Nädalavahetuse aednikuna olen ma harjunud sellega, et aed ja aeg aias arenevad hüpetega. Iga algav nädalalõpp on hoopis teise näoga võrreldes sellega, mis viis päeva tagasi seljataha jäi. Ja nii on iga kord avastada uusi õitsejaid, uusi arenguid, või siis vahel ka taandarenguid. Mõnikord pikemalt maal olles, näiteks kevad- või suvepuhkusel olles, tekib minus isegi teatav kärsitus - miks kõik on nii üheilmeline ja justkui seisaks paigal. Olen ju tavaliselt harjunud hoogsate arenguhüpetega. Niisiis, iga uus nädalalõpp maal ja aias on hoopis midagi uut ja elevat. Aga kui uus ja elev on esimene nädalalõpp peale pikka talve??!! See on tippude tipp!
Möödunud nädala jätsin siin vihmasaju ja suure sulaga. Reedel alanud sadu oli hooti tugev kui suvel. Nii oli juba laupäevaks lumi kahanenud poole võrra ja väga vesine. Sellisega enam põllule suusatama minna ei kannatanud. Aga ta polnud veel ka niipalju õhukeseks saanud, et sellest esimesed ninad ja kevademärgid paistma võiks hakata. Vaid põõsaste alused ja õunapuutüvede ümbrused olid paljad. Sealt otsisin lumikellukeste otsi ja tärkavaid lumekuppe, kuid näha polnud eriti midagi. Vahel nad sulavad juba päris suurtena lumest välja, kuid mitte seekord. Näis, et taimed seekord ei rutta. Võiks see tähendada, et päris kevad pole veel lähedal? Või on käre talv esimesed tärkajad mõtlikuks muutnud?
Eile linnast taaskord end maa poole seades hakkasin teel olles teadlikult kevade märke otsima. Laperdava lennuga kiivitajaid õhus, sookurgi põllul, kuldnokasalku kiirelt möödumas - aga esialgu ei midagi. Mul on ka päris hea mälu taimede asukohtade peale - nii otsisin tuttavaid valgeid lumekellukeselaike möödasõidul Hagudi ja Türi aedades - kuid ei midagi. Viljandisse jõudes olin siiski teel näinud ühte hiireviud, ühte kiivitajat, ühte kuldnokka ja ühte halli haigrut. Ülejäänud olid kõik kohalikud varesed-rongad.
Maale jõudsin juba hämarikus. Aga loomulikult vaatasin ma sellegipoolest esimese asjana ümber nurga oma lumikellukeste peenart ... ja see juba valendas! Oh mu kullakesed...
Taskulambiga ma aeda uurima ei läinud. Otsustasin, et ootan hommikuni. Rabedavõitu unega jõudsin mitmel korral ärgata ja mõelda, et millal ometi see hommik tuleb?! Ja siis oli ta kohal, tuba heledat päikesevalgust täis.
 |
| Just nii heledalt algas see tänane päev, kui on see hoopis öise nimega lumekup 'Moonshine', tänane kõige selgem õitseja/ Eranthis hyemalis 'Moonshine' is the only truly blooming plant in my garden at the moment, bright as the spring day itself. |
Tõttöelda seda päikesepaistet ei osanud oodatagi, sest ennustatud oli 80% pilvisust. Aga hommik oli väga päikseline ja päevalgi käis vaid mõni hajus pilveviirg üle. Temperatuur tõusis +9 kraadini.
Astudes tõesti esimese asjana kohe peale ärkamist õue, tervitas lõokese laul. Mitte mingi juhuslik plirts ja lirts vaid pikk sorav laul, mitme linnu nokast korraga. Tõeline kevad! Edasi hakkasin siis otsima ja avastama oma aardeid aias. Avastusi oli palju, kuid parimad püüdsin pildile.
 |
| Üks priimula, mis on aias hoogsalt paljunema hakanud/ Primula cv. early and spreading readily in my garden |
 |
| See lumeroos oli juba nii suur detsembri lõpus. Tahtsin teda kuivade lehtedega katta, kuid lõpuks unustasin ja siis tuli juba talv. Natuke kühveldasin lund talle peale, kuid see oli ka kõik. Näib et pidas vastu/ This Helleborus cv. was already that advanced by the end of December. I wanted to put some dry leaves for protection but I forgot. Winter arrived faster. Seems like it survived well. |
 |
| Mõned transilvaania sinililled kipuvad ka väga varajased olema. See on 'Peter Majland'/ Some hepaticas tend to be really early, like this Hepatica transillvanica 'Peter Majland' |
Ja nüüd siis lumikellukesed. Nii suuri taimi tõesti ei oodanud oodata. Lumikellukeste peenar oli möödunud nädalavahetusel veel lume all ning sealt mingeid märke ei paistnud. 'Limelight' aedhortensia all aga sulas lumi kiiremini ning sealsed lumikellukesed 'Bertram Anderson' ja lumekupud eriti kasvumärke ei nädainud, vaid vaevumärgatavad ninakesed. 5 päeva hiljem oli aga pilt hoopis teine!
 |
| 'Bertram Anderson' on nädalaga jõudsalt tärganud/ Galanthus 'Bertram Anderson' has emerged over a week |
 |
| Kurdistani lumekupp/ Eranthis cilcica |
 |
| Galanthus 'John Gray' |
 |
| Galanthus 'Sutton Courtenay' |
 |
| Galanthus elwesii 'Reverend Hailstone' |
 |
| Galanthus plicatus 'Trimmer' |
Lumikellukeste taimed on kollasevõitu, kuid see on sageli nii värskelt lumest välja sulades. Küll nad rohelisemad toonid ka võtavad. Üldpilt on siiski hea!
 |
| Lumikellukeste peenar/ Snowdrop Bed |
 |
| Harilik lumikelluke murus/ Galanthus nivalis in the grass |
Arvasin, et asun kohe kevade saabumisest tiivustatuna ka aiatööde kallale - midagi ju ikka leiaks teha. Kasvõi õunapuid lõigata. Aga päev kujunes kokkuvõttes selliseks, et käisin vaid ringi ja muudkui vaatasin ja uurisin tärkavaid taimi ning nautisin päikesepaistet. Vaher sai jooksma ning õhtupoolikul lõikasin mõned aedhortensiad vormi. Homme on ka päev. Päev nautimiseks.
 |
| Must lumeroos/ Helleborus niger |
