Laupäev, 31. august 2013

31. augustil

Viimane augusti päev on alati tähendanud mulle suve lõppu, sõltumata kalendri ja looduse tegelikust seisust. Ilmselt on see olnud seotud kooli algusega, mis küll nüüdseks unustuste hõlma hakkab vajuma (see kooliaasta saabumise ärevus). Sellegi poolest on just ka sageli see viimane suvine päev juhtunud augusti viimastesse päevadesse - päev mil päike on veel piisavalt terav, et veidike päevitada, nautida suve lõhnu ja lumma. Täna oli just selline päev, augusti viimane, soe ja päikseline. Võis rahulikult suspede väel muru niita ja end vette kasta, vaadata liblikate lendu ning suhu pista viimaseid herneid. Homme on esimene september ja olemine on ilmselt hoopis uus.

Rannarahvastel olla komme augusti viimasel laupäeval süüdata tulesid. Ka uue aja inimesed on selle nüüd omaks võtnud - olen isegi uskumatult kauniste hetkede tunnistajaks olnud, mil Kloogaranna rannaäär oli tuledest palistatud ning laternaid lendles õhus.

Tuletegemine on ikka eestlasele omane olnud, kuid miskipärast on need koondunud kõik kevade poole aastast. Niisiis oli rannarahval üks väärt mõte ka üks tuli suve viimasele päevale sättida. Võiks sellest maarotidki õppida ja suve väärikalt ära saata.  Mina ennast hetkelisest merekaugusest häirida ei lasknud ning süütasin oma muinastule.

Summer ends fire
Suve ärasaatmine/ Summer end's fire
Suve viimane päev oli soe, 21 kraadi, päikeseline, mõnede pilvedega. Lendas veel rohkelt kapsaliblikaid ja admirale. Lilledel tegutsesid koerliblikad, üks kärbtiib, täpik ja pajuliblikas. Kimalased on praktiliselt kadunud. Lõkke ääres aga lõid meeleolu veel ritsikad, niisiis suvi kestab veel!

Summary: August, 31st

Last day of August have always resembled me a Summer ending. Probably because of the start of school on 1st of September in Estonia. My schooldays are long gone, but the feeling has stayed. However, quite often the last summery day has fallen on last days of August too.

Today it was nice and warm. Sunny day filled with scents and flying butterflies. A very proper summer ending day!

Our coastal ancestors living on the shores of Baltic Sea had a tradition to light a fires by the sea to mark a coastline for sailors. Keeping fire alive was very important job as lives of sea-men were depending on it. It was also a way for communication between neighboring villages. Nowadays this nice tradition is coming back to life again. On the last Saturday of August fires are light again to remember our forefathers, traditions, and close relation to the sea.

Even though far away from sea today, I lighted my own fire and enjoyed Summer's last singing crickets. 

4 kommentaari:

  1. Vaatama hommikusele tihedale udule, oli ka meil päev imeliselt soe ja päikeseline, aga nüüd peaaegu südaöösel sajab. Meie oleme alati sügise saabumise vastu võtnud ilusa lõkkega :) Muinastulede süütamine merel on imeline, kahu, et meie temast kaugel oleme, kuid pisikese süütame aiaski

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Käisin tõstsin veel lõkkes notte kokku ja meil laiutab peakohal ikka kirgas tähistaevas. Aga EMHI radar näitab läänest lähenevat sadu! Ju ta siis ikka tuleb ka.

      Kustuta
  2. Ega see Sina ei olnud, kes 10. augustil ei taibanud vagusi olla - meil nüüd täna äike. (Rahvasuu räägib, et lauritsapäev ei tohi tööd teha, mis kolistab, sest vanataat tahab müristamist lõpetada ja tahab puhkama jääda. Ei ole sel pääval vagusi oldud, siis müristab peale lauritsepäävä veel.)

    VastaKustuta
  3. Naljakad on need vanarahva too-keelud............. Praegu on vahel tunne, et monda peaks kaikaga toole ajama, sest koik paevad tunduvad olema keelu-paevad!
    Usun kull kindlasti selle suulise parandi tagapohja ja praktilisust. Vahemalt ilmavaatluse tarkused peavad ikka suuresti paika ka praegu.

    TULEPILT ON LUMMAV!!!!!!!!! Vaga-vaga hea.............

    VastaKustuta