Kõrsi ja varsi ja viimaseid õisi

Isegi selline hall ja pime kuu kui november läheb kiirelt! Kuu algus oli tegelikult veel ilus ja värviline. Aga siis tuli pisut krõbedam külm ja tegi oma töö rohtsete taimedega aias. Lõpetas õieilu ja langetas värvilised lehed. Viimased paar nädalat on olnud juba õige pruunides toonides. Ja halli taevaga. Vahel siiki on ka päikest olnud, kuid sajuseid päevi on vist olnud enam. Sadu siiani ikka vihmana, vaid selle nädala reedehommik tõi valgeid lörtsihooge, millest Tallinnas ei jäänud midagi maha, kuid mõnikümmend kilomeetrit lõuna poole oli maa valge. Meiekandi maa on aga siiani olnud nendes toonides, mis ta parasjagu on, kuid mitte valge. Siin pole tõsisemat valget sadu siiani olnud. Võib-olla täna öösel tuleb, nagu lubatakse. 

Kuu alguse plaan pildistada üles kõik õitsejad oleks kujunenud liigseks priiskamiseks. Külmad olid siis vee olemata ja aias leidus palju õitsejaid. Nüüd, kuu eelviimasel päeval, on õitsejaid ühe käe sõrmedel lugeda, ja needki on normist veidi kõrvale kalduvad. Tegelikkuses on õite aeg praeguseks ikkagi läbi.

Kõige veenvamalt, värskete õitega, õitseb hetkel üheaastane õnnehein. Tegelikkuses meie oludes pigem kaheaastane taim sättis pika sooja sügise peale nüüd siiski esimesel aastal õitsema. Väga hilja, kuid siiski. Külmad ööd pole teda siiani heidutanud/ I was looking for late November blooms from my garden. What I found was Erigeron annuus, which acts rather biennial in our climate. However, long and rather warm autumn triggered it to bloom on first year.

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus or tall fleabane

Lõhnav neitsikummel on teine selline kaheaastane rohttaim, mis võib vahel ka esimesel aastal õitsema minna ja vahel vastu pidada ka kolmanda suveni. See eksemplar sai kasvama küll möödunud aasta, kuid on unustanud end õitsema/ Tanacetum parthenium or also known as Feverfew is another biennial, that can bloom on its first year or last out to third summer. This one germinated last summer and started to bloom a year later but has carried on until today.

Viimane kurereha. 'Rozanne' võiks õitseda vist lõputult, kui talv vahele ei tuleks/ Last of Geranium 'Rozanne' which could go on endlessly unless, if there wasn't the winter!

Minu hiljapeale jäänud päevalill 'Sheila McQueen'. Järgmine aasta ehk juba õigel ajal ja täisõies!/ My poor late Helianthus 'Sheila McQueen'. She's been late in its first year here, in my garden. Hopefully next year she will be on time and will carry tons of vibrant lemon yellow flowers.

Sügisastrid on läbi. Vaid viimased, juba närbuvad 'Little Carlow' õied, näitavad veel omast sinist värvitooni/ Autumn aster are over. Only this withering Aster 'Little Carlow' is still showing its blue colouring.

Mõne kirkama värvilaigu võib pakkuda hoopis Thunbergi kukerpuu oma tulipunaste marjadega. Siin 'Orange Rocket'/ Some bright splash of colour might come from Berberis thunbergii, here cultivar 'Orange Rocket'.

Niisiis, mõni hetk veel, ja ongi vaid kõrred ja varred, mõni hetk veel ja on detsember! Detsember ehk jõulukuu, kõigi oma tähtpäevade ja pidustustega. Millistega küll sel aastal?

Istusin täna hämaras veel aias. Olin lõpetanud lehtede riisumise ning mõtlesin, et nüüd võiks talv tõesti tulla. Selline korralik ja lumega. Mitte liiga külm, aga piisavalt lumine ja valge. Et saaks lund kühveldada ja suusatada. Ei pea muretsema maja ja toataimede pärast, siin ollakse kohal. Kuid siin ja sealpool maakera sünnib aina uusi soojarekordeid... kas nii seda talvegi ...?!

Kõrsi ja varsi/ Some straw and stems

Kõrred ja vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Riesenschirm'

Vesikanep/ Eupatorium atropurpurea

Vesikanepid/ Eupatoriums

Kas ma olen talveks siis täiesti valmis? Võiks ju põhimõtteliselt öelda, et jah. Ja samas on ikka üht-teist veel ka teha. Potitaimed on veel talveks kokku pakkimata. On teised täitsa lageda taeva all veel. Põhiliselt sügisel tellitud ja potistatud floksid. Ja sinililled. Osa tuli neist ju alles paar nädalat tagasi. Lembeliiliad on keldrisse tõstmata, pole teistel veel pealsed kõigil ära läinud. No ja mõne lehekese annaks siit ja sealt veel kokku riisuda ning komposti viia. Vanad kompostiaunad peaks ka veel läbi kaevama. Nii et jagub siin jõuluni tegevusi veel küll! Võib-olla saab lundki kühveldada! 

Pikk peenar sai täna muide veel täiendust - aiamaalt kokku korjatud lõhnavate neitsikummelite ja sõrmkübaralilledega. Neid tärkab kompostist, siit ja sealt. Suuri taimi korjasin kokku hernepeenrast, mille kevadel kompostiga katsin. Pikk peenar ise aga jääb kevadeni nii, nagu on.

Pikk peenar/ Long Border

Pikk peenar/ Long Border

Pikk peenar/ Long Border

Mõned roogsinihelmikad vannuvad juba alla sügisele ja tuultele/ Some Molinias are flopping due to stormy wether and because of the end of season. What a shame they do not stand well into winter!

Samas mõned teised seisavad veel vapralt ja säravad kuldselt- 'Skyracer'/ Some are standing still, like this golden Molinia arundinacea 'Skyracer'.

Veel mõned kõrred ja varred aiast. Kuivanud õiedki!/ Some more straw and stems from the garden. Even some dried flowers!

I-hoone aed

Ma olen mitmel varasemal korral kirjutanud, kuidas mul on aiataimede seas selged lemmikud ja omad meeli kõnetavad kooslused. Olen nüüdseks päris paljudes meie Eestimaa aedades käinud ning tõttöelda pole mul kuskil tulnud seda äratundmist, et need on minu taimed, minu kooslused, minu maitse - miski, mis mind tõeliselt ja terviklikult elevile ajaks. Jah, kindlast on olnud mingeid väikseid elemente, segmente, kuid mitte terviklikku äratundmist. Tõttöelda, ega mu enda aedki sellele vasta.

Sel hilissuvel aga ma leidsin sellise koha, täiesti ootamatust kohast, täiesti ootamatul ajal - ja see oli autoparkla! Jah parkla!

I-hoone autoparka, Telliskivi linnak/ Car park garden in Telliskivi area, Tallinn

See äratundmine oli kohene. Kõik viimseni "minu taimed", mulle meeldivates kooslustes, luues kokku võrratu atmosfääri. Isegi suured asfaldi pinnad ja rohked pargitud masinad tol hetkel haljastatud saarekeste vahel ei vähendanud selle emotsiooni ehedust. Telliskivi kvartali I-hoone autoparkla aed. Minu jaoks aed, kuigi teistele võib-olla vaid haljastus.

Ennekõike olid need ilmselt ikkagi taimed. Kõrrelised, sekka pikitud ogaputked, männasmailased, sügisastrid, mugul-tuliürdid, laugud. Mulle meeldib, kui on palju kõrrelisi ja I-hoone parkla haljastuses on neid rohkelt. Domineerivalt. 

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

Haljastuse lahendus on modernne. Selliseid võib sageli kohata inglise aiaajakirjade lehtedel. Need vaated võiksid olla vabalt ka The High Line'lt New Yorkis või Emscher Landscape Park'ist Saksamaal. Kes soovib, see googeldab, ja leiab sarnasused. 

Taimede järgi ma isegi arvan teadvat, kust aiandist on nad pärit ja kes on selle aia rajajad.

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Marina Wolkonsky' (?)

Parukapuu/ Cotinus

Moodsad kooslused/ Modern perennial planting

Kaasaegne püsikupeenar/ New Duch Wave perennial planting

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

Aster frikartii 'Mönch'

Ogaputk/ Eryngium 'Big Blue'

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

I-hoone aed/ Garden of a car park

Ma võiks need peenrad võtta, oma aeda panna ja väga rahul olla. Siiki jään ma neid vaatamas käima Telliskivi linnakus. Suure huvi ja rõõmuga.

Pildistatud laupäeval, 21.11.2020.

Õitsejad novembris

Olin aiast kaks nädalat eemal. Piisab ühest nädalavahetusest, et mitte siia jõuda, ja juba ongi pool kuud möödas. Aeg läheb ikka nii kiiresti. November on sügav sügiskuu juba ja aed kuhtub ja kolletub nüüd juba kiiresti, ka ilma öökülmadetagi. Seetõttu mõtlesin, et tulles pildistan üles kõik õied, mis aiast veel leian. Aias oli õisi aga palju ja igat neist pildistada oleks olnud liigselt suur ettevõtmine. Nii sai pildile püütud ikkagi parimaid palu.

Paljud praegused õitsejad on uues pikas peenras. Seal on väga palju taimi, kes hilissuvel alustasid uut kasvutsüklit ja on nüüd jõudnud teistkordse õitsemiseni. Mõned on aga on õitsenud ja õitsenud, vahet pidamata. Näiteks kaelus-ussitatar, ehk kaelus-kirburohi, ehk kaelus-kirbutatar. On ühele taimele pandud ka palju nimesid!

November pikas peenras/ November in Long Border

Kaelus-ussitatar/ Persicaria amplexicaulis 'JS Caliente'

Persicaria amplexicaulis 'JS Caliente'

Suure tähtputke tõin kevadel Järvseljalt. See oli mai lõpus. Taimeke oli väike, 7x7 cm potis. Pisut enam kui kuu oli ta potis ootel, istutatud sai juuli algul, esimeste taimede seas, kes pikka peenrasse koha leidsid. Õige pea ta ka õitses, päris mitme õievarrega. Imestasin, et nii väiksest taimest niipalju õieilu kasvas. Nüüd on käimas teine õitsemisring ja taim tundub juba väga suur. Vanu õievarsi ma ei eemaldanud, nii et sellega ma teist õitsemist ei meelitanud. Kõik omast tahtest.

Suur tähtputk/ Astrantia major var. Rosea was planted to Long Border at the beginning of July. Initially a small plant from 7x7 cm pot put on a strong flower show. Now on its second round, it is even more lush blooming. 

Suur tähtputk/ Astrantia major var. Rosea

Astrantia major var. Rosea

Astrantia major var. Rosea

Vägev päevalill Helianthus 'Sheila McQueen' saabus kevadel aga hoopis Austriast, 9 x 9 cm potis ja on nüüdseks kasvanud ilmselt pika peenra kõige suuremaks taimeks. Nime vääriline - vägev. Kahjuks aga ei jõudnud ta sel aastal õitsema minna. Ilmselt vintsutused reisil ja pikalt potis veedetud kevad pärsisid algset kasvujõudu, nii et peenras oldud aeg jäi lihtsalt liiga lühikeseks. Arvasin, et nuppudest ei jõua üldse midagi tulla, kuid püapäevaks näitasid nad siiski juba pisut kollast tooni.

Vägev päevalill/ Helianthus 'Sheila McQueen'

'

Muidugi annavad pikas peenras tooni hetkel veel ka sügisastrid, keda on kõrgemaid ja madalamaid. Sel aastal veel suhteliselt väikesed, küll nad jõuavad tulevikus kosuda ja end veel näidata. Mõned tublimad siiski olgu välja näidatud. 

Kaunis aster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Eugens Tintenblau'

Aster 'Little Carlow'

Symphyotrichum novae-angliae 'Violetta'

Aster dumosus 'Island Samoa'

Hortensiad on kasvatanud veel mõne uue värske õisiku/ Hyrangeas have some fresh blooms in November/ Hydrangea paniculata 'Diamand Rouge'

Floks/ Phlox paniculata 'Blue Evening'

Pikk peenar 08.11.2020/ Long Border Nov. 8th 2020

Pikk peenar 08.11.2020/ Long Border Nov. 8th 2020

Pikk peenar 08.11.2020/ Long Border Nov. 8th 2020

Pikk peenar 08.11.2020/ Long Border Nov. 8th 2020

Sinine peenar on oma nime väärt ennekõike kesksuvel, kuid ka nüüd leiab veel paar päris sinist laiku. Üks hilisem madal aster on ja lõputult õitsev kurereha 'Rozanne'. Viimane on tõesti uskumatu tegelane, kes jaksab õitseda kesksuvest alates külmadeni välja. Minul on ta siin pisut teiste asjade vahele ja varju jäänud, kuid avatud kohas kasvades on 'Rozanne' tore sinine mütsakas. 

Madal aster/ Aster dumosus 'Blaubox'

November sinises peenras/ November in Blue Border

Kaunis aster/ Symphyotrichum novae-angliae

Symphyotrichum novae-angliae

Daaliad võttis külm kolm nädalat tagasi. Kuna ilmad olid soojad, ma nende ülesvõtmisega siiani ei rutanud. Eile oli siiski lõpuks siis see päev. Lehed olid läinud, kuid mõni üksik õis punnitas veel ennast poolenisti avada. Oma ilu selleski. 

Dahlia 'Emory Paul'/ Three weeks after first frost and generally blackened, some dahlias still try to open their blooms,

Dahlia 'David Howard'

Pean möönma, et viimane öö, ehk siis öö vastu esmaspäeva, tõi aeda olulise muutuse. Varasemad öökülmad olid olnud sellised kerged ja jätnud kõik püsikud puutumata. Nüüd siis lõpuks oli aga selline, mis näpistas juba tugevamalt. Ussitatrad, mis eile veel lõõmasid pikas peenras, olid kahjuks hommikul kõik longus ning lehed läbipaistvad. Ka sinine aster 'Blaubox', mis oli eile veel veatu sinine puhmas, oli täna juba kahjuks pruunilaiguline. Ja nii veel mitmed teisedki. Eile oli viimane värviline sügispäev. Täna on kõik pruun ja hall, Eestimaa hilissügis. 

Kuldsed kõrred/Golden Grasses

Kuldne loojang/ Golden Sunset

Õhtu/ Evening