Mai lõpp on suvekuumas

Kes oleks võinud arvata, et maist kujuneb selline suvekuu, nagu ta seekord sai. Kaks kuumalainet pea kolmekümnekraadise suvesoojaga jääb olemata nii mõnelgi päris suvel me põhjamaal. Soe on küll ühtpidi tore ja meelitav, kuid kui sellega jäävad ära kõik kosutavad sajud, on lood halvad. Kannatavad aiataimed ja põllukultuurid, tuleohtlikuks muutub mets. Ning aednik ise venitab vee tassimisest käed maani.

Meie savimaadel pole asjad veel kõige hullemad. Ka kahenädalatagusest vihmasajust sai kodupiirkond kenasti osa. Kuid idapoolsem osa vabariigist on veeta juba aprilli lõpust saati. Minugi seinaäärsed peenrad tolmavad juba ning päikse lõõsas vajuvad longu ka kõige vapramad kuiva ja kuuma taimed - ogaputked. Hetkel on nad veel hästi pehmete ja rohtsete vartega. Ka aplad ja veenõudlikud daaliad-kannad nõuavad oma ning pühapäevaõhtune kastmine venis mul südaöösse. Ikka selleks, et iga saaks oma jao. Linnasõit sai alguse ööhämaruses ning poole kolme paiku sihtkohta jõudes hakkas juba aovalgus põhjataevas helendama. Distants-aedniku kevadine elu. Tõsiselt, jõudsin mõnel hetkel mõelda, et küll oleks tore, kui oleks veel talv ja rahu. Aga need olid üksikud viivud, sest tegelikult kõik ümbritsev pakub niipalju rõõmu ja elamusi.

Kui piiluda sõnajala sisemusse, saab sellise elamuse/ Harmonious orderliness inside a fan of fern

Hommik hostalehestikus/ Morning dew on hosta leaves

Päev kevadises kõrrestikus/ Between springy grasses

Või siis kõik see putu-mutuka ja linnuelu, mis aias käib. Omaette elamus mutiraisastki, kes aiamaal mügri mängis ja peaaegu sellega mu üle kavaldas - ei ühtegi hunnikut, aga vaod-peenrad kõik käikudest läbi aetud. Aga ma olin südi ja sain ta kätte. Igasugu käiguajad ajavad aedniku meeleheitele.

Suvesoe tõi möödunud nädalavahetusse suured valged põualiblikad ning arvukalt väiksemaid väike kapsaliblikaid. Kapsaliblikas üldiselt ei ole suur õite külastaja ja nektari noolija. Talle meeldib rohkem ringi liuelda ja kapsaid pikeerida. Olen siiski märganud, et sinised õied köidavad nende tähelepanu, ning lauguõied ajasid nad suisa pöördesse. Teine populaarne valik oli neil õide puhkenud naistenõgesed.

Väike kapsaliblikas ja lauk 'Purple Sensation'/ Small cabbage white on Allium 'Purple Sensation'

Pidusöök!/ Feast!

Putu-mutukad/ Wildlife friendly alliums

Päevapaabusilmadega tegin ka ühe huvitava tähelepaneku. Tuleb välja, et nad on väga paigatruud. Valinud välja ühe päikselise peesitamiskoha, jäävad nad selle juurde paikseks nädalateks. Nii on üks paabusilm, kes sätib end kogu aeg suvelillepeenra mustale mullapinnale. Vahel lendab pisut ringi aga naaseb alati peenrale end päikese kätte soojendama. Juba kaks nädalat. Teine aga on meie kivisillal ja olen teda seal samuti mitu nädalavahetust näinud. Kividel on ka hea soe olla! Nad on nüüdseks oma elu lõpupäevil, tiivad on päris kulunud. Möödunud suvelõpu valmikute elu lõpebki järgneva kevadega. Uus põlvkond ilmub nukkudest suve teisel poolel.

Suvelillepeenra päeva paabusilm/ Peacock butterfly, who likes to rest on warm surface of my hot summer bed, for couple of weeks now.

Käes on iiriste aeg. Minul peeneid sorte pole, on vaid Räpina koolist toodud looduslikud siberi iirsed ja nimetud aiasordid. Mitte üks pole Hollandi juurikatest õigena tulnud, mitte ainus! Aga mõni neist on sellepoolest täitsa tore. Iiriseõisi on sel aastal vähem, üks sort on täiesti õietu, kuigi lehelehvikud on uhked ja võimsad. Kas külm võis õiepungad hävitada?

Tulbipeenra iirised/ Irises of Tulips Bed

Üks veidi heledam ja roosakama tooniga sort võrreldes laialt levinud pruuniõielisest, mis veel ei õitse/ All Dutch iris rhizomes bought from garden centres have been wrongly named, some are quite attractive though, like this one.

Üks poolkõrge tumelilla ja väga atraktiivne nimetu iirisesort/ Another beautiful no-name iris cultivar from Holland

Siberi iirise tõin Räpina Aianduskoolist, kui õppisin seal 15 aastat tagasi. Väikesest taimetükist on selle aja jooksul saanud mai lõpu dominant aiapeenras ja püsikupeenras. Mulle ta väga meeldib, sest taim on kaunis kogu hooaja. Seemnekupardest on ilu veel talvelgi. Niiskete luhaalade taimena saab ta mul hästi hakkama ka räästaaluses peenras, kus ühtegi vihmapiiska otse taevast ei lange.

Siberi iirised/ Siberian irises in Garden Bed

Siberi iirised püsikupeenras/ Siberian irises in Perennials Bed

Aga veel on ka viimaste tulpide aeg. Kuumale ilmale ja kõrvetavale päikesele vaatamata on nad vapralt vastu pidanud ning venitanud tulpide aja pooleteisele kuule. Esimese tulbipildi tegin sel aastal 9. aprillil. Vaid kaks nädalat varem oli välju veel  katnud lumi.

Sinised papagoitulbid/ 'Blue Parrot' tulips

Mustad papagoid lisaks/ 'Black Parrot' tulips included

Tulipa 'Black Parrot'

Papagoid/ Parrots

Tulipa 'Texas Flame'

Veidi muutunud toonidega papagoi parv/ Flock of parrots in flight

Tundmatu iludus/ Tulipa cv.

Tulipa 'Yellow Spring Green'

Paljud aednikud loitsivad praegu vihma välja ja ma väga loodan, et neid saadab edu ning vihm tuleb - meiel kõigile. See on justkui jutt Aafrika kõnnumaalt, kuid just selliseks hakkab meie olukord kujunema. Kevad on ju tegelikult ilus olnud ja ehk saab ka suve algusest veel asja.

Maikellukesed mais/ Lily of the valley is called 'May Bells' in Estonian

Metsapeenar

Eelmise aasta jaanilaupäeval sündinud metsapeenar ärkab vastu oma esimesele kevadele. Alguses vaid kümmekonda hostat ja paari kohalikku metsakõrrelist sisaldanud peenrake sai sügisel laiendust ja taimetäiendust. Istutasin veel mõned hostad ning oma päris esimesed aiasõnajalad, mis sai toodud Võhma Juurikalt. Mõned sõnajalad leidsin veel Lepiku-Mardilt ja Tabasalust juurde.

Nii hostad kui sõnajalad on hilised ärkajad. Et metsaserva varem elu ja värvi tekiks, olen istutanud sinna ka lumeroose, sinililli ja väikesi nartsisse 'Tete a Tete'. Lumeroosid alles kohanevad uue kasvupaigaga ning õisi oli mõni üksik. Aga nad elasid kõik raske talve üle ning mustade lumerooside all on juba rohkelt väikseid pojukesi. Oma koha on leidnud ka Futu näisiniine seemikud.

Metsapeenra ärkamised ja tärkamised/ Waking Woodland Bed

Metsapeenara esimene kevad/ First spring of my Woodland Bed

Metsapeenar/ Woodland Bed

Eks see peenar tegelikult ebametsalikult sigri-migri ja kirju näib, aga ehk kui taimed kasvavad, tekib teatud täius ja voolavus. Praegu on veel kui täpikesed vaibal. Ruumi olen jätnud eisalgu varuga, sest nii sõnajalad kui hostad kasvavad, mõni potentsiaalselt päris suureks.

Puude lehed ja talvega langenud oksarisu koristasin juba mõned nädalad tagasi. Viimne kord rohisin kivide vahed, kobestasin mulda ja lisasin hostadele hobuse kõdusõnnikut, teistele lehekomposti. Kogu peenrapind sai kaetud õhukese turbamullakihiga. Kuigi metsapeenar võiks idee poolest olla võrdlemisi isetoimiv ja töövaba, siis minu peenar ilmselt selliseks ei kujune. Kuna puujuurte mõju peenrale ja taimedele on suur (vähema kui aastaga on kõik narmasjuurtest läbi kasvanud), siis ainus võimalus neid tervise juures ja kasvujõus hoida on järjepidevalt pealt toitaineid ja vett andes. Mingit niiskust hoidvat multši ma panna ei taha. Rammuks saab olema omavalmistatud kompost ja kõdusõnnik kultuursematele hostadele. Vähemalt sellised mõtted tekkisid viimane kord seal toimetades. Eks ma jälgin taimi ja nende olemist ja reageerin selle järgi. Korra välgatas ka mõte, et pean olema valmis sellekski, et sellest ei pruugi üldse midagi välja tulla ja kogu taimepere tuleb kuhugi soodsamasse kohta kolida. Või siis kõige tülikamana tunduv tammenooruk maha võtta?

Hosta 'Aristrocat' esiplaanil/ Hosta 'Aristrocat' in front

Sõnajalgade lahtirullumine/ Unfolding of ferns

Türi lillelaadalt leidsin metsapeenra jaoks veel kaks sõnajalga ning saluheina 'Aurea'. Väikse korduse ja rütmi mõttes võtsin kaks tükki. Köögi aknasse paistavad mõlemad kenasti kätte kui säravad kullatükid. Kristiine Aiandist leidsin tõnnikeselehiseid ebamagunaid ning nendega katsetan ka metsapeenras. Kui niiskust jagub, võiks neile seal meeldida. Aga nagu öeldud, puud nõuavad oma ja see on valdav osa.

 

Keraheina puhmas oli enne ja jäi, sekundeerib saluhein 'Aurea'/ Cock's foot grass was in place before the bed and I decided to let it be. Milium effusum 'Aurea' is on right side

Kivid ja taimed/ Rocks & plants

Metsapeenar/ Woodland Bed

Seda kividevahet jagub meil kümnete ja kümnete meetrite kaupa piki metsaserva ja sinna võiks arendada terve väikese maailma, kuid enne tuleb vaadata, kuidas esimesed asukad hakkama saavad. Esialgu on kõik ilus! 

Vaadates metsa poolt/ A veiw from forest side

Peoleo laulab

Jätsin maalt tuleku tänasele hommikule. See pakkus toreda üllatuse, sest päikselisse sooja hommikusse astudes kuulsin peoleo laulu. Nädalalõpu päevadel teda veel kuulda polnud, nüüd aga oli olemas. Laulis oma ilusat laulu kõrgel tammevõras ja vahele kräunus "kassi" ka. Vihmalootus on siiski küll kasin hetkel. Peoleo on minu jaoks viimane kevadlind, keda oodata. Sel aastal on aga rukkirääk veel puudu.

Teine linnelamus nädalavahetusest oli kodukakupaar oma kahe pojaga laupäevases hilisõhtus. Pojad istusid ühe tamme otsas üpris lähedale sellele, kus täna kohtasin peoleod. Kiunusid teised ja kutsusid oma vanemaid. Nood käisidki aegajalt poegadele toidupoolist toomas. Täiskuu muutis hilisõhtu valgeks ja küllalt selgelt oli lindude siluette tegutsemas näha.

Olin kodus üle kahe nädala ja kõik oli muidugi tundmatuseni muutunud. Hilised tulbid, hostad, sõnajalad - need olid siis veel kõik olemata. Nüüd aga lokkas ja haljendas kõik külluslikult. Möödunud nädala sadu oli teinud head ja seda oli kõigi näolt näha.

Hommikune püsikupeenar/ May lushness in Perennials Bed

Iiriselõhnaline tulbipeenar viimase tulbiga/ Sweet smelling Tulips Bed with bearded irises and last of tulips

Tundmatu hübriid-iiris/ No-name bearded iris

Tulbipeenra ja mägisibulapeenra ühenduslüliks on hetkel idamagun/ Linking my Tulips Bed and Sempervivum Bed - oriental poppy in full bloom, along with Berberis thunbergii 'Aurea'

Tulbipeenras on tulpide aeg ühel pool. Õitsevad vaid paar hilist sinist papagoid. Algamas on peenra uus laine ja see on iiriste päralt. Esimesed kõrged iirised täidavad õhku magusa lõhnaga. See on teine tuntavalt tugevam lillelõhn aias peale idahüatsinte. Ja mulle see meeldib, meeldib-meeldib!

Tulpe on aga õitsemas veel hulgaliselt püsikupeenras ja aiapeenras. Need on hilised lihtsad (single late) ja viimased looduslikud liigid. Ja muidugi papagoitulbid, mis troonivad sel kevadel tulises suvelillepeenras. Tublima õitseja tiitel läheb sel aastal 'Blue Diamond' tulbile, kes oli täisõies kaks nädalat tagasi ja pakkus veel täna peenrasse lillakat värvilaiku.

Püsikpeenra hilised tulbid/ Late tulips of Perennials Bed

Tulipa batalinii 'Bright Gem' on üks väga tubli, terve ja püsiv loodusliku tulbi variteet, sel aatal aga ootamatult kollane/ Species tulip Tulipa batalinii 'Bright Gem' is healthy and reliable in garden, surprisingly yellow this spring however

Sama tubli on loodulike liikide vaheline hübriid Tulipa 'Little Princess'/ As good as previous is hybrid of species Tulipa 'Little Princess'

Tulipa 'Little Princess' kõrreliste peenras/ Tulipa 'Little Princess' in Grass Border

Tulipa 'Texas Flame' aiapeenras/ Tulipa 'Texas Flame' in Garden Bed

Tulipa 'Texas Flame'

Teine katsetus saada endale minatuurne 'Baby Blue'. Teine firma, aga tulemus ikka sama - hoopis midagi kõrget ja muud. Õis on tegelikult roosakas, aga hommiku valguses jäi lilla. Ilmselt ei saaks ma ka kolmandal katsetusel soovitut? My second try to acquire miniature tulipa 'Baby Blue'. Well, something bluish, but far from 'baby'.

Papagoitulbid said sügisel maha tulisesse suvelillepeenrasse. Ositi hädapärast, sest ma ei leidnud neile kohta lihtsalt. Valisin suuremad ja paremad sibulad. Selleaastane pilt on hoopis teine võrreldes möödunudaastasega. Siis oli enam kollast ja oraanži värvi, seekord punast ja roosat. Kuidas see võimalik on, ma ei tea, sibulad on samad. Jaanuari suure sula ajal jäi peenar täielikult nädalateks vee alla, umbes 10 cm vesi lainetas selle koha peal. Arvasin, et ma ei näe ühtegi tulpi seal enam, aga võta näpust, kõik mahapandud tärkasid. See aasta siis selline papagoide lend.

Papagoitulbid/ Parrot tulips

Papagoitulbid/ Parrot tulips

Papagoide lend/ Flight of parrots

Laupäeval oli laadapäev. Paljud eelistavad Türile mitte minna, kuid minu arvates on seal päris tore. Ennekõike inimeste ja suhtluse pärast. Minul kulus uskumatud 5 tundi kui muuseas. Ja kohalike Türi aednike turukaupa on ka põnev uurida, mujal seda ei näe. Oma senises strateegias, enne kõik üle vaadata ja siis alles oste tegema hakata, ma seekord pettusin. Väga keeruline oli varem nähtut uuesti üles leida või oli see sootuks müüdud.

Esimene ja kõige tähtsam ost oli päevaliilia 'Orhidee' (E. Ahse). See imeline sort oli mulle silma jäänud juba mõned ajad tagasi Tartu Botaanikaaiast. Olin väga rõõmus selle leiu üle. Ühtlasi tervitused Muhedikemaale! Ülejäänu oli pudi-padi, mis kõik vajalik või tekitas emotsiooni. Ainus hosta, mis ostsin, selgus kodus, oli juba olemas. Juhtub sedagi. Kaks toredat sõnajala sorti leidsin ka ühe Viljandimaa taimetalu valikust, kaubapeale sain kutse külla tulla. Küllakutseid kogunes üldse pea samapalju kui taimi, ainult kuidas ma need küll teoks saan?! Armas, et kutsutakse, aednikud on üks soe hõim!

Laadasaak/ Türi Flower fair catch

Kaasa sai toodud:

Calamagrostis x acutiflora 'Karl Forrester' x 2
Calamagrostis x acutiflora 'England'
Miscanthus sinensis 'Kleine Fontaine'
Millium effusum 'Aureum' x 2
Hemerocallis 'Orhidee'
Athyrium filix-femina 'Victoriae'
Dryopteris affinis 'Cristata The King'
Iris pumila (sinine)
Hosta 'First Frost'

Ja üks täielik emotsiooniost (algul jätsin ostmata, aga siis piinas kaks päeva ja lõpuks tõin ära) kohalikust aianduskeskusest  - sildil Salvia azureum, aga see ta kindlasti pole. Olgu siis lihtsalt üks imelilus salvei ja rõõmustagu mind pika suve trepil. Kimalased on juba minuga sama meelt! Vastupandamatu! Sel pildil on sügav indigosinine õige tooniga ja selline ta just ongi!

Salvia sp.

Nädalavahetus oli toimekas ning sai askeldatud nii metsapeenras kui aiamaal. Sellest kõigest nädala sees.

Kevade haardes ja Kärdla aedades

Kuidas on küll sedasi, et see kevad nii kiirelt käest kaob? Igat uut päeva vaatad kui õnnist ilmutust, sest kaasas on tal uued õied ja uued ilmed. Just nimelt ilmutust, sest vaid viivuks on teda antud. Juba homme on ta midagi muud kui oli ta täna. Kergelt sisemust kriipiv tundmus jääb tast maha, sest jälle ei suutnud ma teda koguda enesesse piisavalt. Veel on jäänud siiski mõned võimalused.

Tegelikult oli mul plaan hoopis rääkida Kärdla aedadest, kuidas nad mind lummavad oma ilus ja lihtsuses, aga samas igal korral pakuvad midagi uut ja üllatavat. Meretaguste maadega on juba nii, et ega sinna igal ajal ei satu. Ja ju on siis iga kord juhtunud pisut isevärki ajale. Sel korral oli nartsisside ja kirjute püvilillede aeg.

Kärdla aedades levinud vana nartsissisort/ Old Narcissus hybrid, widely spread in gardens of Hiiumaa Island

Eks meretaguste maade ja elude juurde kuulub ka kõige limiteeritus ning olemasoleva jagamine üksteise vahel. Taimede jagamised on ilmselt ühed vahetumad ning tingimustetumad. Nii võisingi viimati näha pea igas Kärdla aias üht kindlat vana nartsissi sorti ja kirju püvilille valge vormi kellukaid. Just valgeid, pea igas aias, ja ei ühtegi kirjut! Mind nii vaimustas see! Mandril näeb püvilille üldse harva, veel vähem valgeid.

Samad taimed, pea igas aias, aga natuke erineval moel, sidusid nähtu kõik üheks tervikuks. Eks igal asumil või piirkonnal on ilmselt mingid läbivad (taime-)jooned, meenub kohe kunagi kogetud Kuressaare vanade aedade hüatsintide rohkus. Need olid siis aga selle hetke Kärdla jooned. Järgmine kord, kui sibulad õitsenud, toon killukese seda Kärdlat ka mandrile, oma aeda. Oskaks ma vaid hea nartsissimaa valmis segada ...

Valge kirju püvilill/ White snakehead fritillary

Kõik kenasti koos, ühes Kärdla aias/ Wonderful heritage spring bulbs scheme

Peale kosutavat vihma/ After long waited rain

Hiiumaal nägin laupäeval esimest piiritajat. Eile jõudsid nad ka Tallinnasse ning täna saabusid räästapääsukesed. Rukkirääk on mul veel kuulmata ja peoleod on oodata, kuid siis ongi kõik kohal.

Teel saarelt tagasi olid Haapsalus õunapuud ja kastanid täies õies, mujal veel mitte. Täna aga võis imetleda esimesi puhkenud sireleid. Sirelite õitsemisega pidigi kevad otsa saama. Niipaljuks siis teda jätkuski. Viiv vaid.

Sirelid Nõmmel/ Lilacs about to bloom in Nõmme, Tallinn