Orhideenäitus - Orchid Show 2015

Tallinna Botaanikaaias on taas orhideenäitus. Mina külastasin seda eelmisel laupäeval. Kel veel käimata ja soov minna, on selleks jäänud kolm päeva.

Igal aastal, kui see näituseaeg kätte jõudma hakkab, lähen ma ikka natuke õhevile. Olen seal palju aastaid käinud ja minek ise kuidagi armsaks traditsiooniks kujunenud. Paraku aga tulen ma näituselt igal järgneval aastal aina väiksema elamusega tagasi.

Minu orhideetunnetuse ilmselt ongi kujundanud Tallinna BA aastatetaguste väljapanekutega, oma kuukingade ja kasvuhoonetäie tsümbiidiumidega. Minu jaoks on just need kaks perekonda kõige "orhideemad" troopilised orhideed. Uuemad igasugu "kribuorhideed" mind nii väga ei huvitagi. Kahjuks aga on BA enda taimi näitusel aina vähem ja vähem. Vanast kuukingakollektsioonist vist ei ole enam midagi järel ning ka tsümbiidumite käsi käis vahepeal kehvasti. Õnneks viimased on sel aastal taas pisut rohkem esindatud. Otsustasin, et seekord pildistangi vaid neid. Valgusolud olid nigelad nii ehk naa.
   

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Cymbidum cv./ Tallinn BG Orchid Show 2015

Märksa huvitavam oli väljas vaadata kevadlilli ja nende arengut. Enne veel kui botaanikaaeda jõudsin, tuli mulle meelde Muhediku vinava lumeroosi lugu ja see, et olin kaks nädalat tagasi samasugust taime lumes oma salatirohelise peaga märganud. Nüüd oli aeg nad üle vaadata ja saada kinnitust, et tegemist on sama taimega. Oligi. Tegelikult on mulle see taim silma jäänud ka juba varasematel kevadetel, kuid polnud kunagi nime uurinud. Tundub, et botaanikaaia vinavatel lumeroosidel läheb hästi ja nad viljuvad ning paljunevad. Üks taim kasvab näiteks paeplaatidest trepil kivide vahel ja on kindlasti ennast ise sinna sättinud.

Vinavad lumeroosid alpiaias/ Helleborus foetidus in Tallinn Botanic Garden

Vinav lumeroos/ Helleborus foetidus

Vinava lumeroosi juurest leidsin ühe teisegi õitsva roosi, kelle juurest ma kahjuks nimesilti ei leidnud. Meeldis ta mulle aga väga. Äkki keegi teab malbe kaunitari nime?

Helleborus/ Some lost label hellebore in Tallinn Botanic Garden

Helleborus/ Some lost label hellebore in Tallinn Botanic Garden

Purpur-lumeroosid paemüüri ääres olid veelgi enam oma päid kergitanud - kevad oli edasi saanud.

Purpur-lumeroos/ Helleborus purpurascens in full bloom in Tallinn BG

Talvine lumekupp õitses juba 2 nädalat tagasi/ Eranthis hyemalis 

Cyclamen coum

Eranthus hyemalis 'Gunea Gold'

Ja Pääskülas oli täna lõuna ajal esimene liblikas - kollane! Mul ei ole midagi kollase suve vastu! Samal ajal puude varjus oli maa hallast valge.


Summary: Orchid Show 2015

There is an annual Orchid Show in Tallinn Botanic Garden which I visited last Saturday. It is held for two weeks and opens for another three days. Every year when exhibition is approaching, I feel a certain excitement. I've been visiting it for many years now and it has become a tradition for me in every March. Unfortunatly, little less excited I've been after shows in recent years.

I remember shows back about ten years filled with orchid plants grown by BG itself. Nowadays, it is rather market show, very few plants from collections. Part of the reason seems to be the fact that original collections have been neglected over the years in some reason. There used to be vast Phalaenopsis collection and a greenhouse full of Cymbidiums. During the shows all greenhouses were decorated with these. They have been missing couple of years. For this time at least some of the original Cymbidiums had made their way back and I dedicate my gallery for them.

Outside of the greenhouses however, spring was showing its progressing signs. Hellebores were in full swing as well as winter aconites. Cyclamen coum looked also outstanding and it is remarkable in our climate.

Today I saw a very first butterfly of the year - it was a Brimstone. Very early!

Ilmarekordid

Kuupäev: 8 märts, naistepäev
Ilm: Vahelduv pilvisus, õhtupoolik selge, väga vali tuul
Temperatuur: +12'C

Jälle siis üks uus ilmarekord- Tallinnas kõigi aegade kõige soojem 8. märts ehk naitepäev, Tartus viimase sajandi kõige soojem. Meil tõusis näidik pisut peale 12 kraadi kella kolmeks, kõrvaseks tuul, mis tahtis kõrvad peast puhuda.

Kuidagi väga sagedaseks on muutunud need kõige-kõigemad ilmaolud. Kõik mitte küll absoluutrekordid, kuid erakordsed siiski, on nad iseloomustanud pea kõiki viimaseid aastaid ja aastaaegu. Kord on see päikesepaiste, kord tuulekiirus, siis jälle temperatuur või ööpäevaga maha sadanud sademed. Ilm on heitlik ja äärmuslik.  

Meiemaile tõi eilne soojalaine ka esimesed tõelised kevadekuulutajad - lõokesed ja kiivitajad. Linnulistilised teatavad teistestki saabujatest. Nüüd vist võib tõesti öelda, et kevad on käes!

Aias tõstavad pead kevadõied/ Iris danfodae setting to bloom soon

Esimest päeva päris avatud!/ First time fully open this spring

Oleks päev eile vaikne olnud ja ilma selle meeletu tuuleta, oleks võib-olla mõni metsmesilane või liblikaski juba välja pugenud. Siiski jäid nad seekord veel olemata. Kärbseid ja ämblikke liikus ringi küll.

Lumikellukestega õunapuudealune/ Snowdrops under apple trees

Ja siis mutid. Mis ometi nende muttidega on??? Eile varises peaaegu kogu minu maailm kokku kui avastasin, et juba möödunud nädalavahetusel ähvardavad läheduses toimetanud mutt oligi nüüd jõudnud minu tulbipeenrasse ja seal edasi mägisibulatessegi. Kõik läbi aetud. Kõik. Mägisibulad üles kergitatud või mullaga üle kuhjatud, väiksed tulbihakatised samamoodi. Ma tõesti olen püüdnud heaga, kuid see pole kahjuks aidanud. Kas ma peangi jõudma filosoofiani, et kõigil on koht maailmas, isegi muttidel minu lillepeenardes? Oeh.


Summary: Weather, breaking records again

Yesterday in Tallinn, it was warmest 8th of March (Women's Day in some regions) in recorded history. Temperature were up to +12,5 'C, accompanied by strong winds from west and south. Weather extremes seem to become our everyday life now as every season offers something, wether it is temperature, wind speed, sunshine or amount of precipitations per day or month. Weather is extreme and unsettled.

If the day would have been calm, maybe we could have seen the very first bumblebees and butterflies of the year. But the wind was so strong that all smaller creatures felt better to hide away. However, first migratory birds did arrive with the warm spell. Yesterday I heard some skylarks taking their first notes and tree lap-wings were seen on our field.

And then, there are these moles. Horrible disturbing creatures! I noticed last weekend already that one is active too close to my borders but I hoped for the best. And yesterday, there it was, in my Tulips and Sempervivum Beds. What a disaster! All pushed up and messed around, delicate tulip shoots and small sempervivum plants covered with soil. Is my mission in this world really to learn to accept everything, even moles in my borders? Ohh...

Emotsiooniostud, tööd ja tegemised

Alustuseks pean tegema ülestunnistuse. Langesin lõksu. Siiani ei olnud mul ühtegi lumeroosi, aga seal ta oli ja ostma ma ta pidin! Loomulikult ei ole ei ajastus õige ega istutusaeg käes, aga vahel juhtuvad asjad ka kõige kiuste. Võib-olla jääb ka minu esimene lumeroos 'Lucy Black' ellu.

Valisin lumeroosile kasvukohaks vana kiviaia metsa servas. Õigupoolest polegi see aed vaid lihtsalt põlluserva kivivare. Aga me oleme teda alati kiviaiaks kutsunud ja las ta nii jääb. Päiksepoolsemad servad olid juba täiesti sulad ja nii kaevasin taimekesele kivide vahele pesa, kuhu lisasin pisut turbamulda ning segasin sisse lehekomposti. Pinnas sai mõnus ja kobev, hakka või ise seal kasvama. Istutasin roosikese ja panin talle pinnakatteks veel pisut lehekomposti. Kui peakski külm tulema, siis kaitseb see ehk pisutki juuri. Eks kasvuhoonest lageda taeva alla minek on shokk nagunii. Aga ma hoian talle pöialt. Vaatan nüüd, et sinna võiks teisi liigi- ja perekonnakaaslasi juurdegi istutada, kasvõi kogu kiviaia täis. 

1. märtsi istutus - Helleborus orientalis 'Lucy Black'/ My first planting of the year - lenten rose

Helleborus orentalis 'Lucy Black'

Ma loodan, et kasvukoht lumeroosidele sobib. Kiviaed on puudealune metsaserv, mis kevadel on lõunapäikese käes, suveks aga varjub lehtpuuvõrade alla. Suurte kivide vahel võiks olla ka pisut toetavam mikrokliima, mis pehmendab järske ilmaüleminekuid. Seal võiks proovida ka teisi 'woodland' tüüpi sibullilli ja taimi - lumekuppe, alpikanne, ülaseid.

Teised möödunud nädalavahetuse tööd olid seotud olemasolevate peenarde ja nende korrastamisega. Jaa, ka pisut sai rohitud! Aga peaasjalikult lõikasin vanu varsi ja lehti, et teha ruumi uutele tärkavatele pungadele-võrsetele. Vaid pool tööst sai tehtud, kuid lõkkeplats sai materjaliga üle kuhjatud. Puhtad-korras on nüüd tulbipeenar ja liblikate peenrad. Esimeses on juba igasugu tõusjaid. Nagu tavaliselt, on kõige varajasem ärkaja Tulipa turkestanica. Pealsed lõikasin ära ka kõigil varajastel kõrrelistel, siidpööristega ootan veidi veel.

Varred kokku!/ Time to cut back perennials

Tulbipeenar enne korrastust/ Tulips bed befor tidy up

... ja pärast/ ... and after tidy up

Tulipa turcestanica

Iris reticulata 'Harmony'

Keldris varjul olnud potitaimed näitavad ka elavnemise märke. Otsakesed olid tekkinud lembeliiliatele ja pamparohu puhmas hakkab ka jälle seestpoolt rohelisemat jumet võtma. Kannadega kavatsen oodata kuu lõppu, siis potistan ära. Kui maa saab tahedamaks, pistan ilmselt ka kaeralilled kohe mulda. Inglismaalt tahaks veel paari eksooti tellida, riitsinuse seemned mulda pista ja siis on ka selleaastasele eksootide peenrale alus pandud!

Ja eile külvasin tomatid.

Keldritegelased  kavadeootuses/ Tender plants waiting for spring in my cellar - rosemarys, pampagrass and Agapanthuses

Summary: Purchase of emotion, works & activities

I have a confession to make. I fell in a trap. I fell in a trap of a Lenten rose. Until last weekend I didn't have even a single hellebore in my garden. But when I first saw 'Lucy Black' on tray in gardening centre, my heart was stolen. So I bought my very first hellebore, Helleoborus orientale 'Lucy Black'.

I didn't have any place in mind where I could plant it. Most of the ground in garden is still frozen anyways. But thinking on hellebore's woodland nature, I chose a spot in front of our house, on the forest border where old and mossy boulders are. Large granite stones should act as a microclimate, providing shelter from wind and balance out sudden temperature changes. Sunny in spring and sheltered by deciduous trees canopies, it should be a perfect place for 'Lucy Black' and hopefully for many more in future. For soil improvement I added some compost and leaf mould. Finally the spot and soil felt so right for my newcomer so I hope she feels fine in her new home.

Other works in past weekend included cutting down my perennials and tiding up Tulips Bed and Bee&Butterfly Beds. Many buds and sprouts are emerging already and I really needed to get this done. However, some miscanthuses were left untouched as there is no hurry with these.

I also glance to cellar were my tender plants are overwintering. My agapanthuses were sprouting already and pampagrass was showing some green inside also. Canna rhizomes looked good and by the end of the month I should pot them up along with dahlias. They will be the main feature of hot bed again.

Tomatoes are sown now too!

Tilgad - sula talv

Veebruar on lõpusirgel. Teist aastat järjest oli ta väga soe ja paiguti lumetu. Meiemail on maa must olnud sisuliselt jaanuarist saati. Vahel on kerge kirme olnud, kuid sellegi on iga järgnev sula jälle viinud. Just sula on see, mis mulle sellest veebruarist meelde jääb. Tänagi koduteel nuusutasin õhku ja kuulasin hääli - kas kevad? Aga ei, vaid sula talv. Täna vähemalt, siin.

Tean, et kui päike paistaks, oleks kohe ka kevade tunne. Päike muudab hetkega kõik - paneb tihased sidistama, metsa lõhnama ning rõõmuhormoonid liikuma. Siiski, eelmise aasta madisepäeval olid esimesed rändlinnud juba kohal - lõokesed, kiivitajad, luiged. Ka lumikellukesed olid natuke rohkem avatud kui täna. Kuidas iganes, varajased on nad sellegipoolest.

Kevadised veed ja tilgad/ Spring stream

Vulisevad veed/ Murmuring spring waters 

Võtsin täna ette tulbipeenra ja liblikapeenrad ning lõikasin maha kõik möödunuaastased varred, kärpisin budlejasid ja hortensiaid. Tundus, et budlejade võrsed polnudki ära külmunud. Jätsin 1/3 põõsaste kõrgusest alles, eks näis, kas ka lehtivad. Peenardes on aga juba igasugused ninasid kerkimas ja homme kindlasti jätkan lõikamisega. Hiljem oleks kõike hoopis keerulisem harutada.

Lume tilgad/ Snowdrops

Galanthus nivalis

Galanthus nivalis

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Homme on juba ka märts. Eks näis, mida ta toob, peaasi et mitte käredat ja paljast külma, mis tärkavad kasvud-võrsed võtaks. Aeg on hakata tomateid külvama ja üle vaadata sügisel soetatud püsikute seemned. Neidki tuleks pottidesse poetada, aga mitte liiga vara! Aednikul pole enam aega kotil passida.


Summary: Molten Winter

February is about to reach to its end. For the second year in row, it has been remarkably mild, temperatures 8-9 degrees above average in recent weeks. Ground has been bare in many areas of the country, including our home. There has been some light snow but any subsequent thaw has taken it away. Today when I walked home, I smelled the air and tried to catch some sounds but nothing was there - just a molten winter.

However, I know if there would have been Sun out, everything could have been much cheerier and springy. Tits would have sung, forest smelled and my spirit flown high. But it wasn't the case today. It was another mild cloudy day temperatures just above the zero. At the same time last year snowdrops were bit more open than today. But they are very early nevertheless.

I didn't let myself bothered by the gray weather of today and started to clear my borders. I cut down all perennials in my Tulips Bed and Bee and Butterfly Beds. I also trimmed buddlejas, hydrangeas and roses in the mixes. Tomorrow I will continue on in my Perennials Bed. I can't put that work any further as all kind of sprouts are emerging already.

We will see what March have stored for us. I will have a busy month as tomatoes need to be sown soon and some new perennial seed as well. Cannas and dahlias must be potted up in this month if I wish to see early blooms and long flowering season. Gardening year has begun for sure!    

Märgid - Signs

21.-22. veebruar, maal ja linnas.
21st-22nd of February, from country and city

Kõige esimesed, suureõieline lumikelluke/ The very first ones - Galanthus elwesii in my borders

Rabarber kesk märga ja külma/ Rhubarb emerging from soggy soil

Potipriimula kolmas kevad/ This coffe table primula has survived two winters now

Sula 50 varjundi peenras/ 50 Shades of Sempervivums Bed after winter

Sula 50 varjundi peenras/ 50 Shades of Sempervivums Bed after winter

Eile läksin kevade märke otsima Tallinna Botaanikaaeda. Varajasemad leidsin üles. Yesterday I went out to look for signs of approaching spring in Botanical Garden of Tallinn. I founds some very first ones.

Fosteri lumikelluke/ Galanthus fosteri in Tallinn Botanical Garden

Purpur-lumeroos/ Helleborus purpurascens

Ümaralehine alpikann/ Cyclamen coum

Botaanikaaias oli lumi sulanud, kuid kevadekuulutajaid siiski veel vähe. Sibulillede alal ei olnud lumikelluksed veel ninasidki välja pistnud. Fosteri lumikelluke õitses palmimaja ees kivipeenras.

Even though all snow was gone from Tallinn Botanical Garden, very few new shoots were visible. But I was lucky to find those, presented here. Weather was horrible, raining and wind blowing strongly.

Samal ajal tubastes aedades/ At the same time in my indoor gardens (kitchen window) - Phalaenopsis 'Mini Mark'

Kimalasemaja

Meie maja on selline suur ja omamoodi. Mõnede iseloomulike omaduste poolest kohe äratuntavalt nõukogudeaja lõpuperioodist. Ja nüüd juba veerand sajandit vana. Pool eluhoonest asetseb keldrikorrusel ning on poole korruse jagu muust osast kõrgemal - see annab head vaated ümbritsevatele avaratele põllu- ja ürgorumaastikele. Teine pool on aga kõrgel vundamendil, milles on viis õhtusava, ja nendes avades on elu!

Juba aastaid asustavad majaalust kimalased. Tavaliselt kollasekirjud, on olnud ka musti. Võib-olla pole neid päris igal aastal olnud kogu selle aja vältel, sest väga kaugele ei mäletagi enam. Küll aga on kahel viimasel suvel olnud täpselt kolm peret. Majja pääsemiseks kasutavadki kimalased mainitud õhutustorusid. Ülemöödunud aastal leidis üks kivikimalaste pere kodu lisaks ka meie esiku põranda all ning kasutas lennuavana peasissekäigu uksepakualust. Ju seal siis oli mingi paras pragu. Said käidud nii nemad kui meie, ilma igasuguste kokkupõrgete või konfliktideta. Kesksuveks muutus esik kumisevalt sumisevaks ja tekkis tugev kimalaseküte - põrand sai pesa kohal väga soojaks. Kahjuks talveks, kui soe oleks märksa enam ära kulunud, see kadus. Selline on aga juba kimalase elutsükkel.

Kimalane koduuksel/ Bumblebee on her doorstep

Kimalasemaja ja lillead/ Bumblebee house and flower garden

Sel olnud suvel oli niisiis kolm peret, kaks kabineti tammeparkettpõranda all ning üks köögi seina sees. Köögipere hääbus sügiseks, kuid kaks maakimalaste peret lõunapoolsetes avades tegutsesid oktoobri alguseni välja. Võib-olla talvituvad uued kuningannad isegi oma vanade pesade juures, sest viimastel lennupäevadel jäid liikuma vaid nemad, kasvult väiksemad töölised olid juba kaduviku teed läinud. Kuidas iganes, igal juhul ootan ma neid kevadel tagasi. Sest väga vahva on, kui on omad kimalased omas lilleaias! Ja võib-olla on väikse panuse nende kohalolusse pannud ka minu huvi ja neile mõeldes kombineeritud taimevalik.

Leia pildilt 7 kimalast ja 2 kärbest!/ Find 7 bumblebees and 2 flies!

Üldplaanis oli möödunud kimalasesuvi isendite poolest arvukas. Sagedasti oli näha niidukimalasi, keda 2013. aasta suvel ei näinud ma üldse. Alates varakevadest tegutsesid nad sõstra- ja karusmarjapõõsastel, hiljem mägisibulatel ja punel. Meelepärased olid niidukimalastele ka hariliku rõngaslille õied. Suve esimesel poolel oli veel rohkesti pruune liike, suve teisel aga kollasekirjusid. Mõnevõrra vähem oli näha musti liike. Halle liike (hall kimalane ja metsakimalane) ei märganud ma möödunud suvel paraku aga ühtegi.

Isane maakimalane teleekial/ Male Bombus lucorum on Telekia

Kolme kollase triibuga aedkimalane/ Bombus hortorum/ Bees on Bee Balm

Kimalased kukeharjal/ Bumblebees on Sedum 'Purple Emperor'

Küll mida aga märkasin oli see, et kimalasi võis leida pea kõikjalt, ka kõige ootamatutest kohtadest, kus oli vähegi meelitavaid toidutaimi. Väga huvipakkuvad olid selles suhtes linnasüdamed. Tõeline kimalaseparadiis on Tartu Ülikooli botaanikaaed oma tiheda ja rikkaliku taimestikuga, metsmesilinde oli aga palju ka Tallinnas Tõnismäel hiidiisopitel ja siilkübaratel ning Teatriväljakul madalatel daaliatel. Kuidas nad tihedas liikluses ja betoonkeskkonnas toime tulevad, ma ei tea, aga seda oleks paganama huvitav uurida. Saaks ma vaid ennast sama väikseks ja tiivuliseks muuta, et salamisi neile järgi lennata!

Niidukimalane harilikul rõngaslillel/ Bombus pratorum on Tree Mallow

Kimalased lamedalehisel ogaputkel/ Bumblebees on Eryngium planum 'Blauer Zwerg'

Isane maakimalane/ Male Bombus lucorum

Esimesed kimalaseliigid ärkavad meil varakult, juba esimeste soojemate päikseliste ilmadega. Seetõttu on neile väga olulised varased nektari- ja õietolmurikkaid kevadlilled - näiteks krookused ja võrkiirised. Nende aegu hakkavad puhkema juba ka pajuliigid, mis leevendavad toidunappust. Siiski pidi just esimeste õite olemasolu määrama muuhulgas seda, kuhu pesa rajama hakatakse. Ootan juba huviga, kuidas meeldivad karukarvastele tegelastele sügisel mulda pistetud uued sibulilled ja ka möödunud suvel istutatud meetaimed peaksid olema juba märksa jõudsamas kasvuhoos ning looma mitmekülgsema toidulaua.


Summary: House of Bumblebees  

Our house, our home is distinctively own looking, and yet with evident features indicating to its origin- late 80ties, end of Soviet times. Part of it lies on cellar and is half floor higher than rest. It provides beautiful views to surrounding vast fields and deep valley. Another part of the house, ground floor has quite high foundation and five ventilation openings above the ground level. And those vents have a life in it!

For years the base of our house has been inhabited by bumblebees. They find their way to undergrounds through the vents in foundation and nest under our floors. Last summer, one colony found even its home inside the kitchen wall. Bees entered from the vent and crawled many meters to their nest. But couple of years ago we had a Red Tailed Bumblebee family below our hall floor and they entered to their nest below the doorsill of our main entrance. They had their way and we had our own, with no conflict what so ever.

In previous summer we had three White Tailed Bumblebee families in our house. Three vents out of five were occupied. They started out their nests as early as in April and carried on until first frosts in October. Maybe new queens even hibernate somewhere under our floors too. I don't mind at all, because I love those little furry creatures.

Bumblebee summer in general was rich. There were many brown species around the garden in early summer and yellow ones were numerous in late summer. Somewhat less multiple were black species and unfortunately I saw no grey bumblebee last year. What I noticed however, was that bumblebees were everywhere, where there was nectar rich plants. I saw lot of bees in our city centres of Tallinn and Tartu. Hyssops, coneflowers and single dahlias on public beds were absolutely packed with them. And the Botanical Garden of Tartu University in the heart of Tartu town is true bee heaven. How they manage to live surrounded by intensive traffic and concrete, that I don't know.  But I would love to find out. Maybe someday I find a way to learn their secrets!



   

Tubased aiad: talveorhideed

Mõtlesin, et teen sel talvel teisiti. Et ei pane lisavalgust taimedele põlema ja püüan nad talveks puhkusele suigutada. Et siis, kui kevad tuleb ja valgust juba rohkem, on ka jõudu enam kasvada ja õitseda. Kuid kodused liblikorhideed ei võtnud väga mu arvamusi ja mänge füüsilise keskkonnaga kuulda, ning sättisid ikka ennast talvisele õitsemisele. Ja kuigi öeldakse, et kuukingad on ilma puhkeajata taimed, siis ometi on neilgi omad rütmid. Õitsetakse valdavalt talvel veebruaris-märtsis ja suvel juulis-augustis. Mõni õitseb ainult talvel ja mõni vaid suvel, kuid enamik hübriide rõõmustab kahe õitsemisega ning sellist aega, kui päris ühtegi õit pole, ei olegi.

Kirkad kuukingad/ Doritaenopsis Sogo Ponsai '24K', Phalaenopsis Sogo Grape 'Fireball' & Doritaenopsis Tzu Chiang Key 'Chin Yeo' 

Doritaenopsis Sogo Ponsai '24K', Phalaenopsis Sogo Grape 'Fireball'

Talvel õitsevad näiteks Phal. schilleriana ja Phal. philippiensis ning paljud nendest aretatud sordid. Minul on üks nende kahevaheline primaarhübriid - Phalaenopsis 'Philishill'. Esimeselt vanemalt on päritud roosakas õietoon ning teiselt õie kuju ja kollane südamik. Kokku vägagi ebakuukingalik värvikombinatsioon.  Mõjub aga effektselt.

Phalaenopsis 'Philishill'

Mul on ka üks väike noor shilleriana, kuid tema alles avab oma kõige esimest õit. Kui valmis saab, paneme välja. Küll on aga täisõies minimini Phal. Jia Ho 'Pink Girl' (Phalaenopsis schilleriana x Phalaenopsis Zuma's Pixie). Temagi soontes voolab schilleriana verd, kuid ta on nii väike, et kogu taim on vaid esiema ühe õie mõõtu.

Phalaenopsis Jia Ho 'Pink Girl'

Mis nüüd aga edasi teha talvise lisavalgustamise osas, ma ei teagi. Ilmselgelt, kui taim tahab õitseda, siis tuleb talle selles protsessis kaasa aidata. Valgus sealjuures on kahtlemata üks määravamaid faktoreid ning õite rohkuse ja avanemise garantiisi. Ja mis saabki mul selle tubase värvikirkuse vastu olla hetke nii hallis ja rõskes talves.

Orhideeaken/ Orchid window sill