore, et sellele nüansile on Sagadis tähelepanu pööratud. Minu jaoks on see märk tähelepanelikkusest ja soovist luua endisaegset olustikku, mis mõisate puhul on pea möödapääsmatu.

Eesväljak/ Front garden

Eesväljak/ Front garden

Eesväljak koos peamajaga/ Front garden with main house

Tagaaed on Sagadis rooside päralt. Tuntud punased ronijad 'Flammentanz' ja kaunid õhulised roosad. Minu vaieldamatuks lemmikuks kujunes 'Heritage'. Väga kaunis ja külluslik, samas õrnalt õhuline roosa roos. Tuli välja, et David Austin'i aretis. Seda oleks võinud isegi arvata.

Tagaaed/ Back garden with rambling roses 'Flammentanz'

Rosa 'Heritage'

Rosa 'Heritage'

Roosid ja lavendlid/ Roses and lavenders

Minu jaoks kõige huvitavam osa on muidugi Sagadi mõisa lilleaed. See on osa müüridega ümbritsetud õunaaiast, kaitstuna tugevate tuulte eest ja päikest täis. Lilleaia kesktelg on lahendatud regulaarsete ruudukujuliste peenardena. Neis leidub mitmesuguseid püsililli, mida on hoolikalt kokku sobitatud kuju ja värvipaleti järgi. Jällegi, igati mõisalik. Ühel nõlval on aga vabakujuline peenar stepirohtude, salveide ja raudrohtudega. See peenar meeldib mulle eriti. Ühtpidi loodusilmeline, teisalt kuidagi väga eba-eestimaine. Killuke steppi või preeriat...

Lilleaed õunaaias/ Flower garden with regular square shaped plantings

Sinised toonid/ Blue shades

Ja kollased/ And yellow shades

Killuke eksootilist rohumaad/ Informal praire style border

Idastepirohi raudrohtudega/ Stipa lessingiana along with Achilleas

Vihula mõis läheduses on uue hingamise saanud hiljuti. Majutusele ja konverentsiteenustele keskenduv kompleks ei ole õnneks ka väliskeskkonda unarusse jätnud. Aiad ja uued istutused on alles arenemas-kujunemas, kuid ajalooline põhiraamistik on paigas ja kenasti eksponeeritud. Eriti rõõmustav on triiphoone ja tarbeaia uus tõus. Ideaalses korras tomatid kasvuhoones ning inglaslikult ornamentaalselt kujundatud tarbepeenrad olid toredad vaadata. Kindlasti areneb aed edasi ja aasta aastalt on aina enam uudistada.

Vihula mõisa peahoone/ Vihula manor, main house

Vihula mõisa peahoone/ Vihula manor, main house

Romanitline kõrvalhoone järve kaldal/ Romantic outhouse

Paisjärv ja veskikompleks koos viinatehasega/ Lake with water mills and vodka manufacture

Triiphoone ja lillepeenrad/ Glass house with ornamental flowerbeds

Kaunilt kujundatud tarbepeenrad/ Ornamental vegplot of the manor

Juuli lõpp tõi mind aga tagasi Sagadisse, puupäevadele. Endalegi pisut ootamatult olin kaasatud nii põnevasse projekti, millele ei olnud võimalik "ei" öelda. Kõigi teiste toredate tegevuste ja ettevõtmiste hulgas oli kavandatud putukahotelli sisustamine. Konstruktsioon oli varasemalt valmis ehitatud, kuid "toad" ootasid veel sisustamist. Õnneks olid korraldajad otsinud abistavaid näiteid ja infomaterjale ning mul endalgi oli mõned asjakohased raamatud kaasa võtta. Kaks päeva sisustasime usinalt majakest nii laste kui täiskasvanute abiga. Mulle tundus, et kõik kes kaasa lõid, olid ka asjast väga huvitatud ning lubasid lõpptulemust uuesti uudistama tulla. Kas putukad ka loodu omaks võtavad?

Euroopas, kus looduslikke elupaiku väheks jäänud ning kasulike putukate arvukus seetõttu langenud, on selliste tehis elu- ja talvituspaikade loomine väga levinud ning miks mitte öelda, et suisa moeasi. Kogu 'Wildlife Gardening' on väga pop ja tunnustatud. Ja pakutud rajatised võetakse meeleldi omaks. Eestis muidugi elupaiku veel jagub. Aga seda põnevam ongi nüüd jälgida, kas meie ehitatud ja parima äranägemise järgi sisustatud putukamaja kuidagipidi kellelegi ka atraktiivne on. Kuidas iganes, loodushariduslikus mõttes saab selle juures lastele rääkida nii lääne-euroopa muresid kui võimalikke lahendusi. Ja võib-olla sedagi, et meil ikka tasub hoida oma loodust.

Sagadi puupäevad 2014, putukahotelli ehitus/ Construction of a bee&insects hotel

Putukahotelli ehitus/ Construction of a bee&insects hotel

Väikesed abilised/ Little designers

Päris valmis me oma tööd ei saanudki. Eks tublid looduskooli töötajad ja aednik Helle kohendavad ja täiendavad. Ise jõudsin sisustada kahe päevaga vaid ühe ruumikese. Hakkan nüüd suure huviga seda vaatamas käima. Muidugi tervet hotelli tegelikult! Ja võib-olla võiks mõelda sellelegi, et midagi sarnast ehk koduski järgi teha. Muidugi väiksemas mõõdus vast.

Minu disain, pühendatud erakmesilastele (keskel)/ My design for solitary bees (in middle section)

Summary: Manors of Lahemaa National Park

I like to spend my summer holidays in my home country, if not at home. And why not, summer is the best season in Estonia and it wouldn't make any sense to drive away this time of a year. However, I like to drive around a bit in Estonia during my holidays. My usual destinations are our western islands but this year I happened to start and end my holiday in Lahemaa National Park, close to beautiful manors of Sagadi and Vihula. So gladly, I visited them both.

Both manors date back to 15-16th century but buildings preserved to nowadays are from 18th century. Today, Sagadi manor is known as nature education centre and forest museum as Vihula is living its new rise as a centre of leisure and conference centre. Both have wonderful parks and gardens, but little bit different in their essence.

Sagadi has a wonderful head gardener, who happens to have the lavender garden I introduced few posts ago. Thus, Sagadi flower garden has many same features, like lot of grasses and sages in natural schemes, lavenders and roses complementing each other. Some of the flowerbeds are in regular mode, suitable for manor environment. These are well arranged, considering heights and sizes of plants and their palette. I like that they have used agave plants in containers- very common for manor gardens back in 19-20th century.

Vihula manor started its new life quite recently. Now, holding a restaurant and hotel as well as many leisure facilities, it has become a popular conference centre and holiday destination. If park have survived from late manor times, then gardens have restored recently and lot is yet to be done. But I loved the ornamental vegetable garden that is in the making. It had that English Garden feeling, whereas ornamental plants are combined with vegetables, creating beautiful formal feeling. I'd like to be back and see the further developments!  

This weekend however, I was invited back to Sagadi manor. The annual Timber Days were held once again. Along many activities addressed to visitors and especially for children, a creation of insect hotel was planned also. I had a honour to assist this workshop. What we created with children can be seen above. Though the hotel still needs some improvements and straighten up a bit, for certain, it was fun, interesting and educational weekend. Bee and insects hotels are common for Western Europe, whereas natural habitats are in great decline. We however, have more than 50% of land covered with forests, plus meadows and semi-natural grasslands. Still, it would be interesting to see, if some little creatures find our creation attractive. I'm about to go back and see for myself!

Oli juuli

On viimane juuliõhtu. Täna on ta teisiti kui mitmetel eelnevatel õhtutel. Veel eile võis südaöö paiku trepil istuda ja nautida suveöö soojust ja sumedust, ritsikalaulu. Tänased sajud aga viisid nädala valitsenud kuuma ning kõik on hoopis teisiti. Õhus on jaheduse ja niiskuse hingust. Ühtäkki on viljapõld kollane ja raskelt-küpselt hõnguv, pihlakad punetavad ning ritsikadki siristavad nukramates toonides. Mõnesse paika saabub hilissuvi kiiremini ja ootamatumalt kui teise. Lõunapoolsed kandid on paraku just sellised. Niisiis, kui äsja oli kuskil arutelu, kas pool suve on veel ees, siis minu jaoks on pool sügist käes. Võib-olla on see nii mõtetes vaid täna, kuid kahtlen. Ilmateade lubab sellegi poolest kuuma naasmist esmaspäevaks. Kuigi ta oli kurnav, igatsen juba mõneti teda ka taga. Tõelised suved on meil nii üürikesed!

Kuna meie kandis on võrdlemisi hästi sadanud ja ka kastekannuga olen kuiveimaid seinaäärseid peenraid kastnud, siis kuumad päevad pakkusid kaunist ja lopsakat õieilu. Õhk oli kimalase suminat ja liblikalendu täis. Kõige enam ilmselt nautisid olukorda aga kannad, kes kasvasid mühinal. Jätkuks nüüd veel sooja ja vihma, ning et esimesed külmad oleks kaugel, kaugel-kaugel!

Valik juuliõisi. Mägisibulad võivad alustada juunis, kuid suurem osa õitseb juulis. Oma toredate õisikutega, mis kultivaari päritolust sõltuvalt võivad olla küllaltki eriilmelised, meelitavad mesilasi-kimalasi. Eriti pisemaid, nagu nõmmekimalane. Natuke madalamale laskudes on ka endal kena vaadata

Sempervivum 'Little Miss Sunshine'

Sempervivum cv. 

Sempervivum cv.

Sempervivum cv.

Juuli on muidugi liiliate aeg. Minul aga pole peale varajase tuliliila ja ühe tundmatu kollase rohkemat. Ka päevaliiliaid on vaid kaks. 'Taluaia oraanz' ja vale 'Double River Wye'. Ehk siis minu hoole ja armastusega veebruaris ostetud ja potistatud-poputatud taimest tuli küll kena kollane liilia, kuid mitte pakendile märgitud nimega. Niisiis, kes mulle pakkus teda kevadel? Olen pakkumistele taas avatud! :-) Aga see väike sell kasvatas neli õievart ja kaks on veel tulemas!

Hemerocallis cv. 

Hemerocallis cv. 

Lilium sp. 

Püsikupeenras on kõik üle pea kasvanud - päevaliiliad, siilkübarad, käokingad - no kõik, kõik. Vähemalt poole pikemad-suuremad kui eelmine aasta. Selline tulemus siis pika ja jaheda suve alguse peale. Õnneks on taimed ka tugevad ning pole äikesetuultes ümber kukkunud.

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Vastrajatud kõrrelistepeenar on hetkel väga pastelsetes toonides. Õrnroosa kukesaba 'Blush' ja helesinine perovskia 'Blue Spire' loovad õrna, tuules kiiklevat meeleolu. Kõrred ise on ka tublid. Sügiseks saavad kindlasti ka nemad enam pildile.

Blooming Grass Border

Lythrum salicaria 'Blush'

Kannad tegelikult selle pika, jaheda ja vinduva suve alguse peale üldse õnnelikud polnud. Linnas ettekasvatatud taimedel jäi välja istutamise järel kasv täiesti seisma ja nüüd vaatan, et alt tulevad uued kasvud. Vanematest võrsetest ilmselt ei saa midagi. Ei lähe õitsema. Maal kasvatatud taimed lähevad aga riburadapidi siiski juba õitsema.

Canna 'General Eisenhower'

Hot Bed with cannas

Liblikapeenraga olete juba kõik tuttavad. Aga see läheb iga päevaga aina paremaks!

Butterfly Bed

Butterfly Bed

Eryngium planum 'Blauer Zwerg' in Butterfly Bed

Butterfly Bed

Phlox paniculata 'Purple Beauty' & Rudbeckia flugida 'Goldstrum'

Selline see juuli siis oli. Jaheda alguse ja kuuma lõpuga. Mulle ta meeldis.


Summary: There was July

It is last evening of July and it is bit different compared to previous ones. Yet yesterday it was very warm, summery night, full of sweet scents and sounds of crickets. However, strong thunderstorm this late afternoon took away the heat and sweetness of the air. Even crickets sound bit sadder now. Suddenly it feels more like an early fall, as fields of wheat look yellow, rowans orange and careless sweetness in air is changed to rather heavy ripeness. In some places in Estonia, first signs of approaching fall are evident earlier, particularly southern counties, where spring also arrives earlier. I happen to have my garden one of those places. True summers are so short for us!

But for few weeks we had a really nice hot summer. And if some parts of the country were (and still are) suffering with drought, then our soils are sufficiently moist. Thus plants look lush and blooming is rich. Especially happy about it were bees and butterflies. Me too, of course. Some of the July blooms are presented above.

Sempervivums (houseleek) blooms in July. These little plants can have blooms in diverse shapes and colours, depending on the parentage of particular cultivar. Bees are found to them too! It is also time of different lilies. My cannas have finally started to grow and bloom normally after poor and chilly start of the summer. But best of all is my bee and butterfly bed, with such a vibrant colours and shapes of flowers.