Kullerkuppude nägemine looduses on minus alati teatavat elevust tekitanud. See algupärane tunne pärineb muidugi lapsepõlvest. Minu lapsepõlves olid kohtumised kullerkupuga aga harvad, sest päris kodu lähedal neid ei kasvanud. Seda erutavamad olid need harvad kokkujuhtumised - suurte kollaste lilledega. Kollane värv oli mul samuti lapsepõlves lemmik. Huvitaval kombel nüüd peab teda aias mõõdukalt olema, või isegi pigem vähe. Meeldivad helekollased ja kahvatud toonid.
Kullerkuppude käsi ei käi tänapäeval hästi. Vanad niisked heinamaad ja luhad kasvavad kinni, heina neil enam ei tehta. Kogunev kulu ja vana hein aga taimele ei meeldi. Neid paiku, kus ma lapsena lilli looduses nägin, enam sellisel kujul polegi - on võssa kasvanud või suisa metsastunud. Kullerkuppe seal muidugi enam ei ole. On aga üks ürgoru luht, otse siit üle põllu, kus kullerkupud kasvavad endiselt. Keegi seal muidugi heina ei niida. Pole vähemalt 40 aastat niitnud. Võib-olla vanadel aegadel, kui olid veel talud ja loomad... aga taimed on püsinud ja püsivad.
 |
| Kullerkupp/ Trollius europaeus, local pale form |
Niisiis saavad vahel kullerkupud ka vanas kulus ja päris kõrges heinas hakkama küll. Vähemalt siin. Luhal kasvavad harvalt ka põõsad, kuid puid õnneks pole tulnud. Loodetavasti jääb see nii ja kullerkuppudele jääb siinne pelgupaik. Lähiringkonnas ma ühtegi teist kasvuala ei teagi.
 |
| Kullerkupud luhal/ Globe flowers on nearby meadow |
 |
| Kullerkupud/ Trollius europaeus |
 |
| Kollane välu/ Yellow meadow |
 |
| Kullerkupud/ Globe flowers |
 |
| Luhal/ On the meadow |
 |
| Kullerkupp/ Trollius europaeus |
Teismelisena tõin ma ühe kullerkupupuhma koduaeda ja istutasin päikselisse majaserva - kaugeltki mitte kõige sarnasematesse tingimustesse võrreldes niiske luhaga. Aga see puhmas on alles ja elab siiani kenasti, juba ligi 30 aastat! Kullerkupp võib olla pikaealine taim.
Mõned taimed tõin ma jälle kolm aastat tagasi, kui avastasin luhalt kolm kahvatut isendit. Kaks taime neist istutasin aeda, taustaks paar tavalist kollast. Seekordesel käigul leidsin taaskord mõned valkjad taimed, uutes kohtades. Näib, et see on omane sellele populatsioonile. Võib-olla annavad heledaõielised samade omasustega järglasi.
 |
| Hele vorm tavaliste seas/ Pale form among regular yellow |
 |
| Kullerkupp/ Trollius europaeus |
 |
| Teine taim/ Another pale one |
 |
| Ja kolmas, kes märkab/ And third, who can find?! |
 |
| Õhtu luhal/ Evening on meadow |
Teine taimelugu viib sama päeva hommikusse. Siis pildistasin kevadisi seaherneid meie sisseõidutee otsas. Ka neid mäletan ma juba lapsepõlvest - olid teistmoodi lilled ja kuskil mujal neid polnud, vaid meie tee ääres, tammemetsa all. Tol ajal oli seal justkui vaid üks puhmas, ja seda niiviisi aastaid. Kuid tänaseks päevaks on taim mitmetele ruutmeetritele laienenud ja ka üle tee hüpanud. Olen kevadisi seaherneid leidnud nüüd ka mitmesaja meetri kauguselt, kus neid varem kindlasti ei olnud - nii tekivad asurkonnad!
Sellised taimed sellest kevadest, pildistatud 25. mail.
What a lovely Trollius meadow! Luckily they can also grow in borders. I have some pale yellor ones, like your wild form – they are very attractive and just starting to flower.
VastaKustutaWe also have wild Lathyris vernus here on the island where I live – by a former chalk quarry, in a dry wood. I transferred one plant to my garden and it grows happily under an ash tree.
Some native plants are well worth to grow in the garden! Trollius is surely on fine candidate! It can live really long. Unfortunately blooming time is rather short... :)
KustutaKullerkuppudel on tõesti mingid maagilised võimed. Minugi hinge on jäänud need lapsepõlvest. kevadeti sõitsime perega kord ühte kord teist lille avastama. kasvukohad olid enamasti samad aga vahel avastasime ka uusi. Kullerkupud, pääsusilmad, sinililled (alati lelletütre sünnipäeval Elva siis veel külje all. Vahel harva olid sinililled õitsed ja pidime ülastega leppima. Seaherned on mul mõlemad, nii liik, mis on imeilus kuigi natuke metsik(oma viga kui õigel ajal nende külviindu ei pärsi) . Roosaõieline pole veel külvama hakanud. Sel aastal avastasin, et roosaõieline on mulle rohkem meeldima hakanud. Oh, seda heitlikku ja reetlikku südant :D
VastaKustutaTore, kui on selliseid mälestusi endas hoida! ;)
Kustuta