November

Ajake oh kus tõttad?

Vaatan vahel, kuidas iga aastaga jääb päevaraamatus postitusi aina vähemaks. Mitte et neid väga palju varemgi oleks olnud - täiesti mõõdukalt - aga ikkagi, aina vähem ja vähem. Kindlasti ei võta ma seda kui ebamugavat kohustust, või et muidu kuidagi huvi või ind raugenud oleks - ei ei! Arvan pigem, et kasvanud on hoopis soov olla sisukam, rafineeritum, läbimõeldum. Iga sissekanne peaks kandma mingit lugu, sellest ajas ja olust, mis parasjagu olnud. Nii mõnigi lugu on jäänud pajatamata just seetõttu, et seedid sündmusi, sead peas sõnu, kuid siis kaob salamisi aeg ja juba tulevad uued sündmused ja tegijad. Aega on vähe, alati.

Oktoobris vaatasin, et kui novembris olla heas hoos, siis saab kirjutisi eelmise aastaga veel küllalt võrreldav kogus. Aga nüüd olen seisus, kus november juba läbi ja minul pole selle kuu kohta veel ühtki sissekannet. Ega saagi öelda, et paljut sündinud oleks või teistpidi kõik olemata oleks olnud, aga nii on hetkeseis. Aias on juba tegelikult ju vaikuseaeg ja ega aednik isegi kõikse virgem pole.

Viimased roosiõied/ Last of roses

Maale olen sel kuul jõudnud kahel korral, kuu algul ja keskpaiku. Ilmad on valdavalt olnud hämarad ja vesised, välja mitte kuigi kutsuvad. Riisusin mõlemal korral pisut lehti, niipalju kui vihmasajud võimalust andsid. Kuu algul panin maha ka veel papagoitulbid. Nad on mul jõudsalt paljunenud ning seekord sai neid mulda tipitud juba ca 3 liitri jagu. Näis, kui kaua ma nendega "üles-maha" mängu mängida veel viitsin. Aga kui kevadisi pilte vaatan-meenutan, siis on see ikka tore küll.

Kuna Hortesest sai veel kopikate eest kalleid 'Mount  Everest' lauke soetatud, siis toimus sibulaistutus ka 19. novembril. Ilusad tugevad sibulad, miks nad ei peaks juurduma ja talve vastu pidama? Küll peavad. Tol viimasel korral puhastasin ka hostapeenart lehtedest ning laotasin talvekatteks lehekomposti asemele, mõeldes samal ajal sealt varakevadel tärkavatele lumikellukestele.  Ehk teisisõnu, kui oktoobris mõtlesin, et poleks viga ka pisukest pausi pidada, siis tegelikult mõtlen juba kevadele ja igatsen esimesi õisi, kuigi viimased alles kustumas...

Aster 'Little Carlow'

Kukerpuu, Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Kukerpuu, Berberis thunbergii 'Aurea'

Novembris õitseb aias tegelikult veel vaid aster 'Little Carlow'. Roos 'The Lark Ascending' õitseb vaid tinglikult, sest tegemist on vaid hilja peale jäänud ja külmast ning vihmadest räsitud õitega, mis rooside puhul on tavapärane. Värvilaike tekitavad kukerpuud. Muud lehed ja õied on juba langenud.

Papagoi tulpe sai maha pandud veel novembri algul/ Parrot tulips are dig up and replanted every year - they have increased in numbers greatly

Paratamatult jätab piskuks kahanenud päev rohkem aega tubasteks tegevusteks, sealhulgas ka lihtsalt mõtete mõlgutamiseks. Pean plaani tulevaste taimede ja peenarde osas.  Viimaste osas olen küll pigem hajevil. Juurde nagu ei tahaks, aga uusi daaliaid näiteks tahaks küll. Kuid kuhu nad siis panna?! Mõne hiirehosta võiks veel soetada. Ja kõrrelisi oleks vaja kuskil massina lahti lasta, et nende ilu mõjusam saaks. Võib-olla on see tiigiäär? Tiigis endas aga tuleb lemlest kuidagi lahti saada. Ilmselt tuleb kalad (kogred) uuesti tuua. Ah kui see kevad ikka tuleks, jube põnev oleks!

Enne tuleb aga talv üle elada ja pole seegi nii hull. Saab küpsetada suve vilju, lugeda ajakirju ja raamatuid. Olen tellinud mõned päris põnevad aiaraamatud, mis siiani pakkidestki välja võtmata. Vahel muigan endamisi, et ootavad vist pensionipõlve (minu), kuid tegelikult vääriks nad varasemat kätte võtmist. 

Suve maitsed - ahjujuurikad/ Root crops for oven baking - sweet reminders of Summer

Selline siis on olnud see november - pime ja märg kuu.
Pühapäeval on 1. advent ning algab jõuluaeg.

Rosa 'The Lark Ascending'