Torm

Kas keegi pani tähele, kui novembri lõpus siin blogisfääris ilma ja elu ülevaateid sügise kohta ilmus, et ükski ei kõnelenud sügistormidest või õigupoolest nende puudumisest. Mina märkasin. Sügis oli siiani ilma tugevama tuuleta olnud. Nii vaikselt oli ta läinud, et suuremad loodusstiihiad sootuks unustama pani. Laupäevane torm tuletas aga selgelt meelde, et loodusel on suur jõud, mida ei saa kunagi alahinnata ning mille olemasolu unustada.

Tuul tõusis tormiks juba laupäeva öösel, mängides voolu ja magajate unerahuga. Hommikuks kasvas see juba kõikehõlmavaks kohinaks ning viis elektri sootuks. Vihma sadas horisontaalselt ja surus akende vahelt sisse. Puud ümberringi kaardusid tugevates puhangutes otsekui pilliroo varred. Oleme üle väljade läänekaartele valla, samal joonel Häädemeeste, Kihnu ja Sõrvega, kus mõõdeti kõige valjumad tuulepuhangud. Sisemaale muidugi sellised kiirused ei jõua, kuid kui oled tormi teel, toob ta kaasa omad tagajärjed.

Stormy weather on Saturday, Dec 13

Läksime tormi kohaliku järve äärde, vastrenoveeritud linnutorni vaatama. Mõtlesin, et kindlasti on tuul ajanud järvevee vahvalt valgele vahule. Kuid tühjagi. Järv oli hoopis jääs. Aga 8 meetrises tornis tõmbas tuul vägevasti.

Õisu järv ja luht/ Lake Õisu and the meadow

Luhamaastik/ Meadow view

Vooluta olime eilse õhtuni. Kokku poolteist ööpäeva. Sai toimetatud küünlavalguses ning mõeldud selle peale, kuidas esivanemad pididki nii hakkama saama. Tol ajal räägiti jutte ja lauldi laule. Kaasaegsed aga näppisid oma nutikaid taskutelefone, et püüda hoida mingitki ühendust maailma ja kõiksusega. Mina kasutasin aga eilse valge aja selleks, et teha ära kõrreliste külvid. Mulda said erinevate stepirohtude seemned, osad Hellelt, osad Inglismaalt tellitud.

Torm säästis õnneks puid meie ümber, kuid püsikute varred ja sabad, mis olid mõeldud talveiluks, on nüüd küll suuresti pikali. Mõned, mis päris jalgu jäid, lõikasingi juba ära. Ümbruskonnas oli puid aga teedele langenud nii mõnelgi pool ja küllap liinidelegi. Kuis muidu elektri naasmine nii kaua aega võttis. Videvikutund soojas toas küünlavalgel ja väljas marutava ilmaga oli seevastu mõnus.

Summary: Storm

It has been very calm fall so far, almost still standing, often quite misty. Many wrote about those days in blogs, not noticing that we haven't had any major storms this season. But this is not usually the case as very often storms break through from Atlantics to our shores on East coasts of Baltic Sea. However, storms should be never forgotten or under estimated.

Winds started to blow quite heavily already on Wednesday, past week. Another and more vigorous depression arrived in Saturdays night, raising guts rapidly. Soon electiricity went out and was absent for two days, until last night. Heavy storm was roaring for many hours, making trees bend like reed. It was raining almost horizontally.

I decided to go and see the Natures strength by the lake close to us, hoping to see white waves. But there were no waves what so ever - lake was covered with ice instead!

During the dark hours without electricity we thought to our ancestors, who had to live this way their whole life. They told stories to their young, sang together. All we did was clinging to our smart phones, to be connected and feel alive. In a meanwhile I enjoyed sitting in warm room, listening sounds of strong winds and just watching candle light.

During the short light hours outside I sowed my new Stipa seeds. They need a cold period for germination and hopefully will sprout in coming spring. I truly love those grasses!