Nüüd saab ta ümber. See aprill. Ma ei tea, kas rõõmustada või kurvastada. Möödunud ajast ja aegadest on alati natuke kahju, aga samas pakub tulevik ootust milleski helgemaks ja paremaks. No polnud see aprill küll midagi ka kohutavat, kuid siiski oli ta närviline ja hektline. Siia-sinna, üles-alla. Nii hetlikku ja kontrastsete ilmaoludega kevadet ei olegi veel olnud. Aga see on hinnanguline. Üks on küll kindel, nii kõrgete temperatuuridega aprilli pole kunagi varem olnud. 18. aprillil oli Valgas 27,8 kraadi sooja ja see ongi rekord. Meil polnud vähem, nii 18. kui ka 19. aprillil oli 27-28 plusskraadi. Ja siis, paar päeva hiljem, juba väga jahe, öökülmad, ja veel nädalapäevad hiljem juurde ka lumesadu, uued öökülmad. Vaesed taimed.
Suure soojaga tassisin kasvuhoone seal talvitunud taimedest tühjaks, seadsin üles hiirteteatri. Nüüd tuli kõik taas sisse vedada. Ei julgenud riskida ja õue jätta. Küllap oli arukas otsus. Aga maas kasvavaid taimi niiviisi varjule ei tõsta. Heal juhul paned neile mingi poti või pangi pähe, katteloori ümber, kuid tugeva öökülma puhul ei aita seegi. Mitmed varjutaimede tõusmed said näpistusi, mõni mitmel korral. See võib eluisu võtta.
Esimest korda aga õitsesid radde püvililled ja need vaimustasid!
 |
| Radde püvilill/ Fritillaria raddeana |
 |
| Fritillaria raddeana |
 |
| Fritillaria raddeana |
Radde püvililli istututasin möödunud sügisel viis sibulat. Kõik nad on hajusalt aiapeenardes. Ei tea, kas see sõltub kasvukohast ja tingimustest või on ka kloonidel väikesed varieeruvused, kuid ühte peenrasse on sattunud pisut kahvatumad ja samas pisut pruunika õietooniga taimed. Loodan neile pikka iga ja siis saab ka jälgida, kuidas need värvide varieeruvused kestavad.
 |
| Veidi varjulisemas asukohas/ In a bit more shadier conditions blooms some brownish hue |
 |
| Iludused/ Beauties |
Radde püvililled on minu uutes aiapeenardes, mis koondavad kokku endasse ka mitmeid teisi poolvarju eelistavaid ilutaimi. Näiteks sinililled ja trilliumid, lumeroosid ja koerahambad, aga ka mitmed udupeensused, millel vist kõigel pole eestikeelset nimegi. Sellises soojas aianurgas nad siis tärkavad võib-olla natuke liiga tormakalt, et siis öökülmadega saada näpistatud. Vähemalt sellisel aastal, kui praegu käsil on.
See teine äärmus (suvekuum aprilli keskel!) on samaväärselt näpistav nende jaoks, kes pole kohanenud nii kõrgete temperatuuridega oma kasvuajal. Paljude koerahammaste õiepungad kuhtusid selles kuumas ilma, et oleks üldse puhkenud. Või siis õitseti ära hetkega. Mäletan, et imetlesin paari koerahammast 19. aprillil mõttega, et järgmisel päeval pildistan ka üles selle ilu. Järgmisel päeval polnud pildistada aga enam midagi.
Kiire õitseja nagunii, sel aastal aga veel kiirem - kevadmagun. Esimest korda õitses roosa vorm.
 |
Kevadmagun/ Sanguinaria canadensis var Rosea
|
 |
| Aiapeenrad/ Garden Beds |
 |
| Aiapeenrad/ Garden Beds |
 |
| Aiapeenrad/ Garden Beds |
 |
| Trillumid/ Trillum cv. |
 |
| Enne puhkemist/ Before opening |
 |
| Ja pärast/ And after.. Hyacinthus orientalis 'Miss Saigon' |
Eelmisel laupäeval sadas lumekruupe nagu herneteri. Mitmel korral. Kevadine lumi pidi olema väetiseks, no see nägigi välja nagu väetis, hiigelteraline väetis. Peaasi, et kõik nüüd üleväetatud ei saanud!
 |
| Päeva esimene lumi, 26.04/ First snow of the day, April 26th |
 |
| Sajus/ In the snow |
 |
| Kolmiklill/ Trillium cv. |
 |
| Lumeroos/ Helleborus x hybridus 'Harvington Single Yellow Gold Nectaries' |
 |
| Püstine kolmiklill/ Trillium erectum |
 |
| Lumekruubid/ "Fertilized Garden" |
 |
| Mida kõike aprills/ All in April, from + 28 heat to freezing temperatures and snow storms |
Selline ta siis oli. Aprill.
Tõepoolest vaesed taimed. kuuma äärmus saime meiegi, külmaäärmust mitte ja kahjustusi õnneks pole. Radde läks mul välja nagu kõik peenemad püvililled. No ei meeldi neil minu juures. pole parata. Ilu on sul seal küll kuhjaga.
VastaKustutaHuvitav, kas keegi on katsetanud Thunbergi püvilille? Ta on zone 6 taim, kuid hirmus ilus!
KustutaMõistan sinu imetlust, püvililled on kaunid! Ma parem ei hakka siin oma kevadfrustratsiooni välja elama :) Hiired sisse oli ilmselt mõistlik plaan, sul on seal nii soojem kui külmem. Kolmiklilled on üllatavalt vastupidavad, ükski miinus pole neid kahjustanud, tärkavad ka ülivara minu mõistes. Tänavune kevad on eriline jõnksutaja.
VastaKustutaMa küll väga tahaks kuulda, et kellegil on veel raske! :D Muidi frustreerum-marineerun siin üksinda! :D Nendest jõnksudest on mul igal juhul närvid läbi, aga mulle tundub, et jõnksud pole kaugeltki läbi.
KustutaSul on kevad palju kaugemale arenenud, aga mis me lõunamaalastest räägime .:) Meil alles puhkevad esimesed tulbid ja enamik on alles rohelised nupud. Tali oli meil karm karukelladele (vanad suured puhmikud on pikaldased ja nirud), kivirikele (hoolimata vihmakatetest talvel pole nad õnnelikud) ja kevad tühistas kerapriimulate ning dauuria rodo õitsemise, sest külm võttis õied lihtsalt ära. Kuid olen õnnelik õrna ülase, kobarhüatsintide, idahüatsintide ja priimulate üle, mis külmade aja suletud õitega üle elasid ja nüüd aias ruulivad.
VastaKustutaPõhja ja lõuna eesti vahe võib olla isegi kuni nädal taimede arengus. Huvitav jah, et ka leebed talved võivad osadele taimedele halvasti mõjuda. Eks see on liigne niiskus ja temperatuuride kõikumine ning kõik sinna juurde kuuluv. Milline on üldse hea talv meie kliimas?!
KustutaI must admit - I'm bit frustrated about this past April and also ongoing May. All these extremes seem to be going on and on. No stability what so ever!
VastaKustutaI hope my raddes will thrive. I've learned that they are not the easiest to keep.