Kas siis nüüd tuleb?

Kiire on. Kohutavalt-kohutavalt kiire on. Argiasjad. Ja aeg lendab nii kiirelt - mai juba nurga taga. Lootsin, et saan seda kevadet jälgida ja tunnetada enam, vahetult, kuid kõik on läinud sootuks teistpidi. Kevad on justkui hoopis teisi teid käinud, kohtumisi on olnud vaid põgusalt.

Ja kuigi ilmad on jätkuvalt olnud jahedad ja kõledalt tuulised, siis tasapisi on loodus hakanud rohelist tooni võtma. Toomingad esimeste lehtijatena on juba päris kenas rüüs. Metsaservad aga sinetavad sinililledes või peegeldavad kevadtaeva valgeid pilvi ülastel. Linnud on laulusuil ning ehitavad pesi.

Ilm tõotab nüüd aga paranema hakata. Ilmateenistust sealjuures nagu ei tahakski enam uskuda, sest ennustused on siiani olnud väga heitlikud ja sageli eksitavad. Päike teeb aga aina kõrgemaid ja pikemaid kaari ning see peab lõpuks murdma valitseva jaheduse.

Piltidel on mul täna meenutada vaid möödundlaupäevaseid õisi. Kuna vahepeal pole jõudnud midagi postitada, siis käivad needki. Mõnele uudiseks, meenutuseks mulle!

Iris reticulata 'White Caucasus'

Õide olid puhkenud viimased uued võrkiirised. Selleaastast tulpide fiaskot tunnistades leidsin ennast mõttelt, et võib-olla võiksingi edaspidi keskenduda enam hoopis nendele vapratele väikestele tegelastele. Vääramatud asjaolud teevad hellaks, mille vastu ise ei saa. Ilma ei muuda ja haigusi paraku olematuks ei tee.

Iris winogradowii

Iris reticulata 'J.S. Dijt'

Tulbipeenras on lood kehvapoolsed. Mõned liigid-sordid on puhtad, mõned haigustunnustega.Kahjustusi (haiguslaike) on ka õienuppudel. Need, mis kindlalt loojakarja määratud, eemaldasin peenrast. Hetkel mõtlen, et jääb, mis jääb ja läheb, mis läheb. Haigustunnustega taimi on aga absoluutselt kõikjal üle meie maa. Ilmselgelt oli nende jaoks see talv väga halb.

Tulbipeenar/ Tulips bed

Tulbipeenar/ Tulips bed

Mägisibulapeenar/ Sempervivum bed

Need tulbid mägisibulapeenras on aga väga vanad, u 20 aastat. Vahepeal, kui peenrad unarusse jäid, oli vaid üks sibulake, mis vapralt igal varakevadel õitses. Ühel suvel püüdsin taime savisest maast kätte saada, kuid kivikõva savi labidaga kangutades lõhkusin sibula sootuks - sain vaid pealmise osa kätte. Ja ometi tuli järgmisel kevadel ikkagi uus leht. Uut tulbipeenart kaevates sain aga sibula kenasti kätte ja pistsin ta mägisibulapeenrasse. Sellega aga vaese taime kannatused ei lõppenud. Järgneval suvel torkasin sibula ühe taimetoega läbi (sügisel välja tõmmates tuli koos sibulaga üles). No ja alles on ta siiski ja nüüdseks ühest saanud juba kolm! Vot sellised taimed väärivad hoidmist ja kasvatamist!

Mägisibulad ise aga koguvad värvi/ Sempervivums are picking up colour

Hüatsint 'Delft Blue' on kõige varajasem/ Hyacinthus orientalis 'Delft Blue' is the earliest in my garden

Hepatica nobilis 'Rubra Plena'

Esmaspäeval Stockholmis avanesid aga sellised vaated:

Stockholm 20.04.2015

Stockholm 20.04.2015

Stockholm 20.04.2015

Stockholm 20.04.2015

Summary: Is it Coming Now?

I have been busy lately, extremely busy! Everyday work is taking all my time and energy and it is also partly a reason, why I haven't been able to post for a while. And time is passing so quickly, with May around the corner already. I hoped this spring to be different, so I could experience and enjoy it more, but in reality it has turned out just opposite.

Luckily for me, spring is not rushing this year. Weather hasn't been kind either, giving us cold winds from north and bitterness in the air. Spring however, is still on its course. First trees and bushes are getting a fresh green hue and forest edges are packed with blooming hepaticas and wood anemones.

I took last pictures from my garden a week ago, past Sunday. Some new dwarf irises were blooming, like 'White Caucasus' , 'J.S. Dijt' and species Iris winogradowii. These are the last ones to bloom. With lot of troubles with tulips this year (blight due to poor weather and excess moisture) I have started thinking that I should more concentrate on those little trouble free beauties and discard all distressing ones.

In my tulips bed quite some species and cultivars are showing signs of tulip fire this spring. You can see some patches on blooms and leaves. At the moment I don't know what to do with them. Part of me would leave them as they are and see what survives. Problem seems to be serious all over the country. It is been said that the disease survives three years in soil and no tulips should be grown in it. I have no place to move entire bed.

On this Monday I was visiting Stockholm and what a show there was! Pictures above speak to themselves! 

Where the rainbow ends...

Vikerkaarega seostub mitmeid uskumusi ja sümboolikat. Küll peetakse teda lepituse märgiks kui ka õnne ja varanduse juhatajaks. Viimasega aga kaasneb alati teatav paradoks - vikerkaar on küll sageli selgelt olemas,  kuid kunagi ei näita ta oma algust ega lõppu. Ikka kaob see kuhugi metsa või silmapiiri taha.

Täna aga juhtus selline lugu, et vikerkaar näitas oma algust ja lõppu. Kohe väga selgelt. Kui ma seda autoga sõites silmanurgast märkasin, pidin kitsal käänulisel teel peaaegu kraavi sõitma! Nii erakorraline tundus see nägemus. Aga ma ei haaranud labidat, et joosta ja lüüa see maasse rahapaja leidmiseks. Polnud ju ka päris selge, kumb on lõpp ja kumb on algus. Haarasin hoopis fotoka, et kas ime jääb ka pildile. Kes hoolikalt vaatab, see näeb, natuke! Ega imed pole jäädvustamiseks, siis muutuks nad päriseks ja tavaliseks.

Võtan täna nähtud sündmust hoopis lepitusena - taas lörtsisajune hommik tekitas tuska, kuid ehk oli see märgiks, et küll see kevad ikka tuleb!

Is it a start or is it an end? But it's there rainbow on the ground

Rainbow is considered as a sign of piece and reconciliation. But in some beliefs it should also lead to places where the hidden treasures are. The latter involves a certain paradox - the end of rainbow is always hidden by itself, usually leaning behind forests or far horizon.

Today however, something miraculous happened with me. I saw a real rainbow, very close and with both ends visible. I can't recall I have seen something like this before. I nearly drove off the road! But instead of crabbing a shovel, so I could dig out the buried treasures, I seize a camera to catch that phenomen on picture. Who looks really carefully, can see the rainbow. As widely known, miracles don't photograph well. Other ways they wouln't be a miracles but ordinary things!

I took today's vision as a sign of reconciliation. Another horrible cold morning with wet snowing had set my mood low and made questioning seriously - where is real spring that we all have been longig for. Maybe it was a sign that it's just around the corner!

Soe kevadpäev Kloostrimetsas

Asjatoimetused jätsid mind seekord taas nädalavahetuseks linnamaile. Et aga kevadest ja ainsalt antud soojast päevast vähegi osa saada, otsustasin jälle väikse tiiru Kloostrimetsa mändide vahele teha. Mis endale silma ja kaamerale fookusesse jäi, on väikses valikus ka nüüd siia pandud.

Kevadiste sibulillede ala oli ajale kohaselt kirev: veel lumikellukesed, loomulikult krookused ja siniliiliad aga juba ka esimesed koerahambad. Sirelite ala servas aga leidsin naturaliseerunud kirgaslillede ala - kaunis vaatepilt päikeses. Metsaservas olid nad segunenud lõokannuste, siniliiliate ja kollaste kuldtähtedega.

Kloostrimetsal nägin ka selle kevade esimest linavästrikku ning tiigis käis tõeline konnapulm!

Dalmaatsia krookus/ Crocus tommasinianus in Tallinn Botanic garden

Dalmaatsia krookus/ Crocus tommasinianus

Crocus 'Sky Blue'/ Tallinn Botanic Garden

Tallinn Botanic Garden

Tallinn Botanic Garden

Eranthis hyemalis 'Guinea Gold'

Kevadised sibullilled/ Woodland bulbs in Tallinn BG

Kevadised sibullilled/ Woodland bulbs in Tallinn BG

Kevadised sibullilled/ Woodland bulbs in Tallinn BG

Laialehine lumikelluke/ Galanthus platyphyllus

Kurruline lumikelluke/ Galanthus plicatus

Sinine kirgaslill/ Chionodoxa luciliae

Sinine kirgaslill/ Chionodoxa luciliae

True spring woodland

Summary: Warm Spring Day in Kloostrimetsa

Spring hasn't been kind so far, very few good mild days. One happened to be this Saturday, just before wind and cold rain set in again on Sunday. But day earlier was sunny and warm, filled with bees and butterflies. Unfortunately I did not have a chance to go to country house and to my garden. Instead, I visited Tallinn Botanic Garden once again. I never get bored visiting same gardens, as they are always new in so many ways. This time, woodland bulbs and croocuses were in full glory. It was really nice day!

Aed vettib

Ei mõista mina seda kevadet. Nüüd, kui peaksid olema kõige päikselisemad päevad, et varajased õitsejad saaksid avada oma õied, on külm ja lõputult sajune. Vaesed krookused on juba nädalaid nuppus ja trotsivad pidevat vihma ja lörtsi. Ja kui krookus saab oma õied halva ilma eest kokku panna, siis võrkiirised on oma kohevate õitega täielikult ilma meelevallas. Vaesekestest oli päris kahju, sest lihavõtte pühadeaeg ei pakkunud neile mingit armu - kolm päeva jätkuvaid vihma ja lörtsisadusid.

Nüüdseks juba pea kaks nädalat vahedeta sademeid on teinud maa väga märjaks. Ja mulle tundub, et ka taimed juba kannatavad. Tulpidel esineb palju hallitusi. Värsked lehed muutuvad esmalt vesiseks, siis kattuvad tiheda halli hallitusega. Mädanik jõuab ilmselt alla sibulasse ja see hävib. Kahju. Paraku on hallitust ka väikeste looduslike tulbiliikide seas.

Kevadised rõõmustajad/ Early spring joys - Scilla sibirica & Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Heitlikust talvest on ilmsiks saanud ka esimesed kaod - möödunud suve esimesel poolel istutatud neli uut lavendlit on kutud. Vartel on koore lahti löönud ja sealt enam mingit elu ilmselt loota ei ole. Eestis kasvatatud ja müüginime poolest 'Hidcote'd erinesid minu esimesest 'Hidcotest oluliselt. Sellised venivad ja rohelist karva lehtedega. Esimene taim (pärit kuskilt Euroopast) on aga jässakas ja hallilehine ning talvitus teist talve järjest väga hästi. Võib-olla need Eesti omad polnud ikka päris õiged 'Hidcote'd ka, sest õige pähe pidi müüdama igasugu taimi. Mõtlen, et peaks ise paljundama oma ainsast eeskujulikust taimest uusi.

Rõõmustav on aga see, et kolm istutatud hiidiisopit on elus ja ajavad juba võrsekesi. Kaks neist on 'Black Adder' ja üks 'Blue Fortune' seemik. Ka neile vesine talv loomupoolest ei istu aga no vähemalt seekord on läinud õnneks.

Ükssuvi aga juhtus selline lugu, et kahed krookused läksid kogemata sassi ja tulemus on nüüd selline toredalt kirju. Esimese hooga ahastasin, aga nüüd teist kevadet järjest imetlen, et ikka tore "õnnetus" küll.

Krookuse mix/ Crocus mix

 

Krookus 'Flower Record' kõrreliste peenras/ Crocus 'Flower Record in my Grass Border along with Helictotrichon sempervirens 

Ninakesi on aga tärkamas mitmesuguseid. Üks toredamaid on veripunaste trullakate pungadega varajane punane pojeng 'Rubra Plena'. Vahvad kontrastid muidu nii värvitu märja mullapinnaga. Või siis helesiniste võrkiiristega.

Deep red buds of Peony 'Rubra plena' contrasting to dark soil

... or contrasting to sky blue Iris histrioides 'Katharine Hodgin'

Võrreldes möödunud nädalaga on õide puhkenud Iris reticulata 'Blue Note'. See on sarnaselt 'Gordon'iga ahtate-kiitsakate õitega ning valgete laikudega välimistel õiekatte lehtedel.

New bloomer in my garden- Iris reticulata 'Blue Note'

 

Iris reticulata 'Blue Note'

Uus nädal tõotab tulla eelmistest parema ilmaga. Eks näis milliseid uudiseid ja õitsejaid see toob. Üks on selge - enamik uusi lumikellukesi jääbki mul avatuna nägemata ja pildistamata. Kui oleks see tänane ilus ilm vaid päevakese varem tulnud...


Summary: Soaking Garden

I don't understand this spring, I have to admit. Now, as it should be the sunniest and brightest time of the year and early bulbs should blossom, poor things have to sit in cold and wet. It seems that spring crocuses will spend all their given time in closed buds. Wide open blooms of reticulata irises on the other hand are soaking wet. They all look kind of miserable and deeply longing for sun. It has been raining and wet snowing nearly for two weeks now and Easter Holidays brought no relief -three continuing days of precipitations.

Vast rainfall has made soil soaking too and along with cloudy days without sunshine, it starts to take a toll on plants. I noticed a grey mould on tulips, which in worst case of scenario could be Tulip Fire.It is a fungus disease that benefits from elements described above. I evidenced mould on single early hybrids and T. humilis varieties mostly.

It seems that some of my lavender plants that were planted last summer have suffered from changeable winter conditions and wet spring too. These were claimed to be 'Hidcote', most reliable of all varieties, but I'm not sure if they were true, as my first 'Hidcote' plant looks much greyer in appearance and over wintered well second bad winter in row. What makes me happy is that all tree giant hyssops are alive and show some fresh growth. They are sensitive for wet winters too.

My only hope now is that weather improves and brings relief for me and for my plants.