Tuulised ajad

Kaalusin möödunud nädala teises pooles päris pikalt, kas teha üks laisk nädalavahetus linnas koos ajakirjade ja raamatutega, või siiski minna maale peenraid kraamima. Päevad polnud vahepeal kuigi soojad olnud ja lootus uusi õisi eest leida pigem väike. No aga otsustasin siiski minna. Kihk midagi leida ja avastada uut sai võitu.

Ja pettumuseks polnud põhjust! Krookusteks soojast seinast kaugemal ma polnud ilmselgelt valmis. Aga nad juba õitseid. Jah, küll varajasemad liigid-sordid, kuid siiski! Sieberi krookus ei ole kirjanduse andmeil meil kuigi stabiilne liik, siiski on nad minu aias püsinud ja tunduvad sel aastal paremad, kui mõnel varasemal aastal. Ju neile meeldis möödudnud kuum suvi.

Sieberi krookus 'Tricolor'/ Crocus sieberi 'Tricolor'

Sieberi krookus 'Tricolor' esiplaanil, taga 'Yellow Mammoth'/ Crocuses are early this year and surprised me last weekend with open blooms. Crocus sieberi 'Tricolor' in front and 'Yellow Mammoth' in the background. 

'Yellow Mammoth'

Crocus sieberi 'Firefly'

Ja siin on kompostitsioon MINU 'Tivi'ga. Esimest kevadet/ Crocuses with white Colchicum szovitsii 'Tivi', which is new in my garden.

Üks teine tore krookus on dalmaatsia krookus - Crocus tommasinianus. Mul on ainult liigi roosa vorm 'Roseus', mis püsib hästi ja laieneb. Dalmaatsia krookust kasvatatakse Euroopa aedades sageli naturaliseerunult murus, mida võiks ka meil katsetada.

Dalmaatsia krookus/ Crocus tommasinianus 'Roseus' is another early bloomer. Often used in grass, mine are grown as thick clumps in the flowerbed. 

Crocus tommasinianus 'Roseus'

Crocus tommasinianus 'Roseus'

Veel üks tore varajasem krookus on kuldõieline krookus. Neid on mul valgeid ja helesiniseid. Juhtus nii, et sinise 'Blue Pearl' pealseid suve lõpu poole eemaldades tulid üles ka tühjad sibulakestad. Jõudsin kurvastada, et kas tõesti kuumus ja kuivus hävitasid sibulad, sest kasvavad nad tõesti ühel kuivemal ja päikselisemal peenranukil. Aga nüüd on krookuste koht taas kaetud õitega ja tegelikkuses pole nad ikka kuhugi kadunud. Ju nad kolisid sügavamale mulda, mõnede sibulillede puhul esineb seda. Vanad sibulakestad jäid aga tühjadena mullapinna alla.

Kuldõieline krookus - Crocus chrysanthus 'Blue Pearl' in another early species

No ja siis on hetkel muidugi aias ka päikesekillud lumekupud. Teised päikesekillud, amuuri adoonised, on sel aastal pisut pikaldasemad, nendest ehk järmgine kord.

Aed-lumekupp 'Guinea Gold'/ Eranthis tubergenii 'Guinea Gold'

Kurdistani lumekupp/ Eranthis cilicica

Kahe päevaga jõudsin lõpetada peenarde pealsetest puhastamise. Seega kokku kulus tööle kaks nädalavahetust. Ainsana vajab korrastamist veel metsapeenar, kuid sellega pole kiiret. Sealsed taimed on kõik võrdlemisi hilise ärkamisega. Ladustasin lõigatud varred ja muu mudru uude kompostihunnikusse, mida tuul pidevalt laiali tahtis kanda - nii tugevad olid iilid nii laupäeval kui pühapäeval. Kuigi taevas pilvitu ja päike särav, ei lasknud tuul ilmast mõnu tunda. Kaheksa soojakraadi aga avasid lumikellukeste õied päris avali.

Hostapeenar, lumikellukestega/ Hosta Bed with snowdrops

Lumikellukesed/ Snowdrops

Galanthus 'Bertram Andersnon'

Linnuelu rikastub ilmselt praegu iga päevaga, kuid pühapäevase seisuga ei olnud meil veel ei kuldnokki ega kiivitajaid. Kohale jõudsid aga metsvindid. Tihased käivad pesakaste vaatamas ja kummalisel kombel taas ka toidulaual. Veebruaris oli toidulaual vaikus, kuid nüüd on taas käijaid mitmesuguseid. Mõnel pool on nähtud juba ka konni ja liblikaid, kuid ka need on meil veel olemata. Tiik on jääst täiesti vaba, võiks konnadele olla meelt mööda küll.

Talve viimased päevad

Kevad on sel aastal tulnud vara. Seda võib tõesti nüüd öelda. Kuigi eks Eesti eri paigus võib ilme olla veel päris erinev. Lumi pole kaugeltki mitte kõikjalt sulanud, kuid tihaselaul on jõudnud küll juba ehk igasse maanurka. Haneparved ehk ka, ning võib-olla lõokesedki. Mõnelpool on nähtud toonekurgi, meil kruugutasid sookured.

Aed nädalaga väga palju edasi ei arenenud. Maa pisut tahenes, lumi taandus kõige varjulistematesse nurgatagustesse. Kesknädalal oli kaks päeva miinuskraadidega ning Tallinnas sadanud lumi andis võimaluse Pirital teha veel suusaringegi. Pole siis midagi imestada, et ka taimeelu seiskus. Kuid mitte täielikult. Mõni pung oli punnitanud õie!

Siberi krookused on seinaäärses tulbipeenras oma rõõmsavärviliste õienuppudega ühed esimeste seas/ Crocus sieberi 'Tricolor' has sprouted its colourful blooms in my tulips bed.

Tulbipeenras on ka lumikellukesed, valgemast valgemad/ In that Tulips Bed, there is also a patch of snowdrops, whiter than snow.

Pungade puhkemist olen pikisilmi oodanud ka uutel nõiapuudel. Need said möödunud kevadel istutatud tiigikaldale, seltsiks neile värvilised kontpuud. Sinna võiks kujuneda üks värviline laik talveks ja varakevadeks. Natuke elevust pakub ta juba aga praegu, sest hoolimata, et nõiapuukesed alles põlvepikku, on nad õiepungi tihedalt täis ja need on nüüd avanema hakanud. Kolm õekest, kuigi üks üpris mehise nimega.

Värdnõiapuu 'Arnold's Promise'/ Which hazels are new to our garden, planted just last spring. Though, just a couple of feet high, they already carry an abundance of blooms. Here, Hamamelis intermedia 'Arnold's Promise'.

Hamamelis intermedia 'Ruby Glow'

Hamamelis intermedia 'Jelena'

Ka need, kes juba varasemast loomas-tulemas, olid pisut edasi arenenud. Lumikellukesed kergitavad päid, lumekupud keeravad palet päikese poole. Tasahaaval, ikka edasi. Kui seda kõike näha kord nädalas, siis tegelikult need sammukesed kevade poole polegi nii väikesed. Ja hetkel on ikka täitsa kevad. Kuigi, pole talve naasminegi välistetud. Ilmselt küll mitte enam pikaks, kui, siis ootamatu lumesaju ja paari päeva külmaga.

Nädalavahetuse tööd olid lillepeenardes. Pool püsikupeenrast sai pealsetest puhastatud ja niisamuti mitmed aiapeenrad. Kompostihunnik kasvas jõudsalt. Paar nädalavahetust veel ja siis saab ringi peale. Liigun töödega vajaduse põhiselt. Need peenrad, mis ärkavad varem, vabanevad vanast kuuest ka varem. Varjuliste peenarde ja metsaaiaga on aega rohkem.

Lumekupud/ Eranthis cilicica turning heads towards the Sun

Üks suuremaõielisem lumikelluke meie aias - 'Bertram Anderson'/ One of the larger flowered snowdrops in my garden - Galanthus 'Bertram Anderson'

Klassikaline iludus - 'Flore Pleno'/ Classic beauty - Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Aiatööd/ Early spring gardening tasks - cutting down the perennials and grasses. 

Aiatööd/ Garden Works

Ilmaprognoosid on hetilikud. Kord ühtpidi, siis teistpidi. Eks sealt mingi keskmine võib kokkuvõttes tulla. Ikkagi märtsi keskpaik alles.

Nõiapuu/ Hamamelis intermedia 'Ruby Glow'

Kalendrikevad saabub ülehomme!

Sammuke lähemale

Reedel pärast tööd asusin teele. Ärevuses, nagu rännul kevadlind -  mis ootab ees?! Kas lumi on sulanud, kas mõni uus ninake on mullast tärganud, kas nõiapuude õied on puhkenud? Aedniku varakevadine rahutus!

Teel hakkas tihedalt vihma sadama. Enne Türit nägin üksikut kiivitajat, Võhma kandis teist. See andis lootust. Vihm aga aina tihenes. Õigupoolest oligi kihk minna reedel just seepärast, et ennustati vihma üleminekut öö jooksul lumeks ning see võis omakorda katta kõik väärtused, mida silm ihkas näha. Jõudsingi veel enne pimedat! Lumi on valdavalt sulanud ja ninakesi tõuseb mullast kõikjal!

Uus lumikelluke 'Trimmer' on õied avanud/ New snowdrop 'Trimmer' has started to bloom

Öösel mühises torm tammikus. Tuul kogus hoogu juba õhtul ja selle jõud rauges alles järgmiseks päevaks. Hommik tervitas aga päikesega. Ja valge maaga! Niisiis ennustus oli tõeks saanud ning vihm lõpuks lumeks muutunud. Õnneks polnud lund palju ja ilm oli päikese mõjul taas sula. Ärkamisjärgsel ringil õue kuulsin ära esimesed lõokese lirtsutamised.

Kahe nädalaga on lumikellukesed kõvasti edasi arenenud. Umbes pooled on õied juba avanud, kuid eks nad on ikka alles väiksed ja madalad. Pole olnud ju ka sellist sooja, mis tõelise kasvu ja õitsemise hoo sisse annaks. Aga eks nad tasapisi arenevad. Lumekupud olid ka tulema hakanud.Sügisel sai neid aeda marjapõõsaste alustesse juurde pandud. Äkki neile meeldib see plaan ja hakkavad sealt levima?!

Krookused tärkavad meil sel aastal aga suisa iga nurga peal. Võtsin eelmine suvi palju neist üles ja kui sügisel hakkasin tagasi panema, ei tahtnud nad loomulikult endistesse kohtadesse ära mahtuda. No paar pakki ostsin juurde ka. Khmm. No ja siis arvasin ühel hetkel, et asi tehtud ja rahu majas. Kuid siis avastasin, et pooled sibulad hoopis teises kastis veel ja üldse maha panemata. No siis saigi neid panna absoluutselt igale nurgale. Neid kollase-lilla segus olevaid krookusi, mida ma ikka iga kevadel siia blogisse olen ka pildistanud. No tuleb see aasta siis ka topelt pilte panna, mis muud.

Suureõieline lumikelluke 'Pat Mason' on mu suur lemmik/ Galanthus elwesii 'Pat Mason' is my favourite snowdrop

Teine pundike veel/ Another patch of 'Pat Mason'

Kollane kurruline lumikelluke 'Wendy's Gold'/ Yellow snowdrop Galanthus plicatus 'Wendy's Gold'

'John Gray' on juba päris suur/ Galanthus 'John Gray' is pretty big already!

Olin mõelnud õunapuid lõigata, kuid see tundus siiski halb plaan olema, kuna maa puude ümber oli tegelikult väga vesine ja mäda. Niisiis lõikasin hoopis aedhortensiad. Horensialõikus mulle meeldib! See on natuke loominguline (loomulikult nagu iga teinegi puu- või põõsalõikus) ja töö saab oluliselt kiiremini tehtud kui õunapuude puhul.

Pühapäeva hommik Viljandimaal oli sompus aga soojem kui eelmisel päeval. Põllul oli suur parv lõokesi, arvatavasti sadakond lindu. Ühel hetkel tõusid osad neist taevalaotusesse ning lasid pika laulu valla, ei mingit juhuslikke sirtse ja litse enam! Päeval  lendas üle ka üks kühmnokapaar, ida poole. Neist said siis teised kevadekuulutajad kodumail.

Aga loodus pakkus ühe elamuse veel sel päeval. Üks hetk ilmus suurem salk (6-7 looma) metskitsi köögi akna alla metsapiirile, kiviaia taga. Suurem osa karvaste sarvedega sokud. Nosisid seal pikalt ilmselt välja sulanud tammetõrusid. Mina vaatasin aga köögiaknalt. Ei häirinud neid see, et aknas tuli põles ja mina köögis liikumas. Ja siis sündis kõige kummastavam - nad heitsid sinna samasse kõik karjakesi puhkama! Kõige enam 30 m majast. Ja ma heitsin siis kah, sest ma ei tahtnud neid välja häirima minna.

Galanthus nivalis 'Wendy's Gold'

Vaatamata, et hommikupoole sadas jälle vihma, koristasin pisut juba ka peenraid. Ikka selleks, et varajased tärkajad saaksid vabamalt tõusta. Teine ettevõtmine oli hostaistutus. Jajah, need mis Fransenist said veebruaris tellitud, jõudsid kokkuleppe kohaselt märtsi esimesel nädalal kohale ning tuli nüüd pottidesse panna. Potid sättisin keldrisse jahedasse. Kui aeg paras, toon nad välja.

Linnas tomatid juba tärkavad ja mõned tsilliseemned said veel eile mulda pandud. Ja nüüd sajab jälle lund. Kaks sammu edasi, üks tagasi.

Kingad paelte ja lehvidega

Nädalavahetuse ilm jäi küllaltki talviseks, kuigi laupäeval oli ka kenasti päikest. Nii otsustasin jääda linna. Ja kui linnas on orhideenäitus, siis oleks patt seda ka mitte külastada. Seda enam, kui mingeid muid plaane samuti ei ole. Suuri ootusi luua ei maksa, see on viimaste aastatega selgeks saanud, kuid seda enam võib minna vabamalt ja lihtsalt ringi vaadata, mis uut ja uudist, ning kas kuskilt ka kevad juba paistab.

Alustangi siis sellest. Paistis küll! Lehsite all sibullillede peenras olid tärkamas mõned kurdlehised lumikellukesed ja sillad. Ja kaskede all olid ümaralehised alpikannid niiii õiepungi täis, et ui-ui-ui! Aga nõiapuud unustasin üle vaadata. Kuidas see küll juhtuda võis, ei tea. No ja siis muidugi vaatasin ka kõrrelisi. Olid ilusad. Eriti sulised siidpöörised meelteaias. Kunas mina sellised saan?!

Aga siis orhideenäitus. Arvasin esiti, et pilte seekord ei tee. Nagu vist ka eelmine kord. Aga siis hakkasin pildistama tsümbiidiume ja nüüd siis tekkis mingi kontakt veenus- ja paelkingadega. Ei midagi enneolematut, aga omamoodi köitvad ikka. Saagu kingad ritta ja paelad nende peal lehvima.

Paelking, Tallinna BA orhideenäitus/ Phragmipedium 'Memoria Dick Clemens', Tallinn Botanical Garden Orchid Show

Veenusking/ Paphiopedilum

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Botaanikaaias oli kivimüür korda tehtud. Kuskilt lugesin veel, et ka kiviktaimla läheb rekonstrueerimisele. Tundub, et mingi elu on tekkinud. Tore. Aga seda võiks veelgi rohkem olla. Rohkem teemaaedu, rohkem taimi.

Kurriline lumikelluke Tallinna Botaanikaaias/ Galanthus plicatus in Tallinn Botanical Garden 

Need sillad (?) näitavad end ka alati varajaselt/ Those scillas are also early every year

Tõend, et lumikelluke sulatab ka kõige paksema jää, sõna otseses mõttes/ Proof that snowdrops can melt every ice, however thick, literally!

Ümaralehine kannike/ Cyclamen coum

Pühapäeval, 3. märtsil külvasin tomatid. Nädalapäevad hiljem kui tavapäraselt. Aga arvan, et see on õige. Hollandi esimesed hostad kasvatavad koridoris juba lehti. Kuigi vastlapäev tõi täna Tallinas uuesti talve koos 17 cm lumega, läheneb ometi ka kevad. Veidi veel.