Tistou päevaraamat

pühapäev, 18. märts 2018

Royal Botanic Gardens, Kew

Lubasin eelmises postituses, et jagan siin teiega ka seda, mis kuninglikus botaaikaaias märtsi algul väljas õitsemas oli. See on natukene tinglik, sest suur osa pilte on tegelikult varju alt - alpitaimede klaasmajast (David Alpine House). See on selline modernse joonega poolavatud kasvuhoone, kus temperatuur on sarnane väljas olevaga, kuid niiskusrežiim hoitakse kontrolli all. Siiski oli seal ka selliseid õisi, mida ka avatud taeva alt leida võis.

Märtsialguse Inglismaa oli meile omane aprilli keskpaik. Veel viimased lumikellukesed, samas juba ka krookused, siniliiliad ning ka esimesed nartsissiõied. Puud veel raagus. Nädal varem olnud külmalaine ja lumi olid nähtavalt ka siin-seal õitele liiga teinud. Nüüd oli sooja +13 ja see oli tõesti soe!

Viburnum sp. Kew Gardens

Narcissus jonquilla, Kew Gardens

Fritillaria raddeana, Kew Gardens

Ipheion uniflorum, Kew Gardens

Davies Alpine House, Kew Gardens

Väljas toimetati kevadisi töid teha. Paljud peenrad olid saanud kompostikihi, taimedele toiduks ja umbrohtude taltsutamiseks. Suured kõrreliste peenrad olid juba maha lõigatud, sama tegevus oli käimas tarbeaias. Süvendas vaid isu seda kõike ise teha. No varsti.

Kevadtööd/ Spring Works, Kew Gardens

Kew Gardens

Helleborus cv. Kew Gardens

Kew Gardedns

Scilla sp. Kew Gardens

Rock Garden, Kew Gardens

Bergenia purpurascens, Kew Gardens

Üllatas, et mitmel pool oli õitsvaid lumikellukesi. Ka harilikke ja topeltõielisi, mis on tegelikult suhteliselt varajased. Kodus nad nartsissideni vastu ei pea. Kew alpinaariumis võis leida mitmeid kuulsaid ja huvitavaid sorte. Suurima elamuse pakkuski ehk suurima nähtud õiega 'Bill Bishop'. See oli tõesti wow-hetk. Paraku pildilt ei tule tema suurus hästi välja ning õiedki paistavad ositi juba räbalad, kuid kohapeal oli see elamus! No võib-olla kui võrrelda õit ja tema ees olevat silti võrdluses teiste piltidega, saab aimu sellest erakordusest. Tuleks kindlasti endalegi see soetada!

Galanthus 'Bill Bishop'

Galanthus x valentine

Galanthus 'Primrose Warburg'

Rock Garden, Kew Gardens

Scilla sp. Kew Gardens

Helleborus vesicarius, Kew Gardens

Nagu möödunud korral ütlesin, olen nüüd Kew Gardenis kaks korda käinud ning mõlemal korral sisuliselt talvel. Kuid mõlemal korral on olnud väga palju avastamisrõõmu ning ilu, nii kasvuhoonetes kui väljas. Pigem ikka väljas. Tõdesime emaga ka sel korral, et orhideed olid küll ilusad, kuid huvitav oli ikka ennekõike väljas ringi uudistada. Talvisele perioodile on Kew's kindlasti mõeldud - värvilised oksad ja tüved kooslustes, igihaljad taimed vahelduvalt raagus puude-põõsastega, sinna vahele talviseid õitsejaid. Pehme kliima seda võimaldab. Jättes kõrvale õied, on kõik suures osas võimalik ka meilgi. Lisandub veel vaid imeline valge lumi. Hüva, lumega kevade ootuses ilmselt ei meelita kedagi.

Pajud ja kontpuud/ Salix and Cornus winter stems at Kew Gardens

Kew Gardens

Vaid üks, mis see kord küsimusi tekitas, oli puude tähistamine. Mitmel pool olid sildid puusse löödud vähemalt pealtnäha väga suurte naeltega. Esimene reakstsioon oli, et kas nii üldse on normaalne ja eetiline. Hiljem mõtisklesin aga, et kuidas neid silte siis ikka püsivalt kinnitada ja võib-olla polegi asi nii hull. No võib-olla saaks siiski kasutada väikseid kruve, mis korbast kaugemale ei jõuaks...

Big nails are not looking good in living trees...

... is there any less harming way? Maybe its not that bad at all, but looks bit rough!

Querqus sp. Kew Gardens

Värvilised talvevaated/ Colourful winter views at Kew Gardens

Helleborus sp. Kew Gardens

Kew kõige viimane suurem projekt on pikad paaris-peenrad (ma ei oska paremini tõlkida aianduslikku mõistet double borders paraku) püsikute ja kõrrelistega (The Great Broad Walk Borders), mis valmis 2016. aasta kevadel. Need on maailma pikimad lillepeenrad - 320 meetrit! Peenardesse on istutatud üle 30 000 taime ning 13 000 sibulille. Peenra disain on inspireeritud maailma suurimast oakaunast, Entada gigas viljast. Peenrad kujundas Rihard Wildford. Tuleb suvel tagasi minna, et näha seda kogu oma ilus ja võlus!

The Great Broad Walk Borders

The Great Broad Walk Borders, Royal Botanic Gardens, Kew

Selline oli Kew sel korral!

esmaspäev, 12. märts 2018

Orhideed Londonis ja Tallinnas

Varakevaad (või siis ikka pigem hilistalv) on traditsiooniliselt troopiliste orhideede näituste aeg - on just see paljude liikide õitsemisaeg. Möödunud nädalal oli mul õnne külastada suisa kahte - koduseid "Orhideepäevi" Tallinna Botaanikaaias ning Taimaa teemalist 23rd Orchid Festival'i Londoni Kew Garden'is. Inglismaal käisin kalli ema kutsel ja ettepanekul ning Tallinnas ... no kuidas ma ikka jätan käimata, pühapäeval, saareriigist tagasi saabudes.

Kew Garden'is olin korra varem käinud. Ka siis oli talv, detsembri algus, kui ma õieti mäletan, ning elamusi pakkus ta juba tookord, kuigi siis ma veel "aiamaalilmas" nii süvitsi sees ei olnud. Galeriid tollasest külastusest näeb SIIT. Paistab, et pilti tegin tol korral küll enam õhinal.

Orhideefestival printsess Diana talveaias oli rõhutatult külluslik, keskendunud kujundusele ja välisele efektile - nii nagu ühele korralikule showle kohane. Ei mingeid peenikesi haruldasi liike ega ladinakeelseid nimetusi. Vaid massides-massides kirkaid õisi, valdavalt tuntud perekondadest. Igal juhul mõjus.

Kew Gardens 23rd Orchid Festival

* * *

Loomulikult ei ole Tallinna mastaabid võrreldavad mistahes aspektis Londoniga. Kuid elamuseks pole paljut vaja. Vaja on head mõtet ja head teostust. Tallinna orhideenäituste osas olen olnud viimastel aastatel pigem viril. Vist seetõttu, et näitusest suure osa on moodustanud see, mis muuhulgas ühes saalis rahvale müügiks. Sel korral oli hea tõdeda, et tsümbiidiumidel on olnud hea aasta ning õisi palju. Neid võiski leida kõige arvukamalt. Ja kindlasti on nad fotogeenilised!

"Orhideepäevad" Tallinna Botaanikaaed 2018

"Orideepäevad" 2018, Tallinna Botaanikaaed

Mulle meeldisid mõlemad näitused, Kew oma ülevoolava pillavuse ja küllusega, Tallinn peidetud aaretega.

Tallinna orhideenäituse ajal on viimastel aastatel olnud alati mõni õis ka väljast leida. Mitte sel aastal. Vaid lumi, kõikjal lumi. Mis õitses Kew's, sellest järgmisel korral.

Tallinna Botaanikaaed 11.03.2018

teisipäev, 6. märts 2018

Sellest talvest

Õige talv saabus sel aastal veebruaris. Veebruar oli tõeline talvekuu. Õnneks on nüüd märts ja ehk hakkab külm järele andma ning elu kevadisemaks muutuma.

Aga veel sellest veebruarist. Tuleb välja, et Ilmateenistuse andmetel oli möödunud veebruar keskmisest külmem, s.o 2,4 kraadi normist madalam (-6,9' C). Kuu viimane kolmandik kujunes aga erakordselt külmaks - vaatlusreas on olnud napilt külmem vaid 2011. aastal. Veebruari 10 viimase päeva keskmine temperatuur oli -13,2 'C, kui selle perioodi norm on -4,1 'C. Mõtlemapanev.

2011.a polnud ma oma ilupeenarde loomist veel alustanud. Seega, suurem osa aia taimestikust pole sellist külma kogenud kui nüüd oli, ning üldiselt on meil ju viimased talved väga malbed olnud. Õnneks oli päris kena lumekate, kuid eelnev periood pigem soe ja väga niiske. Loodan loomulikult, et kadusid ei teki, kuid mine tea... Taimede talvitumine on meie laiuskraadil vist alati üks loterii. Kuuldavasti on taimedele hukatuslikud olnud ka viimase aja pehmed talved. Õnneks mul on siiani kõik hästi läinud ning mingeid tühje auke pole kuhugi tekkinud. Ehk on veel õnne.

Talvemaastikud/ Winter Landscapes

Märtsi esimene nädal on ka püsinud külm. See-eest aga päikeseline ja väga ilus. Päevasel ajal on siiski temperatuur täitsa talutavaks tõusnud, kuid õhtud-ööd on olnud ikka krõbedalt näpistavad ja -20 kraadi ligi. Nüüd paistab asi muutuvat. Eile õhtul oli õhk juba teine ja täna on päris pehme. Nädalavahtuseks tõenäoliselt saabub sula ning edasi võivad päevad valdavalt plusspoolel olla kuu lõpuni. Teisisõnu, ehk kevad ongi saabumas! Kas pole tore!