esmaspäev, 17. september 2018

Esimene sügisraju

Olin töönädala Eestist ära ja ei teadnud tegelikult ilmast suurt tuhkagi. Kodused küll edastasid sõnumeid kesknädala suurest tuulest, sajust ja sügisilma saabumisest, kuid tuuline nurk on meil niigi ja vihm sai ainult kasuks olla, arvasin ma. Võtsin rahulikult ja unustasin asja. Laupäeval aga maale jõudes sai selgeks olnud raju tugevus - hoov oli puudelt rebitud oksarisu täis, potitaimed pikali lennanud ja räsitud, kannapeenrast daaliad maha paindunud või suisa murdunud. Päris kurb vaatepilt.

Aga lagedas põllus polnud daaliataimedega suurt midagi juhtunud. Vaid mõni peenike vibalik võrse oli põõsastest välja vajunud. Seega sai vähemalt osaliselt kinnitust minu arvamus, et tuultele avatud paigas kasvanud daaliataimed on tugevad ja toestamist ei vaja. Tavapäraselt daaliad soovitatakse toestada, v.a madalad põõsasjad sordid.

Dahlia 'Tangerine Dream'
Daalia 'Tangerine Dream'/ Dahlia 'Tangerine Dream' is bushy type and needs no staking. However, if grown in open, windy site, decorative and dinner plate dahlias can also be grown without staking. They grow stronger and more bushy this way.
Dahlia  'Fascination' & 'Walzing Mathilda'
Tagasi püsti aidatud lilled/ These dahlias, grown next to wall and between canna plants, got bent and broken in stormy weather we had last Wednesday. Now they are staked and stand straight. 
Dahlia 'Fascination' & Canna 'Striata'
Dahlia 'Fascination' & Canna 'Striata'
Teistes peenardes hakkab õiteilu napiks jääma. Seda enam tõusevad esile kõrrelised ning nende madalas päikeses säravad pöörised. Pead on moodustanud lühikarvaline kastik, kes on üks viimastest õitsejatest. Mitmed siidpöörised on muidugi veelgi hilisemad, kuid minul on enamus lehtdekoraatiivsed sordid ja nood ei jõua meie lühikeses suves üldse pööriseid moodustada. Peaksin siiski ikka mõned õitsejad ka endale vaatama. Talvel on nad tõeliselt kaunid!

Istutasin kraavi äärde seekord aga uue roog-sinihelmika 'Skyracer'. Sinihelmikad on hetkel nii võimsad ja ilusad ja see inspireeris! Aga nüüd kripeldab, et istutaks veel paar sorti sinna juurde, et siis saaks lõpuks selgeks, kes on kõige kõrgem ja kes mis veel muud. Hetkel kasvavad aiapeenardes 'Karl Forrester' ja 'Fontäne' ning neil on täitsa jälgitav vahe sees - mr Forrester kõrgub kui sammas, fontään laiub meeldivalt ja ongi kui purskkaev keset lillepeenart. Kraaviserva võiks aga panna kõikuma tuulde veel sordid 'Transparent' ja 'Windspiel'. Las siis võistlevad kõrguses või teevad tuuleskulptuure!

Grass Borders
Kõrrelised õhtupäikeses/ Grasses in low afternoon sun are essential when blooms fade to autumn. Korean feather grass starts bloomin late, but is very attractive!
Sajud on seened kasvama pannud. Kaks nädalat tagasi oli metsades päris kõvasti puravikke, nüüd aga kuuseriisikaid ja kollakaid kukeseeni. Ja kuuseriisikad pole ussitanud! Ilmselt mitte siiski kauaks. Ja mõned toekad puravikud kasvavad otse ukse all murus!

Boletus luridus
Tamme-kivipuravik/ Lurid bolote growing on our grass
Boletus luridus
Tamme-kivipuravik/ Lurid bolote
Cantharellus aurora
Saak/ Kollakas kukeseen/ Yellow foot
Suve on jäänud veel nädalapäevad ja suvesoe võibki sel nädalal veel hetkeks naasta. Aga sügisenoote on üha enam õhus, puudes, meeles. Enne aiapuhkust tahaks siiski veel ühtteist ära teha!

10 kommentaari:

  1. Mul on nii kahju, et ei jaksanud su aeda uudistama tulla. Uuel suvel on ehk jaksu rohkem. Huvitav, mõtlesin sinihelmikatest üsna samamoodi ja üleeile istutasin 3 lühuikarvalist kastikut olemasolevale lisaks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loodetavasti saab aed ainult paremaks minna ja ega mul palju ju näidata polegi, kõik ikka suhteliselt napp! :)
      Ja nagu ma ikka ütlen, kõrrelisi ei saa kunagi liiga palju olla!

      Kustuta
  2. Üks nimetu roog-sinihelmikas on meil aias juba 10 aastat, paistab, et pikaealine püsik, sest mida vanemaks, seda ilusamaks ja võimsamaks läheb.

    VastaKustuta
  3. Motlesin et need kollase alusega seened on tatikad, aga Sina ytled tamme puravik :) Ja panges on Sul puhtani sitaseened :) :) Muide seente soomine ja korjamine ikka ongi ju yks ohtlik tegevus. Minu majaperenaise komposti hunnikus kasvavad hetkel valged seened, aga pealt on nad kribulised ja lehter on ymber jala.. ta kavatses neid syya, ytlesin et vaata ennem seente maarajast ikka - et koikidel rahvastel pole seda geenides, mis seeni korjata ja kuidas syya. Minu vanaisa korjas AINULT kuuseriisikaid. Sinu isa korjas ikka puravikke ja kukeseeni ka, aga armastas yle koige seaseeni, ehk tommuriisikaid. Taitsa huvitav, miks neid seaseenteks meie kandis kutsuti?
    Pean ytlema, et Sinu heinakasvatus :) :) on ohtupaikese kaes vaga ilus, sillerdab...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tatikas on oluliselt peenema jalaga ning pealt limase/tatise korraga. Seepsee nimigi! Nii mõnigi muide peab väga maitsvateks! Ja eks kõik on maitse asi ja maitse üle ju ei vaielda! :D
      Kuuseriisikaid on ka hetkel hästi. Korjati neidki! Mina käisin ainult kukeseenemetsas!

      Kustuta
    2. Tatikud on väga head söögiseened. Liivtatik on pealt pigem kuiv, hea krõmps pannile lõigata, kuumutamisel muutub kenasti kollakaks, lehmatatik võtab tume-lillaka jume.
      Kuskilt olen lugenud, et tõmmuriisikaid söödeti sigadele... kartuleid keedeti, asi siis seeni keeta.

      Kustuta
    3. Aaaa, hakkab tunduma siis loogiline kyll, motlen nimetust seaseened. Villu voiks kirjutada ka taimest, seakapsas. Olen selles mottes kyll toesti linnalaps, et ei tea loodusest palju, abiellusin Villu isaga, kes oli poline maamees. Aga seakapsad on kindlalt midagi sellist, mida praktilised mulgid sigadele sootsid :)

      Kustuta
  4. Huvitav, mulle jäid ka Juurika müügiplarsilt silma ja südamesse hiiglasekasvu sinihelmikad:)

    VastaKustuta