22. novembri lumi

Prognoositud lumi tuli. Tallinna südalinnas, kui teisipäeval bussi istusin, oli maa must. Pistsin nina ajalehe vahele ja kui pilgu Järvel tõstsin ja aknast välja suunasin - oli ehmatus suur. Kõik valge! Lumi maas! Minu selle sügise esimene. Pääskülla jõudes ilmnes, et lund on öö jooksul suisa nii palju sadanud, et seda on tänavatelt äragi lükatud ja teede ääres oli väiksed vallid. Lumi oli siiski lokaalne, sest samal päeval Hiiumaale sõites selgus, et varsti peale Ääsmäed oli maa lumeta ja vaid hallast kergelt hõbedane. 

Suhteliselt sajuse nädala tõeline suursadu algas neljapäeva öösel vastu reedet ja kestis reede hilisõhtusse. Viljandi linnas sadas maha 40 cm lund. Kuna meie maakodu pole sealt kuigi kaugel, siis saime oma jao. Siiski vähem, nii paarikümne sentimeetri jagu. Enam lund sai veel Pärnumaa, ülejäänud Eesti tunduvalt vähem või suisa napilt.

Thunbergi kukerpuu esimese lumega/ Berberis thunbergii 'Orange Rocket' in first snow

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Püslina/ Linum perenne

Alfatuni lauk/ Allium alfatunense

Kuldvits/ Solidago 'Foxbrook Fountain'

Loitev tulinelk/ Lychnis chalcedonica

Lumi tuli sulale maale. Paljud taimed olid veel pehmete-rohtsete vartega, seega taaskord oli mitmeid lamandujaid. Eks palju lund korraga katab ja matab nagunii. 

Täna öösel hakkab sadama vihma. Vihma on lubatud ka veel järgnevateks päevadeks ning samal ajal sooja kuni 8 kraadi. Kas vastselt sadanud lumi sulab? Laulusõnade järgi sulab alati. Eks ole näha.

Pikk peenar/ Long Border

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Männasmailane/ Veronicastrum 'Fascination'

Aiapeenrad/ Garden Beds

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Sügavalt talvises aias pole paljut teha. Laupäevase pärastlõuna pühendasin hoovi lumest puhtaks lükkamisele, täna võtsin ette kasvuhoone korrastamise, nagu varasemalt oli plaanitud. Mõneti ju hilja, aga seni oli ka väljas toimetada küllalt. Varjualuseid töid tuleb teha ikka siis, kui väljas enam ei saa või ei kannata. Korrastamine ise tähendas siis seda, et kogu suvine kraam tuli välja saada ja talvitamisele kuuluv kraam paika panna. Sain veel kenakese kausitäie tomateid, peamiselt erinevaid kirsstomateid aga ka suuremaid. Neid oli kohe hea õhtusöögi kõrvale võtta.

Kasvuhoones said mulda panud talvitaimisele minevad püsikud, nii need, mis ootavad uuel aastal maha istutamist, kui ka hiirehostade kollektsioon. Veidi on taimi veel maha kaevata, aga kuna nüüd tuleb taas soojem nädal, siis pole sellega ka kiiret. 

Lõpetuseks lugu kõrvitsatest, sest selgelt oli hea kõrvitsa-aasta! Ostsin oma kõrvitsataimed kevadel Karksi-Nuia kevadlaadalt, ühe Läti müüja käest. Olin elevil, sest tal oli kümnete kaupa erinevaid, vähelevinud aga mulle tuttavaid kõrvitsasorte. Ostsin neli taime ja viienda sain vist kingituseks. Igal juhul, mitte ükski polnud õige. Ma ei saanud ühtegi ostetud kõrvitsat. Küll aga mitmesuguseid tundmatuid. Ühe tundsin siiski ära - banaanikõrvits - piklik nagu melon, roosa koorega hiiglane. Panime täna mõned lõigud ahju küpsema ja tuleb tunnistada - see on imemaitsev! Pisut ehk magus kuid hea tekstuuriga, pähkline, koor küpseb samuti pehmeks ja söödavaks. Väga hea kartuli asemel. Kõrvitsatega siis sel aastal nii. Aga seda banaani oma julgen ma juba soovitada ja võtan endale tulevikuski kasvatada.

Peaaegu nagu itaalia lipp/ Looks like the Italian flag!

Talv koputab uksele

Tegin täna viimase hommikuse supluse basseinis. Vesi oli muidugi jääkülm! Või siis siiski pisut soojem, sest möödunud nädala päevad on olnud 7-8 kraadi juures ning sajused. Ilma miinusteta on olnud ka ööd ning see kõik mõjub basseiniveele. Ometi jäi see "kastmine" selle aasta viimaseks, sest lõunast lasin basseinil vee välja ja pakkisin selle talveks ära. Selle nädala teise poolde lubatakse esimesi läbivalt külmi (miinuses) päevi ning kui bassein jäässe lasta, siis ei saa teda enam tühjaks. Seega siis viimane suplus.

Ja ometi polnud täna veel märke sellest, et selline külm saabuda võiks. Päikesepaistes oli palgeil isegi sooja tunda ning pildistades viimaseid õisi, mõjus see kõik suhteliselt kesksügiseselt. Kuid siiski on hilissügis juba.

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ New England Aster

Kaunis sügisaster/ New England Aster

Bassein polnud aga ainus, mille pärast muretseda külmade ilmade saabumise kontekstis. Endiselt olid maas tutt-liiliad. Need tuli üles võtta. Sibulad olid ilusad ja tugevad. Üks on kindlasti pikk ja soe suvi, mis neile võis meenutada kauget kodumaad Lõuna-Aafrikat. Aga mulle tundub, et väetamine, mida ma nende puhul varem polnud teinud, mõjutas samuti kasvu ja õitsemist. 

Teisigi Aafrika taimi oli varju alla saada. Hiidhüatsindid olid samas peenras tuttliiliatega ning samuti alles maas. Kasvuhoonest sissetõstimist ootasid ka kaeralilled ning trepilt lembeliiliad. Üks neist, 'Charlotte' nimeline oli ka alles õitsemas, hoolimata hilissügisest ja mõningatest vahepeal olnud öökülmadest. Vähesed õhu-miinused ei tee neile veel midagi, kuid juurte ja sibulate külmumist nad ei talu.

Lembeliilia/ Agapanthus 'Charlotte' in late bloom

'Charlotte' on igihaljas lembeliilia sort. Mul on ka heitlehiseid ning need on juba oma lehed kuivatanud. Talve saadavad nad mööda keldris ühtviisi. Igihaljaid tasub vahel väga harva ka kasta, kuid heitlehised peavad kevadeni kastmata kenasti vastu. Talvine kastmine võibki nad hoopis liialt vara kasvama ärgitada. 

Tutt-liiliad täna, enne üles võtmist/ Eucomis pole-evansii today, before lifting and storing in cellar 

Mul on paraku ka omajagu uusi külmakindlaid püsikuid pottides, mis on peenardesse istutamata. Suurem osa on sellesügisesed ostud, nii et ega nendega paremini polekski saanud toimida. Mõned asjad oleks ehk võinud ka maha saada, kuid mida ei saanud, seda ei saanud. Hetkel tõstsin kõik kasvuhoonesse. Järgmine nädal kaevan seal nad maasse, et talvitumine oleks kindlam.

Näis, kas saabuvad ka lubatud lumesajud. Õhtul Tallinnasse sõites tulid esimesed lörtsipilved vastu. Üldse on viimasel nädalal palju sadanud. Maa on vettinud ja veest küllastunud. Täna ööselgi sadas nii kõvasti, et ma kohina peale katusel ja akendel üles ärkasin. 

Tuuled on samuti kõvasti puhunud. Nii kõvasti, et suurem osa mu roog-sinihelmikaid on nüüd pikali. Need pole kunagi varem enne külmade saabumist niiviisi lamandunud. Aga sel aastal on. Jälle midagi teist moodi. 

Lamandunud roog-sinihelmikas/ Flopped Molinia arundinacea, caused by strong winds that we had past week. 

Tihedas istutuses püsivad taimed paremini püsti/ In tense planting plants withstand elements better

Pikk peenar/ Long Border

Väljas on nüüd tõesti õite viimane hetk. Viimased astrid, viimased õnneheinad, viimased värvilised lehelaigud. Üheaastased õnneheinad on vist tõesti kõige viimased õitsejad, kestes püsikülmade saabumiseni igal aastal.

Frikarti aster/ Aster x frikartii 'Jungfrau'

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus

Thunbergi kukehari/ Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Südajalehine aster/ Symphyotrichum cordifolius 'Little Carlow'

Järgmisel korral ilmselt juba lumepiltide ja -lugudega.

PS! Instagramis postitatakse inglimaalt juba mõnda aega lumikellukeste pilte - sügiseiseid, loomulikult, aga juba ka talviseid liike/õitsejaid. Näiteks suureõieline lumikelluke 'Mrs McNamara', mis minugi aias olemas, on tavaliselt Inglismaal jõuluaegne õitseja, sel aastal aga juba novembris. Vaatasin siis minagi oma 'Mrs. McNamara' üle - jaa, ninakesed on olemas, aga õitsemisest on veel asi kaugel ja loodetavasti taimed ikka teavad, et enne tuleb talv mööda saata! Aga ka amuuri adoonistel on juba pungad väljas.

Novembris õitseb selgi aastal

Malbest oktoobrist on saanud pehme november. Külmad ei kimbuta ja talv ei paista passivat nurga taga. Või siiski?! Jah, mõnel pool Eestis on maa juba korra lumest valge olnud. Aga mina pole lund näinud, seega on talv minust ka veel kaugel. Eriti selle nädala ilma meenutades - sageli kuni kümme kraadi päevasooja, ööd plussis, nädala algul ka päris palju päikest. Ka esimene korralikum sügistorm on nüüdseks olnud - laupäeval, 2. novembril. Sikutas ja sakutas enam Lääne-Eestit ja saari. 

Et käredaid öökülmi pole olnud, siis leiab aiast ka veel õisi. Peamiselt ikka sügisastreid. hilisemaid päevalilli ja mõningaid taasõitseijaid, näiteks priimulad. Kuna viimased kaks päeva on olnud niisked-uduvihmased, siis need viimased õied on märjad ja mitte nii väga valla. Aga nad on olemas ja lisavad aeda rõõmsaid värvilaike.

Südajalehine sügisaster/ Symphyotrichum cordifolius 'Little Carlow'

Südajalehine sügisaster 'Little Carlow' õitseb Lääne-Euroopas juba alates septembri algusest. Meie aias puhkeb ta alati õide alles oktoobri keskel, ning saavutab täisõitsemise kuul lõpul või siis novembri algul, kui liialt külmaks pole läinud. Teistes Eesti aedades olen seda sügisastrit näinud ka varem õitsemas. Võib-olla on meil siis hilisema õtisemisega kloon, või tahab ta lihtsalt saada enam päikest. Teiste püsikute vahel on seda vähem ning siinsed puud kasvavad ka aina suuremaks ning heidavad enam keskpäevast varju. 

Ka viimased kauni sügisastri sordid on õied valla saanud. Said tegelikult juba oktoobri lõpuks. 

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Rosa Zieger'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Rosa Zieger'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Tiigipeenar/ Pond Border

Frikarti aster/ Aster x frikartii 'Jungfrau'

Sasi-vaigulill/ Silphium mohrii

Arkansase maruhein/ Vernonia arkansana 'Mammuth'

Daaliad võtsin üles kaks nädalat tagasi. Täna hoiustasin pisut tahenenud-kuivanud juurikad keldrisse. Hoian neid juba aastaid nagu kartuleid puidust salves. See tegelikult ongi vana kartulisalv, kus nad oma talve mööda saadavad. Suur salv sai neist täis. 

Tuttliiliad on veel aga maas. Olen mõelnud, et võiks neid maksimaalselt kaua lasta olla väljas. Lasta lehtedel kuhtuda, heal-paremal sibulatesse koguneda. Kuigi tugevaid öökülmi hetkel ei paista, siis võib-olla võtan nad siiski nüüd üles. Agaavid ja lembeliiliad on samuti veel väljas trepil, nagu ka neriined (mis sel aastal ei õitsenud), kroonlaugud, fuksia ja loorber. 

Sügisesed kõrrelised/ Autumn grasses

Pikk peenar/ Long Border

Vägev päevalill pikas peenras on sel sügisel õierohkeim, mida ta üldse kunagi on olnud, tavaliselt on varre tippu tekkida jõudnud vaid üks õis/ Helianthus giganteus 'Sheila's Sunshine' is bearing flowers more than ever before. 

Sile päevakübar on õitsemisega aga juba teisel ringil/ Reblooming Rudbeckia lanciniata 'Herbstsonne'

Roogsinihelmikas/ Molinia arundinacea 'Transparent'

Talveks on pisut veel ka pottides olevaid taimi kokku pakkida. See töö tuleb kindlasti enne suuri külmi ära teha. Valdavalt on need sügisel tellitud taimed - natuke flokse, pisut varjutaimi. Ema tõi jälle peotäie sinililli Inglismaalt ja kuna Euroopa veebipoodides värkendusid oktoobris müüginimekirjad, siis tuli võtta mõni sinililletaim sealtki. Need on alles kodu poole teel. 

Ja et aiahullus oleks täiuslik, siis täna tellisin veel katsetuse korras "kolmandast riigist" Inglismaalt paar koerahammast ja trilliumi ning kukerlille, mis peaksid saabuma detsembri keskel, mil kõik vajalikud taimepassid ja sertifikaadid on Euroopa Liidu saadetise jaoks korda aetud.

Ahjaa, üks äraspidimunajas pojeng (mis nimi??!!) ja korallpojeng said samuti tellitud ja on juba kohal.

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae

Südajas sügisaster/ Symphyotrichum cordifolius 'Little Carlow'

Ja lõpetuseks mõned kuiva ilma pildid nendest väga hilistest kaunitest sügisastritest, mida lubasin komposti saata, pildistatud 28. oktoobril. 

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Rosa Zieger'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Rosa Zieger'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Rosa Zieger'

Kuigi hilised, siis siiski kaunid...