Tistou päevaraamat: juuni 2013

reede, 28. juuni 2013

Pürenee ramonda - Ramonda myconi

Sellel aastal õnnestus mul pildile püüda vaid viimane pürenee ramonda õis. See viimane oli kõige väiksemal taimel. Suuremad-kiiremad-tublimad olid oma õied juba varem avanud ja pildistmise hetkeks ka oma agarusega ilu lõpule jõundnud. Niisiis panen siia selle ainsa ja räägin loo ikka ära, kui toreda taimega on tegemist on.

Pürenee ramonda - Ramonda myconi

Oma ramonda sain ma Tiialt kingituseks ja juba mitmeid mitmeid aastaid tagasi. Tiia on mulle ikka taimi kinkinud, selline tore päikese kild nagu ta on. Mina ei teadnud sellisest taimest midagi ning ei sedagi, miks Tiia mulle just selle valis. Aga ramonda sai istutatud kiviktaimlasse ja nii, nagu Tiia õpetas - rohkem varjukülge ja kallakule. Minul ta siiski päris kallakule ei saanudki, lihtsalt kivide vahele tegin talle pesa ja hästi seal ta end ka mitmed aastad tundis, sest õitses igal kevadel kenasti. Vahepeal sai taime jagatud ja nüüd on neid kokku neli, eelmisest suvest ka uues peenras.

Minu arvates on tegemist aga täiesti hämmastava taimega. Esiteks muidugi kasvõi see, et üks "aafrika kannike" võib üldse õues ja meie kliimas kasvada. Aga nii sarnased nad ju just ongi, ja üpris lähedalt sugulased pealekauba. Mis aga kõige märkimisväärsem, on selle pisikese taime visadus. Olen paaril korral sügavalt ahastusse ja kurbusesse langenud, leides taimekese eest täiesti pruuni ja kuivanuna, sõna otseses mõttes väliselt surnud kägarana. Ma ei tea, mis instinkt mind neil kordadel küll seda surnud ollust veel kastma pani, aga kõigil kordadel kui ime väel oli taim järgmiseks hommikuks oma rohelise ja pringi olemise taastanud. Eks siis selliseid olukordi võib ette tulla tema kodupaikadeski. Mina siiski sellised shokke väldiks... kuigi nüüd olen juba pisut targem ja kogenum. Ehk Tiia juhtub nüüd lugema ja näeb, kuidas tema kink ikka jätkuvalt tublilt õisi paotab.

Ramonda 2005. aastal/ Ramonda myconi back in 2005

Summary: Pyrenean violet - Ramonda myconi

This Spring I had an idea to make some new pictures of my Pyrenean violets, as I replanted them last Summer and they were setting to bloom nicely. But like I said in my previous post, everything blooms in minutes this year and so my plan failed. I was late. It was only the latest bloom on very tiny plant that was caught and is presented on first picture. So I added another pic from 2005 with the original plant that I got as a gift, now divided to four plants.

Pyrenean violet is an amazing plant in my opinion. Not only its similar look and relationship with African violet, which is common and much loved house plant (and can you imagine them growing outside!?) but also its amazing ability to survive rough times. I have found it several times turned to complete dry, wrinkled brown mush and being devastated about my loss. However, it has always returned shortly after watering to green tight rosette. What a blooms, what a behavior, what a plant!

teisipäev, 25. juuni 2013

Pööriaeg

Päikese aasta on saanud üle poole ja ka aedniku aasta on jõudnud umbes keskpaika. On paljut, mis juba jäädavalt saanud minevikuks ning nii mõndagi, mida veel ootamas ees. Kuigi kõik justkui käib oma tavapärast rada, on kuidagi kontrastide rohke see aeg. Väga hilised külmad ja lumed, erakordsed päikesepaisted, enneolematult varajased maasika- ja kukeseenesaagid, kuidas küll neid ühte lühikesse ajavahemikku mahutada? Paljut tahaks teada ja mõista, kuid ilmselt tuleb muist jätta ka saladuseks.

Kuigi suvine pööripäev tähendab meile oodatud suve saabumist, siis ometi kannab ta endas kurba nooti. Päike jääb jälle päev päevalt sammukese madalamaks ja päev lühemaks. Kaugel enam need mustad augustiööd...

Silmikud - varane tumesilmik/ Browns/ Pararge petropolitana

Suvesoe on toonud välja uue laine liblikaid. Endiselt lendab veel ringi väikesi kapsaliblikaid, kuid lisandunud on südasuvised sinitiivad ja silmikud. Meil oli näha ka uut põlvkonda haruldasi pajuliblikaid, millest kevadel kirjutasin. Siis oli neid paar tükki, täna lendas ümber maja ligi kümmekond. Ringi laugles ka suur kiirg-liblikaid.

Peenardel on valdav roheline ootus. Kirgast kontrasti paikuvad vaid tulinelgid ja tuliliiliad.

Püsikupeenar/Perennials bed

Loitev tulinelk/ Lychnis chalcedonica

Tuliliilia/ Lilium bulbiferum

Laukudest on säramas taevasinine lauk ja mäestikulauk.

Taevasinine lauk/ Allium caeruleum

Mäestikulauk/ Allium ostrowskianum

Laialehine kellukas/ Campanula latifolia

Mishanthus sinensis 'Moning Light'

Hostapeenar saigi väikese täienduse - Hosta 'Blue Mause Ears'/ Hosta bed with little new arrival, 'Blue Mause Ears'

Ilm pööras pööripäeval. Pööras soojaks ja niiskeks. Meie kandis on sageli sadanud, eile väheke, täna kõvemini. Ilmselt tuleb tulevatelgi päevadel, prognoos lubab sooja ja hoogsadude jätkumist. Hostadele ja kannadele see meeldib. Mõnele võib-olla on liiast, mõni kasvab lihtsalt liiga lopsakaks.

Kannad peale sadu/ Cannas after rain

Summary: Summer Solstice

High peak of solar year is behind us by now. Despite the fact that it brings us a long waited Summer, it always has a bitter note in it too. Bit by bit days will be shorter again and Sun lower in its path. Dark August nights are just around the corner.

This gardening season has been diverse in many ways. The real winter arrived in March and it was the coldest month of the year. Snow lasted until the end of April. And then, everything went on in high speed. Everything bloomed with minutes! And now (from around June 15th) we are enjoying strawberries and chanterelles, early like never before!

Garden looks quite green. Peonies and irises are done, coneflowers about to start. Some late alliums are in bloom. Allium caeruleas are especially pleasing. Like pieces of sky on my flowerbed.

Summer arrived with lot of warmth and rains. It is very moist. I'm sure my cannas and hostas are pleased.

kolmapäev, 19. juuni 2013

Minu väike hostanurgake

No kellele ei meeldiks hostad?! Ilmselt selliseid siiski on, kuid valdav osa aia ja taimedega tegelejaid teeb läbi teatava "hostaperioodi", vaimustudes neist toredatest taimedest ja lõpututest lehevärvi kombinatsioonidest. Ega päris puhtalt pole pääsenud minagi. Vanast kodust oli meil tuua kaasa vaid sinihall hosta. Aastate jooksul tuli juurde paar kirjulehelist. Oma sinihalli eelmine kevadel ümber istutades otsustasin luua väikse hostanurga, kuhu tõstsin juurde ka teised seni juhuslikult olnud kirjulehelised. Tekkis väike hostapeenar, nimetagem või minikollektsioon. Sügisel tõin väga soodsa hinnaga Juhani puukoolist juurde mõned sordid. Sügis oli neil juba lehed viinud, kuid kevad kostitab toredate leherosettidega - olen saanud tublid taimed.

Hostanurk/ My little hosta bed

Peenrake on maja põhjaküljel, kirjulehelise siberi kontpuu ja laanesõnajalgade embuses. Taimed saavad päikest vaid paari tunni jooksul hommikul, mõned natuke kauem, mõned vähem, nii kuidas päike käib.

Hosta 'Paradigm', 'Abiqua Drinking Gourd' & 'Ausust Moon'

Uuekesed Juhani puukoolist/ New aditions from last fall (from left) Hosta 'Paradigm', 'Abiqua Drinking Gourd' & 'August Moon'

Eelmisel sügisel (alles oktoobris) istutatud taimed näevad välja juba nagu paar aastat omal kohal kasvanud. Tulid mullast üles küll pisut hiljem kui teised hostad selles peenras, kuid on kenasti järjele jõudnud. Vasakult kirjuleheline 'Paradigm', sinine 'Abiqua Drinking Gourd' ja kollane 'August Moon'.

Sellekevadine tulija / New addition from this Spring - Hosta 'Fire Island'

Sellel kevadel ei saanud letile jätta kirgas-kollast 'Fire Island'it. Nii sai väike lisa kollektsiooni. Üks vaba koht on veel seal. No võib-olla äärmisel juhul kaks. Pean hoolega valima. Väga tahaks 'Orange Maremalad'i ... ja mõnda ikka veel... oh well.

Uued ja vanad, 'Stained Glass' keskel, sinihall hosta paremal. Valgekirjut kahjuks ei tea.

Ja siinkohal pean ütlema, vihkan tigusid! Kuigi aednik on üldjuhul lahke ja kõike ja kõiki armastav inimene.

Summary: My little hosta corner

Who wouldn't love hostas?! Probably most of the plant lovers in some point in their gardening journey have to survive the obsessions for hostas. I'm no exception. Though I'm not that deeply fallen that I have to have every single cultivar in my possession, I like them a lot and would love to have a little collection of my own. I started off last fall with new hosta bed with some plants I had previously around my garden. I gathered them together and added some new exciting cultivars like Hosta 'Paradigm', Abiqua Drinking Gourd' and 'August Moon'. All together now they form nice little collection to cheer about.

kolmapäev, 12. juuni 2013

Wordless Wednesday: Sempervivums

teisipäev, 11. juuni 2013

Õhudraakonid

Tänaseks küll mööda saanud, kuid juuni algust pikalt kostitanud suvesoe tõi välja ka kiilid. Kiililiste selts (lad. Odonata) koondab kokku väga kireva seltskonna, kellest mõned õrnemad-õhulisemad, nagu liidrikud ja vesineitsiklased, ning mõned tõsiselt kurjakuulutavad jõulised õhu-bandiidid - tondihobud, vesikiilid jpt. Kiilid on röövtoidulised putukad ning valmikud püüavad saaki õhust. Vastsed aga veedavad olenevalt liigist kuni mitu aastat veekogus ning toituvad sealsest põhjaelustikust, kõigest kellest jõud üle käib. Meisterlike lendajate ja osavate putukapüüdjatena on neile antud indlise keeles tabav nimetus - dragonfly.

Meie kiilid ilmselt pärinevad meie tiigist ja võib-olla ka ümbruskonna veesilmadest. Igal juhul on vahva neid jälgida ringi pikeerimas ja vahel mõnel taimel jalgu puhkamas. Või siis tiibu?

Lapik vesikiil/ Libellula depressa

Harilik vesineitsik/ Calopteryx virgo

Sadulliidrik/ Azure Damselfly

Punaliidrik/ Pyrrhosoma nymphula

Lapik vesikiil/ Libellula depressa

Summary: Dragonflies

It was exceptionally warm this past two weeks, with temperatures up to +30. For now, it's all gone but hopefully summer has stored some more warmer days for us. That warmth brought out dragonflies, another interesting genus of insects to observe in garden. There are wide range of species, varying in shapes and sizes, all together 57 in Estonia. Some look tender and fragile, some really powerful and scary, dragonish! All are predators and catch their food from air.

I captured some dragonflies at our pond side and some in garden. It is interesting to watch them patrol around the garden.

reede, 7. juuni 2013

Õisi Utrecht'ist

See nädal tõi mind Hollandisse. Võiks öelda, et tulin suvest kevadesse, mitte just tavapärane võrdlus koduse põhjamaa ja Euroopa lääneservaga. Aga nii just sellel nädalal oli, saabusin suvekuumast (ja otse Pirita rannalt) võrdlemisi tuulisesse ja tagasihoidlike temperatuuridega Utrechti. Täna oli ka siin siiski juba küllaltki soe, samas kui kodus vist äikesetormid lammutasid.

Kevad on siin üllatuslikult üpris samal maal, viimased kastanid ja sirelid veel õitsevad, on iiriste aeg. Kaadreid, mis täna (06.06) tänavatelt silma jäi.

06.06.2013 Utrecht, Holland

Summary: Blooms from Utrecht

This week brought me to Utrecht, Holland. It was trip from summer back to spring. At least temperature wise. Yesterday when I left Tallinn, it was again very hot, over +25. Holland welcomed me with mild temperatures and rather windy conditions. Not an usual situation and usually rather other way around. This week however our north corner was one of the hottest in Europe though!
Surprisingly same trees and perennials are blooming in Holland as back in home. Irises and lilacs, some late chest-nuts. Some frames from this evenings (06th of June) walk to oldtown Utrecht.

kolmapäev, 5. juuni 2013

Roheline vaikelu

Kirev kevadõite pillerkaar on selleks korraks ümber. Viimased tulbid on poetanud oma kroonlehed ning saabunud on vaheaeg, mis pakub vaid üksikuid värvilaike. Nii on kuidagi kujunenud, et oluline tähelepanu on koondunud kevadootusele ja aia sibullillede õitega ülelaotamisele. Kiired kevaded oma värvide virr-varriga on ilmselt paratamatult loonud olukorra, kus esimene õhin saab mööda ja aedniki peab hinge tõmbama. Seetõttu ehk on mul jäänud tähelepanuta hiliskevade-varasuve õitsejad ning hetkel ongi meil vaid rauge rohelus, mõne sinise või purpurse õiega siin-seal. Kuid ootel on pojengid, nelgid ja kogu südasuvine küllus!

Püsiku- ja mägisibulapeenrad juuni algul/ Perennials bed & sempervivum bed

Püsikupeenar/ Perennials bed

Iris sibirica

Allium 'Purple Sensation'

Iris sibirica & nameless Iris cultivar

Õitsvaid põõsaid meil üldiselt ei ole, vaid tatari kuslapuu ning temagi tuli kuidagi täiesti juhuslikult, aastaid-aastaid tagasi mõne teise taime potis olnud "umbrohuna". Võrsekesest on saanud suur põõsas.

Lonicera tataricum

Nädalavahetus oli kuum, pühapäeval +27. Nüüd on veel kaks sellist päeva olnud lisaks ja hommegi veel vist üks tulemas enne kui veidi jahetamaks taas tõmbab. Hambad ristis ja silmad higist kibedad tuli muru niita, kannadele peenar kaevata ja muid peenraid kobestada-rohida. Kõike ei jõudnud, nagu alati. Tulles tabasin end mõttelt, et kas sellel on üldse mõtet; kaks nappi päeva rabamist, ei hetkegi õieti hinge tõmmata ja nautida seda, mis tehtud. Aga on ikka mõte. Kasvõi tegemise mõte.

Kannad said õue/ Canna indica cultivars in new bed

Summary: Green silence

Lushious blooming of spring bulbs is over as the last tulips have faded. It seems that in my plant choices so far I have had concentrated more on early bloomers and late summer perennials. Thus, at the moment only some blue shades of Iris sibirica and Alliums can be found in my garden. It can be taken as a shotage but as well as a well maching break from bright colours before the summer perennials set in.

Past weekend was very hot for this time of a year in Estonia. Temperatures have been up to +28 'C since Saturday and it is predicted so untill tomorrow. Thunderstorms are accompanied. I finished my new canna bed and planted some cultivars out. This weather must be best for them! Hope there won't be any freezig nights on the way.