Vihmapühad

Viimane kord kirjutasin kuumast ja kimbutama kippuvast kuivusest. Vihmaootus süvenes päevadega, kui ilmaportaalid ja ennustused aina lubasid sademeid igaks järgnevaks päevaks, kuid mida ei tulnud, oli vihm. Kangesti hakkas olukord meenutama möödunud aasta kuiva suve, kui samuti aina lubati vihma, mida ei tulnud ja ei tulnud.

Möödunud kolmapäeval külvasin viimased aiaviljad ja töö käigus vaatasin terve päeva, kuidas lõunakaares tahaks nagu midagi pilvedest luua, kuid milleksi enamaks, kui hallikas-roosakas hämu see ei kujunenud. Samas oli tunda, kuidas õhk on kuum, niiske ja raske ning kogu ilm ebastabiilne, nagu sünoptikud tavatsevad äikse-eelset olukorda kirjeldada. Õhtupoolikul, kui lootused hakkasid juba lahtuma, tuli lahendus hoopis ootamatult ja põhjast. Meil on põhjakaares mets ees ja sealtpoolt tulijaid ei märka enne, kui juba peakohal. Nii ühtäkki avati taevaluugid veele ja mürisevale äikesele. Umbes 10 minutit väga vali vihma koos ägeneva piksega. Pilv liikus otse lõunasse - aasta esimene äike, ju siis lööb lõunast suve soojaks!

Nädalavahetuse päevadeks taandus soe ja vihmahood sagenesid. Eilne pühapäev oli juba väga sajune ning tänagi käis mitu sabinat üle. Õhtul üks tugevamgi. Ning homseks-ülehomseks lubatakse taas laussadu. Maa on kastetud ja saab lisa. Loodan, et aiavili tärkab nüüd hästi ja kasvab jõudsalt.

Vihmase ilma taimed on kindlasti hostad. Vihm peseb lehed ja muudab värvid kirkaks! Neid ongi tore vaadata sajus, vihmapärlid üle lehtede jooksmas.

Hostapeenar vihmasajus/ Hosta Bed in rain

Hostapeenar/ In Hosta Bed, hostas grow along with snowdrops, which bloom early in a year and slowly fade by the time hostas come in prime.

Hosta peenar/ Hosta Bed

Kolm nädalat tagasi näis, et hostad said öökülmadest tugevalt pihta ja pungad näisid külmakahjustustega. Õnneks siiski olukord ei kujunenud hulluks. Mõni esimene leht on pisut formeerunud, kuid üldiselt on taimed väga ilusad ja lopsakad. Nüüdsed vihmad lisavad kindlasti lopsakust veel juurdegi.

Hosta 'First Frost'

Hosta 'Liberty'

Hosta 'Frances Williams'

Hosta 'Liberty'

Mõned hostad säravad ja näitavad kirkamaid värve vahetult peale lehtimist, teised vajavad aega ja on oma parimas vormis suve teisel poolel. Ongi hea ja tasakaalus. Hetkel on kaunimad siniselehisest hostast 'Halcyon' põlvnevad sordid, mida on väga palju, nii valge- kui kollaseservalisi ja muid kombinatsioone. Üks kaunimaid on 'Apple Candy'.

'Apple Candy' is one of the prettiest among hostas in early season

Veel üks kaunis õunaline - 'Appletini'/ Another beautiful apple - Hosta 'Appletini'

Esiplaanil 'Ben Vernooij', kes pärineb sorist 'First Frost', mis omakorda sordist 'Halcyon'/ Hosta 'Ben Vernooij' (in front) is a sport of 'First Frost' which is sport from 'Halcyon'

'Touch of Class' kuulub samuti 'Halcyon' perekonda/ Hosta 'Touch of Class' is also derived from 'Halcyon'

Ja ka 'Autumn Frost' (esiplaanil) on sama perekonna liige/ Hosta 'Autumn Frost' is also a member of 'Halcyon' family

Kuigi soovisin ilma jahenemist ja kosutavat vihma, siis nüüd mõtlen, et võiks juba olla pisut soojem ja päikselisem. Vihmapühad sunnivad pigem tubastele olengutele, kuid nii ei edene tööd, mis mõeldud-plaanitud. Kaks nädalat puhkust on muidugi ka piisavalt pikk aeg, et jõud ja entusiasm aias rassida võiksid vähetasa raugeda. Eks ta pisut ongi. Päike võiks tuua uut energiat. See on mulle ikka pigem käivitav jõud. Hetkel aga tuleb siiski pidada veel paar päeva vihmapühi. Võib-olla lugeda kaasa võetud ajakirju või hoopis vaadata veel hostasid?

Hostapeenar - vormilt pisut matemaatiline, kuid kollektsiooniks koos lumikellukestega sobiv/ Hosta Bed - bit mathematical in shape but good enough for a collection of hostas and snowdrops.

 

Kuumad mai päevad

Ma plaanisin võtta teist aastat järjest kaks nädalat kevadpuhkust. See, mis ma mõlemal korral saanud olen, on olnud pigem suvepuhkus. Ilma poolest vähemalt. Sest taas on kuumad päevad sattnud meie aladele ning temperatuurid on tõusnud kolmekümne alla. Õuetoimetusi see muidugi piirab - keskpäeval on lihtsalt liiga palav, õhtud on aga täis kõikvõimalikke purejaid satikaid, nii et jäävad vaid hommikud. Aga need on ilusad. Linnulaululised ja soojad, häid lõhnu täis.

Õitsejaid muidugi selline kuumus kipub kimbutama. Papagoitulbid olid õitsemist alustanud juba kaks nädalat tagasi, kuid nende kõrgaeg jäi ikkagi nüüd viimasetle päevadele. Paraku jäi see kõrghetk lühikeseks, sest kuumus ja kõrvetav päike teevad õitega kiirelt oma töö. Täna nad juba närbuvad. Laupäeval olid leekides veel aga 'Daydream' tulbidki.

'Daydream' tulbid, ühed mu lemmikud/ 'Daydream' tulips are my favourites!

Tulipa 'Daydream'

Papagoitulbid/ Parrot tulips

Papagoitulbid/ Parrot tulips

Viridaflora tulpe istuasin aiapeenardesse mõned aastad tagasi. Hajusalt ja ühekaupa. Nüüdseks on enamik tublisti paljunenud ja kenasid puhmaid moodustanud. Mitte kõik hübriidsed sordid pole sellise kestvuse ja vitaalsusega. Julgen neid soovitada.

Viridiflora tulbid/ Viridiflora tulips

I planted these Viridiflora tulips couple of years ago, scattered singly to my garden beds. They have multiplied well and have bulked up, forming nice glumps. They seem to be reliably perennial in our conditions.

Batalini tulp on mõnel kevadel kollasem, mõnel viskab enam leekivaid toone sisse nagu sel aastal/ Tulipa batalinii 'Bright Gem' is more yellow in some years, flaming on others like this spring.

Vahepealsed jahedamad ajad tõmbasid ilmselt aias ja looduses arengutuure maha, kuid nüüdsed soojad päevad on taas kõik täiskäigul liikuma pannud. Sõnajalad kõrguvad, hostad kasvavad mühinal. Seinaääres õitsevad juba iirised ja muudavad lähikonnas õhku suhkrumagusaks.

Aiamaal on tärganud herned ning tõuseb varane kartul. Üleljäänu peab nüüd puhkuse päevil maha saama. Pelgasin kuuma ja kuiva mulda ning olen seetõttu peenemate seemnetega oodanud vihmade saabumist. Tegelikkuses maa aga polegi nii kuiv. Aedubade külviks peaksid tingimused olema ideaalsed - see ongi homne plaan.

Sõnajalgade lahtirullumine/ Unfolding of ferns

Maarjasõnajalg/ Dryopteris filix-mas

Brunnera 'Diane's Gold'

Mühinal kasvavad hostad, nende vahel juba taanduvad lumikellukesed. Esiplaanil hosta 'Jack of Diamonds'/ Hostas are growing rapidly now as snowdrops between them going to dormancy. Hosta 'Jack of Diamonds' in front. 

Reede õhtupoolikul käisin läbi Türi lillelaadalt. Peale tööd, poolel teel maale, kiirustades. Mõned soojad kohtumised, jutuajamised, mõned taimed ('Vulverine' hosta, pisiputk ja kaks transilvaania sinilille). Laat ise oli kuidagi ühekülgselt suvelilleline ja ampliline. Vähem justkui puid-põõsaid, püsililleisitkuid. Aga võib-olla see mulle tundus vaid nii, sest kiirkõnnil sai ta ju läbi käidud.

Laupäeval aga niitsin esimest korda muru ja 2/3 osas on nüüdseks teinegi ring peale tehtud. Võililled, teadagi ... Aga poolteist nädalat puhkust on veel ees ja see on meeldiv väljavaade! Olgu või muru niites.

Miinusööd ja filmiõhtud

Pill tuleb pika ilu peale. Olen seda enne öelnud ja ütlen jälle. Sest olukord on mõneti päris nutuseks kujunemas. Ega veel täpset tulemust tea, aga kõik kirsside õitsemised ja ploomide puhkemised on jäänud hallaöödele. Ilmselt pole parem lugu marjapõõsastega, mis ka kõik täisõies. Aga et külm on näpistamas käinud, võis lugeda laupäeva hommikul hostade puhkevatelt pungadelt - paljud olid pihta saanud ning vesiseks muutunud. Suured ja väiksed, hiirekesed ka. Esimesed lehed on seega kahjustunud, kuid hostad on head lehekasvatajad, küll nad sellest välja tulevad. Marjasaagid võivad aga sel aastal täielikult olemata jääda.

Huvitav on see, et hostad näivad olema erineva külmakindlusega, nagu nad ka tärkavad erinevalt - mõned oluliselt varem kui teised. Õnneks need varased tõusjad tunduvad olema ka miinuskraadidele vastupidavamad. Näiteks 'Sunpower' on juba lopsaka lehepuhmaga ning sellega ei juhtunud midagi, kui kõrval oleva 'Morning Light' koonusjad pungad muutusid klaasjalt vesisteks. Õnneks pidasid külmale vastu ka lähikonnas olevad murtudsüdamed. Nemadki miinusepelgurid.

Varasemad kevadlilled muidugi külmast ja miinustest numbrit ei tee. Lasevad ehk öö jooksul pea pisut norgu, kuid hommikul plusskraadidega taastub kiirelt loomupärane olek. Varjupeenardes õitsevad nüüd kopsurohud, seinaäärt kuldab kitsekakar.

Kopsurohi 'Blue Ensign' on võrratu sinine lilleke/ Pulmonaria 'Blue Esign' is a wonderful sky blue woodlander.

Kitsekakar on pika õitsemisega väärt kevadlill/ Leopard's Bane is a wonderful longblooming golden spring flower.

Vanad kobarhüatsindid on blogides saanud juba kiidusõnu ja kiidan minagi - ilusad, käituvad viisakalt ja on esinduslikud!/ Old muscari cultivar behaves lot better than modern Armenian grape hyacinth hybrids, which have rather unsighty leaves and mad selfseeding behavior. 

Ja vaatamata kõigele sellele külmale (sest nädalavahetusel olid ka päevad väga jahedad, ning seda tegelikult nüüdki) areneb aiaelu ikkagi edasi. Juba lendavad papagoitulbid, kuigi tavalisedki alles õitsemas. Esimesed habeiirised loovad ka päid.

Varajasemad papagoitulbid/ Earliest of the parrot tulips

Papagoitulbid/ Parrot tulips

Tulipa 'Mysterious Parrot'

Papagoitulbid/ Parrot tulips

Tulipa 'Mysterious Parrot'

Esimesel mail tegin jupikese hernepeenart ja külvasin mõned sordid. Terad langesid kui tuhka. Ma pole nii kuiva pinnasesse varem midagi külvanud. Möödunud kevad oli hull, siis see hetk oli hullem. Õnneks tuli järgmisel päeval korralik vihmasadu, millele omakorda järgnes öösel veel lumesadugi. Päris korralik kiht valget olla maal maas olnud. Pisut painutas see lopsakamaid taimi, kuid õnneks ei murnud kedagi. Maa on aga vähemalt nüüd niiske. Pühapäeval sai uljuses pandud maha ka vagu varast kartulit ja põldoa seemned. Toomingas ju õitseb. Muud külvid on jäetud soojema ilma ootele.

Tulbid püsikupeenras/ Tulips in Perennials Bed

Eile aga käisin linnas 'Piet Oudolfi viit aastaaega' vaatamas. Esimestele korralistele linastustele ei õnnestunudki piletit saada. Õnneks planeeriti lisaseansse, millele on lisandunud veel uusigi kuupäevi, sest ka eile oli Artise suur saal viimse istmeni välja müüdud. Omamoodi mind kummastab selline huvi ja vaatajaskond. Kust nad tulevad, kes nad on? Kas nad on kõik aednikud? Taimehuvilised? Või otsivad lihtsalt midagi ehedat ja päriselulist?

Mulle muidugi Oudolfi tööd meeldivad ja film niisamuti. Endale ma aeda selliseid püsiku-aasu ei looks, kuid taimearmastus on meil sama - meeldivad samasugused taimed. Kõrrelised ja hilised püsikud. Vorm ja tekstuur, ka siis, kui kõik on juba "surnud". Ma mängiks nende samade taimedega vaid natuke teisi mänge. Oudolf loob taimedega tervikpilte, sellekaudu meeleolusid, aistinguid; minu meeleolud tekitavad pigem üksikud taimed ja nende individuaalsed lood. Mis ei tähenda, et nad ei võiks maitsekalt koos olla, loomulikult võiks ja peakski. Tore film oli. Ühtviisi aedniku lugu ja samas aia lugu, kõik meelelises aasaaegade kulgemises. Soovitan kõigile, linastusi jagub veel järelejäänud maisse. Kel nähtud, muljetame!