Tistou päevaraamat: aprill 2021

reede, 30. aprill 2021

Tujukad aprilli päevad

Aprillikuu viimane nädal on olnud heitlike ilmadega. Nädalavahetusel oli palju sademeid, ka lumena, järgnevad päevad on olnud aga pigem külmad, tuulised ning isegi päikesepaiste pole neisse olulist leevendust toonud. Aprillis üle 20 kraadi soojust ei olnud, ilmatargad ütlevad, et seda ei tule maiski. Ilmal ei paista tuju paranevat.

Pühapäeva hommik oli rõõmsalt päikeseline, kuid ööga oli maha sadanud mõnesentimeetrine lumekiht, mis õnneks sulas jõudsalt ja lõunani ei kestnudki.

Aprillilumi/ April Snow/ Narcissus 'Tere a Tete'

Lumekupud said näha veelkord lund/ Winter aconites had a chance to see some snow once more!

Sinilill ei ole lumelill/ Hepaticas are not snow flowers

Narcissus 'Jetfire'

Lumine pühapäevahommik/ Snowy Sunday Morning

Aed aga ärkab ja areneb vaiksele edasi, vaatamata ilma keerdkäikudele. Ega seda, mis kord liikuma saanud, enam pidama saa! Ja seda kõike tulevat on põnev oodata, meenutades samal ajal juba olnut!

laupäev, 24. aprill 2021

Sinilillenädal

Varakevad koos aprilliga hakkab tasapisi mööda saama, kuigi tänane ilm on olnud vägagi varakevadine, et mitte öedla talvine - terve päeva on hooti lörtsi sadanud ning temperatuur tõusis vaevu +5 kraadini. Ometi on mitmed etapid sellest kevadest läbi - krookuste aeg, võrkiiriste aeg, lumikellukeste aeg - viimase jätsin targu lõppu, sest mõned sordid veel õitsevad, aga krookused ja võrkiirised on küll tõesti läbi, mis läbi.

Lõpule on jõudmas paraku ka sinililleaeg. Eks ta on üürike nagunii, kuid sel aastal jääb ta kuidagi eriti napiks. Õitsemisaeg langes kokku soojalainega (sooja kuni +19) ning see pani kogu protsessi kiirkäigule. Nüüd sadudega pudeneb õielehti juba ohtralt. Õitsemine ise oli aga neil soojadel ja päikeselistel päevadel väga ilus ja külluslik. Vanemad puhmikud olid väga õisi täis. Ja hea meel on ka selle üle, et kõik eelmisel kevadel kogutud taimed Klooga ja Paldiski metsadest on elus ja alles. Futule ka suur tänu Saku metsade lillade sinilillede eest! Küll neid värvivariatsioone on nüüd palju saanud!

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Sinilillepeenar/ Hepatica Bed

Sinililled on mulle alati olulised olnud. Meie kandi metsades neid laialdaselt ei leidu. Aga oli üks metsaserv kodu lähedal, kus neid kasvas ja ma käisin lapsepõlves alati neid kevadeti uudistamas, kas juba tulevad. Ootasin kannatamatult! Sinililled leidsid omale koha (küllap ikka sealt samast metsaservast tooduna) ka minu esimeses lillepeenras, mille ma ju sisuliselt rajasingi metsa - et oleks ikka OMA! - enam kui 30 aastat tagasi. Ma ei olnud veel siis kümmegi täis. Vast kaheksa. Peenra asukohta võib tänasel päeval vaid aimata ühe elupuu ja mõne püsinud kultuurtaime järgi. Sinililled on peenrast aastatega aga levinud mitmekümne ruutmeetrisele alale. Nüüd on siinkandis veel üks kevadel sinetav metsaserv! Sinetavad ja roosatavad aga ka minu mitmed tänased peenrad, sest sinililli olen ma pea kõikjale istutanud, nagu ka hostasid. Ja kui üskord õitsevad ka kõik need seemikud, mida ma igalt poolt leian...

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Harilik sinilill 'Altmäe'/ Hepatica nobilis 'Altmäe'

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Keskmine sinilill/ Hepatica x media 'Ballardii'

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis

Tõsiasi on ka see, et ka sinililledega võib päris pööraseks keerata. Ma loodan, et minuga seda päriselt ei juhtu, aga natuke on juhtunud juba küll. Mõned sinililled on nüüd ka pisut kaugemalt, kui meie metsadest.

Uued sinililled ootamas oma kasvukohta/ New hepaticas, waiting to be planted

Lumikellukesed olid külluslikud, krookused oma tuntud tugevuses, sinililled rikkalikult õisi täis, ka tulpidel paistab tulema hea aasta - tundub et üldse on hea aia aasta. Vähemalt siis siiamaani! Mingu ta samamoodi edasi!

pühapäev, 18. aprill 2021

Selle kevade päev

Olen sellest varem kirjutanud, et segali tabab mind kevadel ühel momendil tunne, et käes on selle kevade hetk. Just see päev, kui kõike on parajalt - sooja, päikest, esimesi õisi, esimesi liblikaid ja mesilasi. Ilmselt on see segu pika ootuse täitumisest ja õnnetundest, mille vallandab eelmainitud elementide uimastav kokteil. See hetk oli eile, laupäeval. Kindlasti on täna sama tore ja soe päev, kuid paraku pole ta enam päris see, mis ta eile oli, sel hetkel. Argisus on juba oluliselt lähedamal, lumikellukesed ja krookused on kuhtunumad, ees ei ole ootamas saunaõhtut, veel üht muretut päeva.

Eile oli tõesti see päev, kui päris esimesed õitsejad ulatasid käe teise laine suurtele tegijatele. Suurem osa sordilumikellukesi on veel ilusad ja värsked, samas avasid õied juba varajasemad looduslikud tulbiliigid. Hariliku lumikellukese põhiliik on küll juba närbumas ja kuldkrookused selleks kevadeks lõpetanud, kuid on sordilumikellukesi, kellest on jäädvustusi veebruari lõpupäevilt ja nad on ilusad praegugi. Näiteks suurepärane 'John Gray'.

Aga alustagem siis seekord päevasündmusest, tulpidest.

Kaunis tulp/ Tulipa humilis

Neitsitulp/ Tulipa polychroma

Kaunis tulp/Tulpa humilis 'Helena'

Kaheõieline tulp/ Tulipa biflora

Kaunis tulp/ Tulipa pulchella 'Violacea'

Tulbipeenar/ Tulip Border

Kaufmanni tulp/ Tulipa kaufmanniana

Teenimatult vähe on saanud sel aastal tähelepanu võib-olla võrkiirised. Nad on olnud ilusad, nagu igal kevadel. Üldiselt ikka tublid ja tugevad. 'Eyecatcher' on vaid teinud sammu tagasi, aastaga on taimi-õisi miskipärast poole vähemaks jäänud. Vinogradovi võrkiiris on olnud palju aastaid kahe õiega, sel kevadel on kolm! Hetkel ongi jäänud õitsema vaid hilisemad.

Vinogradovi võrkiiris/ Iris winogradowii

Lüükia võrkiiris/ Iris histrioides 'Sheila Ann Germany'

Võrkiiris/ Iris reticulata 'White Caucasus'

Mulle meeldib, kui palju varakevadisi lilli kasvab koos, moodustades kirevaid värvilaike muidu veel üsna värvivaeses aias. Elamuse pakkus nädalatagune käik Tartu Botaanikaaeda, kus peaväravast paremal asetsev sibulillede ala moodustas kütkestava värvilise õievaiba. Seal oli lumikellukesi, krookuseid, sillasid, kirgaslilli ja esimesi koerahambaid. Minul selliseid vaipasid veel ei ole, kuid mõned värvikamad kohad on siiski!

Tartu ülikooli botaanikaaed/ Tartu University Botanical Gardens

Minu kevadlilled/ My Spring Flowers

Kevalilled/ Spring Flowers

Aed-lumeroos/ Helleborus cv.

Kevalilled/ Spring Flowers

Kätte on aga jõudnud ka sinilillede aeg ja see on peaaegu sama elevaks tegev kui lumikellukeste tulemine. Väga ilus õitsemine on sel aastal ning külmad ööd pole tärkavaid õisi rikkunud. Ilmselt järgmisel korral on galerii vaid sinililledest. Sel korral väike kiusatusetekitaja!

Hübriidne sinilill/ Hepatica x media 'Ballardii'

Roosad sinililled/ Pink hepaticas

Sinililled ja märtsikellukesed/ Hepatica nobilis & Leucojum vernum

Huvitav lilla tooniga sinilill koos roosade tolmukatega/ Interesting lilac hepatica with pink anthers

Roosa sinilill/ Pink Hepatica nobilis

Aga eilse päeva tegid veel siiski lumikellukesed. Nad on nüüd oma maksimaalses kõrguses, suuruses. Mõned hetked enne õite kuhtumist, sest nende soojade ilmadega tuleb see kiirelt kätte. No ja eks neid on juba ju olnud ka põhimõtteliselt juba poolteist kuud. Kuigi eks seal oli ka lumeperioode vahel. Mõni hilisem sort venitab veel ehk nädalapäevad.