Põhjalas

Möödunud nädalal oli hea meel taaskord olla suusareisil põhja-Soomes. Neid kordi on nüüd kogunenud, kuid aeg-ajalt on ka mõni vaheaasta vahele tulnud, nagu 2023.a. Sel korral käisime nädala võrra hiljem tavapärasest. Seda tingis majutuse korraldus ning mitte ilma ja lumeolud. Läks hästi, sest nädalapäevad varem poleksi niipaljukestki seda lund ja suusaradu olnud, kui praegu.

Kohalikud uudised rääkisid, et talve saabumine on hiline. Ja vähese lumega. Selle põhjusena nähakse kliimamuutusi. Protsessid ise aga võivad kätkeda ka ohte - järsud temperatuurimuutused, kui see talv siiski tuleb, ning möödunud nädala lõpuks ta tõesti ka tuli - pea -30 külmakraadiga, ning vähese lumega madalad temperatuurid kahjustavad elustikku, mis tavaolukorras võiks rahulikult paksu lumevaiba all puhata. 

Suusanädala keskpaika langes tugeva sulaga päev, millele järgnes kiire ilma jahenemine, mis tipnes pühapäevahommikul meie äratulekul -27 kraadiga. Kõik see sula lumi muutus jäisteks väljadeks ning sellistes oludes suusatamine polnud kuigi lihtne ega lõpus. Aga see kord siis lihtsalt sedapidi. 

Sel korral oligi ilm ja ilmastikunähtused reisi kesksel kohal ja meeliülendavamaid elamusi pakkuvad. Saime näha virmalisi ja pärlmutterpilvi. 

Pärlmutterpilved ehk polaarstratosääripilved esinevad talveperioodil polaaraladel. Ilmselt küllalt harva, sest meie nähtud pilvedest oli juttu ka sama päeva kohalikes teleuudistes. Tegemist on kõrgete (20-30 km) õhukeste pilvedega, mis päikesevalguse murdumisel osakestel tekitab imelisi värvide mänge. Kuna pilveosakesed koosnevad muuhulgas lämmastik- ja väävelhappe kristallidest, põhjustavad pärlmutterpilved paraku ka osooniauke. 

Järgnev pildirida on pärmutterpilvede arengust 10. detsembril ühe meie matka käigus.

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds, Levi, Finland 10.12.2024

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Levi vaade/ Levi, Finland

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Järgmisel päeval läksime me vaatama viimast päiksest. Ja tõesti viimane ta oli, sest 12. detsembril saabus Levile polaaröö, mis kestab 30. detsembrini. Siis peaks päike ennast taas kriipsukese näitama, nagu ta tegi tol korral. 

Viimane päike enne polaarööd/ Last rays of light before polar night

Ja nii ta kadus/ And that was it with Sun for weeks now

Kuu aga jätkab oma tavapäraseid radu/ Moon carries on on its paths 

Ja enne kõiki neid käike ja taevaid kostitas meie meeli päis esimesel suussõidu õhtul säärane taevamäng...

Aurora Borealis 08.12.2024, Levi, Finland

Sügis tuli tagasi

Esimene lumi kestis kolm päeva. Ilus oli kaks. Siis algas sula ja neljandal päeval koos vihmaga olid järel vaid riismed. Siis kadus seegi. Naasisi soe november, sageli udune, pisut sajune, vahepeal mõne üksiku päikesekiirega. 

Kuna lund oli palju, siis selle järsk sulamine põhjustas liigvett. Aias lompidena, järve luhal üleujutusena ja Soomaal viienda aastaaja saabumisena. Kes teab, mitmes see aastaeg Soomaal seekord tegelikult juba oli?!

Nüüd on aga detsember ja mina oma aiapidamise ja pildistamise ajast nii õitsvat detsembrit varem näinud ei ole. No võib-olla polnud ka nii hilised õitsejaid varem aga sellegi poolest. Ikkagi hämmastavalt soe ja hämmastavalt pikk õitsev sügis!

Kaunis sügisaster 02.12.2024/ New England Aster in December. Never seen this floriferous Decemer in our garden before!

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Primula cv.

Sel nädalavahetusel jätkasin oma potitaimede pakkimist kasvuhoonesse. Jäänud olid veel kõrrelised. Ikka maha istutamata taimed, sest selgi aastal ei jõudnud ma uue kõrreliste peenra rajamiseni, mis küll juba teist või kolmandat aastat mõttes mõlgub. No näis, äkki õnnestub järgmisel aastal. Korra tekkis küll plaan, et võiks äkki ikka veel sel aastal maa "ära künda" ehk murukamara tagurpidi keerata, siis nüüd tõotab külmem ilm tagasi tulla ja võib-olla enam ikka ei õnnestu. Seda enam, et nüüd on plaanis nädalaks talvele vastu minna ja põhja-Soomes mõned suusaringid teha. Levi on taaskord ootamas.

Kobarpea/ Linularia denata 'Monja'

Linularia denata 'Monja'

Maruhein/ Vernonia arkansana 'Mammuth'

Mõned sügisel saabunud metsataimed potistasin ja panin talveks lavasse talvituma. Lihtsalt selles kartuses, et kasvuhoones algab kevad vara ja hiljem on võib-olla taimi väliste oludega keeruline kohandada. Eks näis, kas oli ka õige otsus. Need trilliumid ja koerahambad, mis sel moel eelmisel talvel said hoiule pandud, talvitusid hästi. 

Mõned asjad otsustasin ka vastu talve maha istutada. Näiteks kaks haldjakella. Et neid talveks paremini kindlustada, kuhjasin peenrale lehevaiba, nii nagu looduseski metsa all võiks juhtuda. Kevadel selgub tõde, kuidas talvega läks. Hetkel on nad veel ilusad ja haljad. 

Kantoni haldjakell/ Disporum cantonense 'Moonlight'

Kevade esimesed näitavad juba aga ka pungade pakatamist. Lumikellukeste varajasemad sordid näitavad ninasid, sinililledel on pungad hiiglaslikud. Sügisesed sinililled välismaalt panin kasvuhoonesse kevadet ootama.

Suureõieline lumikelluke/ Galanthus elwesii 'Reverend Hailstone'

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis 

Detsember algas soojalt ja õitsvalt, näis kuidas ilm ja talv edasi areneb. 

Täna tuli lõunast ka päike välja.

Päikeseline pärastlõuna/ Sunny afternoon

22. novembri lumi

Prognoositud lumi tuli. Tallinna südalinnas, kui teisipäeval bussi istusin, oli maa must. Pistsin nina ajalehe vahele ja kui pilgu Järvel tõstsin ja aknast välja suunasin - oli ehmatus suur. Kõik valge! Lumi maas! Minu selle sügise esimene. Pääskülla jõudes ilmnes, et lund on öö jooksul suisa nii palju sadanud, et seda on tänavatelt äragi lükatud ja teede ääres oli väiksed vallid. Lumi oli siiski lokaalne, sest samal päeval Hiiumaale sõites selgus, et varsti peale Ääsmäed oli maa lumeta ja vaid hallast kergelt hõbedane. 

Suhteliselt sajuse nädala tõeline suursadu algas neljapäeva öösel vastu reedet ja kestis reede hilisõhtusse. Viljandi linnas sadas maha 40 cm lund. Kuna meie maakodu pole sealt kuigi kaugel, siis saime oma jao. Siiski vähem, nii paarikümne sentimeetri jagu. Enam lund sai veel Pärnumaa, ülejäänud Eesti tunduvalt vähem või suisa napilt.

Thunbergi kukerpuu esimese lumega/ Berberis thunbergii 'Orange Rocket' in first snow

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Püslina/ Linum perenne

Alfatuni lauk/ Allium alfatunense

Kuldvits/ Solidago 'Foxbrook Fountain'

Loitev tulinelk/ Lychnis chalcedonica

Lumi tuli sulale maale. Paljud taimed olid veel pehmete-rohtsete vartega, seega taaskord oli mitmeid lamandujaid. Eks palju lund korraga katab ja matab nagunii. 

Täna öösel hakkab sadama vihma. Vihma on lubatud ka veel järgnevateks päevadeks ning samal ajal sooja kuni 8 kraadi. Kas vastselt sadanud lumi sulab? Laulusõnade järgi sulab alati. Eks ole näha.

Pikk peenar/ Long Border

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Männasmailane/ Veronicastrum 'Fascination'

Aiapeenrad/ Garden Beds

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Sügavalt talvises aias pole paljut teha. Laupäevase pärastlõuna pühendasin hoovi lumest puhtaks lükkamisele, täna võtsin ette kasvuhoone korrastamise, nagu varasemalt oli plaanitud. Mõneti ju hilja, aga seni oli ka väljas toimetada küllalt. Varjualuseid töid tuleb teha ikka siis, kui väljas enam ei saa või ei kannata. Korrastamine ise tähendas siis seda, et kogu suvine kraam tuli välja saada ja talvitamisele kuuluv kraam paika panna. Sain veel kenakese kausitäie tomateid, peamiselt erinevaid kirsstomateid aga ka suuremaid. Neid oli kohe hea õhtusöögi kõrvale võtta.

Kasvuhoones said mulda panud talvitaimisele minevad püsikud, nii need, mis ootavad uuel aastal maha istutamist, kui ka hiirehostade kollektsioon. Veidi on taimi veel maha kaevata, aga kuna nüüd tuleb taas soojem nädal, siis pole sellega ka kiiret. 

Lõpetuseks lugu kõrvitsatest, sest selgelt oli hea kõrvitsa-aasta! Ostsin oma kõrvitsataimed kevadel Karksi-Nuia kevadlaadalt, ühe Läti müüja käest. Olin elevil, sest tal oli kümnete kaupa erinevaid, vähelevinud aga mulle tuttavaid kõrvitsasorte. Ostsin neli taime ja viienda sain vist kingituseks. Igal juhul, mitte ükski polnud õige. Ma ei saanud ühtegi ostetud kõrvitsat. Küll aga mitmesuguseid tundmatuid. Ühe tundsin siiski ära - banaanikõrvits - piklik nagu melon, roosa koorega hiiglane. Panime täna mõned lõigud ahju küpsema ja tuleb tunnistada - see on imemaitsev! Pisut ehk magus kuid hea tekstuuriga, pähkline, koor küpseb samuti pehmeks ja söödavaks. Väga hea kartuli asemel. Kõrvitsatega siis sel aastal nii. Aga seda banaani oma julgen ma juba soovitada ja võtan endale tulevikuski kasvatada.

Peaaegu nagu itaalia lipp/ Looks like the Italian flag!

Talv koputab uksele

Tegin täna viimase hommikuse supluse basseinis. Vesi oli muidugi jääkülm! Või siis siiski pisut soojem, sest möödunud nädala päevad on olnud 7-8 kraadi juures ning sajused. Ilma miinusteta on olnud ka ööd ning see kõik mõjub basseiniveele. Ometi jäi see "kastmine" selle aasta viimaseks, sest lõunast lasin basseinil vee välja ja pakkisin selle talveks ära. Selle nädala teise poolde lubatakse esimesi läbivalt külmi (miinuses) päevi ning kui bassein jäässe lasta, siis ei saa teda enam tühjaks. Seega siis viimane suplus.

Ja ometi polnud täna veel märke sellest, et selline külm saabuda võiks. Päikesepaistes oli palgeil isegi sooja tunda ning pildistades viimaseid õisi, mõjus see kõik suhteliselt kesksügiseselt. Kuid siiski on hilissügis juba.

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ New England Aster

Kaunis sügisaster/ New England Aster

Bassein polnud aga ainus, mille pärast muretseda külmade ilmade saabumise kontekstis. Endiselt olid maas tutt-liiliad. Need tuli üles võtta. Sibulad olid ilusad ja tugevad. Üks on kindlasti pikk ja soe suvi, mis neile võis meenutada kauget kodumaad Lõuna-Aafrikat. Aga mulle tundub, et väetamine, mida ma nende puhul varem polnud teinud, mõjutas samuti kasvu ja õitsemist. 

Teisigi Aafrika taimi oli varju alla saada. Hiidhüatsindid olid samas peenras tuttliiliatega ning samuti alles maas. Kasvuhoonest sissetõstimist ootasid ka kaeralilled ning trepilt lembeliiliad. Üks neist, 'Charlotte' nimeline oli ka alles õitsemas, hoolimata hilissügisest ja mõningatest vahepeal olnud öökülmadest. Vähesed õhu-miinused ei tee neile veel midagi, kuid juurte ja sibulate külmumist nad ei talu.

Lembeliilia/ Agapanthus 'Charlotte' in late bloom

'Charlotte' on igihaljas lembeliilia sort. Mul on ka heitlehiseid ning need on juba oma lehed kuivatanud. Talve saadavad nad mööda keldris ühtviisi. Igihaljaid tasub vahel väga harva ka kasta, kuid heitlehised peavad kevadeni kastmata kenasti vastu. Talvine kastmine võibki nad hoopis liialt vara kasvama ärgitada. 

Tutt-liiliad täna, enne üles võtmist/ Eucomis pole-evansii today, before lifting and storing in cellar 

Mul on paraku ka omajagu uusi külmakindlaid püsikuid pottides, mis on peenardesse istutamata. Suurem osa on sellesügisesed ostud, nii et ega nendega paremini polekski saanud toimida. Mõned asjad oleks ehk võinud ka maha saada, kuid mida ei saanud, seda ei saanud. Hetkel tõstsin kõik kasvuhoonesse. Järgmine nädal kaevan seal nad maasse, et talvitumine oleks kindlam.

Näis, kas saabuvad ka lubatud lumesajud. Õhtul Tallinnasse sõites tulid esimesed lörtsipilved vastu. Üldse on viimasel nädalal palju sadanud. Maa on vettinud ja veest küllastunud. Täna ööselgi sadas nii kõvasti, et ma kohina peale katusel ja akendel üles ärkasin. 

Tuuled on samuti kõvasti puhunud. Nii kõvasti, et suurem osa mu roog-sinihelmikaid on nüüd pikali. Need pole kunagi varem enne külmade saabumist niiviisi lamandunud. Aga sel aastal on. Jälle midagi teist moodi. 

Lamandunud roog-sinihelmikas/ Flopped Molinia arundinacea, caused by strong winds that we had past week. 

Tihedas istutuses püsivad taimed paremini püsti/ In tense planting plants withstand elements better

Pikk peenar/ Long Border

Väljas on nüüd tõesti õite viimane hetk. Viimased astrid, viimased õnneheinad, viimased värvilised lehelaigud. Üheaastased õnneheinad on vist tõesti kõige viimased õitsejad, kestes püsikülmade saabumiseni igal aastal.

Frikarti aster/ Aster x frikartii 'Jungfrau'

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus

Thunbergi kukehari/ Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Südajalehine aster/ Symphyotrichum cordifolius 'Little Carlow'

Järgmisel korral ilmselt juba lumepiltide ja -lugudega.

PS! Instagramis postitatakse inglimaalt juba mõnda aega lumikellukeste pilte - sügiseiseid, loomulikult, aga juba ka talviseid liike/õitsejaid. Näiteks suureõieline lumikelluke 'Mrs McNamara', mis minugi aias olemas, on tavaliselt Inglismaal jõuluaegne õitseja, sel aastal aga juba novembris. Vaatasin siis minagi oma 'Mrs. McNamara' üle - jaa, ninakesed on olemas, aga õitsemisest on veel asi kaugel ja loodetavasti taimed ikka teavad, et enne tuleb talv mööda saata! Aga ka amuuri adoonistel on juba pungad väljas.