Valge pööriaeg

Talv saabus sel aastal lumega. Veel sügise viimasel õhtul oli maa must ja ilm pime, kuid talve toonud öö muutis kõik. Selle ööga sadas maha päris korralik lumi ja tekkis lootus, et ehk pühadki võiks saada sel aastal valged. Ilm hoidis ja andis lund veel juurdegi, jõululaupäeval sadas päris tublilt. Temperatuur on olnud kerges miinuses.

Mis aga juhtub mälestuste järgi ka päris sageli on see, et esimese jõulupüha päev on päikseline. Ja päris mitmel korral viimaste aastate jooksul on ta ka olnud haljendavalt roheline. Aga seekord oli sillerdavalt valge! Esimene pilk aknast välja ja aeda leidis kitsepere õunapuude all sügisest saaki nosimas. Kuniks jagub, magusad pühad neilgi.

Metskitsed õunaaias/ Roe deers in orchard

13. detsembri torm räsis püsikupeenraid päris tugevalt ning nii mõnegi talveks jäetud kõrre või varre olin sunnitud ära lõikama. Sellegi poolest on peenardel järel veel küllaldaselt suviseid mälestusi seemnepeade ja tuules kahisevate puhmaste näol. Kuna floksidel sel suvel hahkhallitust ei olnud, siis jätsin ka nende varred lõikamata. Õige või vale, olgu iga ühe oma otsustada.

 

Lumine püsikupeenar - teleekia ja floksid/ Snowy perennials bed with phloxes and telekia seedheads 

Purpur-siilkübar 'Magnus'/ Seedheads of Echinacea purpurea 'Magnus' hold well into winter

Püsikupeenar/ Perennials bed

Buddleja 'Black Knight' liblikapeenras/ Buddleja davidii 'Black Knight' in Bee & Butterfly Bed

Buddleja ja lamedalehise ogaputke õisikud talvises tulbipeenras/ Winter tulips bed with Buddleja davidii 'Pink Delight' & Eryngium planum

Buddleja põõsastele panin juurekaeltele katteks pisut kuuseoksi ning kuhjasin peale lund. Lund kühveldasin ka seinaäärsetele peenardele, sest sinna ei taha ta mitte langeda tänu laiadele räästastele. Hea oleks, kui nüüd peaks pehmet aga miinustes talve kuni kevadeni. Siis ei peaks muretsema sulava lume, tiheneva katte ja ummuksisse jäävate taimede pärast. Aastavahetuseks lubatakse juba aga sula ja ilmaportaalide pikemad perspektiivid ennustavad küllaltki heitlikku sulapoolset jaanuari.

Tulevase suve uued kannad olin sunnitud juba varakult tellima, et mitte soovitud sortidest ilma jääda. Sain need kätte vahetult enne jõule ja potistasin ära eile ning sättisin valgesse jahedasse keldrisse. Nüüd jääb vaid loota, et nad väga hooga kasvama hakka ja teistpidi, et ära ei mädaneks. Keeruline ülesanne nii- või naapidi, kuid midagi pole parata, juured olid aktiivsed ja idud kasvamas. Omad kodused on samas keldris aga kastides rahulikult puhkamas. Nende potistamisega ootan märtsini. 

Selleks aastaks on nüüd küll aiatöödega tõesti kõik! Tore aasta oli.

Päikseline jõulu esimene püha/ Sunny Christmas Day 25.12.2014

 
Summary: Snowy Winter Arrival

Winter arrived proper way this year, with snow. If the last evening of past autumn was bare and dark, then the following morning of winters first day welcomed us with snow. White and fluffy, nice 10 cm. It gave a hope for white Christmas. Luckily for us, weather was stable, slightly below the zero and it snowed even little more before the Christmas Eve.

What comes in mind regards to Christmas Days in past years is that they often have been sunny. And not infrequenty bright green as well, like Irish winters. This year however, it was glittering white. Some of it I tried to capture on my photos.

First sight out to garden found a roe deer family feasting on last fallen apples. Sweet Christmas for them too! All my borders and seed heads were covered with fresh snow and shined in sun. What a wonderful holidays!

In the garden I decided to add some spruce springs to my butterfly bushes for winter protection. I also gathered some fresh snow on them. They are not very hardy in our climate, usually dying down to the ground. But if the crown of the plant is protected, it usually recovers and blooms again in every summer. I also gathered some snow to my borders next to house walls as wide eaves catch the snow above them.

Another gardening task I had to do was to pot up my newly arrived canna rhizomes. I had to order them early as my desired cultivars sell out quickly every year. Now they arrived just before Christmas and as they showed some growth I had to plant them immediately. Hopefully they will survive long winter ahead. My own rhizomes are resting peacefully in cellar and I won't touch them before March.

For this year, gardening works are really done now. It was a good year and hopefully another good one follows. Happy New Year to all!

Kaunist jõuluaega! Happy Holidays!

Detsember on kiirelt veerenud oma lõpule, käes on pühadeaeg. Toredad valged ja talvised jõulupühad. Soovin kõigile oma blogisõpradele ja külalistele kaunist ning rahulikku jõuluaega!

December has gone quickly and entered into holiday season. I wish to all my readers a merry Christmas! May the holiday spirit fill you all with warmth and happiness!

Christmas Peace to all!

Suve meenutusi: Tartu BA ürdiaed

Pühendatud Tiliale, kes pakkus mulle seltsi sel toredal suvepäeval! 
Tervitused Austraaliasse!

Sellisel pimevihmasel päeval nagu täna, on paslik pilk heita hoopis tagasi, möödunud helgesse sooja suvesse näiteks. Külastasin päris mitmeid paiku, kuid niivõrd ekstaasi ei läinud ma vist küll kuskil mujal kui Tartu Ülikooli botaanikaaia vastloodud ürdiaias. Olin justkui suur kimalane koos väikestega, ahnelt sahmerdamas ringi ja liikumas õielt õiele, et koguda mesimagusaid lõhna-, värvi- ja vormimuljeid.

Õigupoolest on tegemist ravimtaimede aiaga, kuid paljud eksponeeritutest on maitse- ja söögitaimed. Kuid on ka surmavalt mürgiseid, nagu sinine käoking. Väga väikeses koguses on vanarahvas osanud ka kõige mürgisemaid raviks ära kasutada. Mind köitsid muidugi kõige enam liblika-  ja kimalasemeelitajad, sest see on üks valdkondi, mis mind hetkel kõige enam vaimustab ja innustab. Oma väikeste külalistega on need taimed justkui tiivulise auraga, palju elavamad ja terviklikumad, sidemeid ja vastastikulisi suhteid loovad. Mesiohakad ja ogaputked, siilkübarad, naistenõgesed ja iisopid, salveid.

Tartu botaanikaia ravimtaime aed/ Tartu Botanical Garden, Herb Garden

Eelmisel suvel, kui see aianurk oli alles vastloodud, tundus ta mulle natuke liiga kunstlik, tehislik. Kuid nüüd, kui taimed olid juba suuremad ja mõned suisa hiiglase mõõtu kasvanud, tundus kõik palju terviklikum ja nägusam. Kooslused voogasid kaunilt üle tõstetud peenarde ja sillutatud radade. Teravad metallääred, mis algselt otsekui kui lõikusid maa seest välja, ei tundunud enam nii teravad. Lihvitud graniitplaadid kiiskasid küll endiselt, kuid oskasin selle kohapealt silma kinni pigistada. Seega loojad oskasid näha lõpptulemust ja mitte heituda võib-olla mitte just kõige mahedamast esmamuljest.

Modernsed jooned/ Contemporary design for Herb Garden in Tartu BG

Ürdiaed on põhjast kaitstud kõrge müüriga/ Herb Garden is protected by wall from the northen side

Päikese paistes/ Sunny Herb Garden

Voogavad külluslikud kõrgpeenrad/ Lush and full raised borders

Ennekõike vaimustasid mind ikkagi aga taimed. Ei midagi ennenägematut, kuid tihedates kontsentratsioonides lemmikuid mõjus joovastavalt. Mõistsin, et mulle meeldiks ühendada selline ürdiaed paljude kasulike püsililledega köögi-ehk tarbeaiaga. See oli nii sügisel tutvustatud Malmö Slottsträdgardenis ning võiks saada ka minu sihiks. Sest üks, mis mind veel viimasel ajal painama on hakanud, on soov kasvatada ka võimalikult palju suupoolist enda hoolitsuse all. Ohh seda talve, unistutste aega!

Sinine mesiohakas/ Echinops rito

Lamedalehine ogaputk/ Eryngium planum

Kurd-hiidiisop/ Agastache rugosa

Harilik sigur/ Cichorium intybus

Tartu University Botanical Garden

Tartu University Botanical Garden

Sunny heaven for bees and butterflies in the very heart of Tartu, Estonia

Summary: Summer memories - Tartu Botanical Garden Herb Garden

December has been warm, rainy and very dark so far! Tonight was the longest night BTW, over 17 hours long. How awful is that?! And as there is not much else to say about current situation, I rather turn my sight back to last summer and remember some of the wonderful garden visits. One to recall is University of Tartu Botanical Garden. I have visited it dozens and dozens of times over the years but it always surprises with something new.

This time it was the Herb Garden. It was created about two years ago but never caught my eye like this time. It was rather odd and bare last summer, but this summer however, it had become lush and full. And what excited me for the most - it was full of bumblebees and butterflies. Some plants had like a winged halos around them.

Tartu BG Herb Garden in not a traditional one. It is rather a collection of medicinal plants, some even very poisonous - for example monkshood, which is deadly poisonous. But in very small quantities it was used as a remedy among our ancestors. Quite many edible plants and familiar perennial flowers are also known as remedy plants, making this small garden really diverse. I was bit sceptical about its very modern style at first, but now as the plants have grown and mix well with rusty metal edged raised beds, I enjoied it a lot. 

Torm

Kas keegi pani tähele, kui novembri lõpus siin blogisfääris ilma ja elu ülevaateid sügise kohta ilmus, et ükski ei kõnelenud sügistormidest või õigupoolest nende puudumisest. Mina märkasin. Sügis oli siiani ilma tugevama tuuleta olnud. Nii vaikselt oli ta läinud, et suuremad loodusstiihiad sootuks unustama pani. Laupäevane torm tuletas aga selgelt meelde, et loodusel on suur jõud, mida ei saa kunagi alahinnata ning mille olemasolu unustada.

Tuul tõusis tormiks juba laupäeva öösel, mängides voolu ja magajate unerahuga. Hommikuks kasvas see juba kõikehõlmavaks kohinaks ning viis elektri sootuks. Vihma sadas horisontaalselt ja surus akende vahelt sisse. Puud ümberringi kaardusid tugevates puhangutes otsekui pilliroo varred. Oleme üle väljade läänekaartele valla, samal joonel Häädemeeste, Kihnu ja Sõrvega, kus mõõdeti kõige valjumad tuulepuhangud. Sisemaale muidugi sellised kiirused ei jõua, kuid kui oled tormi teel, toob ta kaasa omad tagajärjed.

Stormy weather on Saturday, Dec 13

Läksime tormi kohaliku järve äärde, vastrenoveeritud linnutorni vaatama. Mõtlesin, et kindlasti on tuul ajanud järvevee vahvalt valgele vahule. Kuid tühjagi. Järv oli hoopis jääs. Aga 8 meetrises tornis tõmbas tuul vägevasti.

Õisu järv ja luht/ Lake Õisu and the meadow

Luhamaastik/ Meadow view

Vooluta olime eilse õhtuni. Kokku poolteist ööpäeva. Sai toimetatud küünlavalguses ning mõeldud selle peale, kuidas esivanemad pididki nii hakkama saama. Tol ajal räägiti jutte ja lauldi laule. Kaasaegsed aga näppisid oma nutikaid taskutelefone, et püüda hoida mingitki ühendust maailma ja kõiksusega. Mina kasutasin aga eilse valge aja selleks, et teha ära kõrreliste külvid. Mulda said erinevate stepirohtude seemned, osad Hellelt, osad Inglismaalt tellitud.

Torm säästis õnneks puid meie ümber, kuid püsikute varred ja sabad, mis olid mõeldud talveiluks, on nüüd küll suuresti pikali. Mõned, mis päris jalgu jäid, lõikasingi juba ära. Ümbruskonnas oli puid aga teedele langenud nii mõnelgi pool ja küllap liinidelegi. Kuis muidu elektri naasmine nii kaua aega võttis. Videvikutund soojas toas küünlavalgel ja väljas marutava ilmaga oli seevastu mõnus.

Summary: Storm

It has been very calm fall so far, almost still standing, often quite misty. Many wrote about those days in blogs, not noticing that we haven't had any major storms this season. But this is not usually the case as very often storms break through from Atlantics to our shores on East coasts of Baltic Sea. However, storms should be never forgotten or under estimated.

Winds started to blow quite heavily already on Wednesday, past week. Another and more vigorous depression arrived in Saturdays night, raising guts rapidly. Soon electiricity went out and was absent for two days, until last night. Heavy storm was roaring for many hours, making trees bend like reed. It was raining almost horizontally.

I decided to go and see the Natures strength by the lake close to us, hoping to see white waves. But there were no waves what so ever - lake was covered with ice instead!

During the dark hours without electricity we thought to our ancestors, who had to live this way their whole life. They told stories to their young, sang together. All we did was clinging to our smart phones, to be connected and feel alive. In a meanwhile I enjoyed sitting in warm room, listening sounds of strong winds and just watching candle light.

During the short light hours outside I sowed my new Stipa seeds. They need a cold period for germination and hopefully will sprout in coming spring. I truly love those grasses!