See kevad on teistsugune. Ilm on teine, aeg on teine ja mu enda tähelepanu on olnud mujal - keskendunud koolitööle ja seetõttu on mitmed aiatööd jäänud tahaplaanile. Mõnes mõttes pratatamatus ja prioriteetide seadmise küsimus. Kindlasti on paljud sellega kokku puutunud ja mõistavad. Õnneks aial endal on teatav puhverdusvõime ja ei lähe käest hetkega. Ma veel hetkel loodan ja usun, et saan asjad taas järjele ja korda. Umbrohtu on, aga see ei ole veel üle pea, peenraservad on karvased, aga need saab veel sirgeks ja siledaks lõigata. Mõned hädalised taimed ümber istutada. Mutid saab kätte, aga kas ka vesirotid? Vähemalt mingi kontrolli alla? Mis puudutab iluaeda ja taimi, siis sellega ma saan hakkama, aga tarbeaia osas on mu mõistus otsas.
Siiani olen maha teinud vaid kartuli ja sibula. Ja istutanud daaliad. Muud ei midagi ja ma pole kindel, kas ma üldse midagi veel panen. Ma ei mõista oma maad ja mulda. See on sel aastal nii märg, nii tihe ja nii paakunud, et see on täiesti võimatu. Täiesti töödeldamatu. Daaliaid istutasin nagu plastiliini sisse. Pealt kivikõva ja tükkis, alt plastiline murenematu mass. Kõik see võtab tuju nii ära, et ei taha midagi teha. See meie maa ja muld seal põllulapil on erinevatel aastatel olnud väga eriilmeline. See on olnud ka ideaalselt mure ja kobe, hakka või ise selles kasvama. Aga on ka varem olnud tükkis ja murenematu. Nüüd siis jälle. Ja ma ei tea, millest see sõltub ja milline on minu kui harija osalus selles.
No on savimaa, see on peamine. Sõnnikut on saanud, aga mitte igal aastal ja võib-olla mitte piisavalt - see võiks mõjutada orgaanika sisaldust ja sõmerust. Samas olen lasknud sisse künda igal sügisel sügiseseid lehti. Lisab ju orgaanikat?! Või segab hoopis mulla niiskusreziimi ja vee liikumist mullas? Palju rohkem küsimusi ja peaaaegu mitte ühtegi vastust. Enam kui kümme aastat selle lapiga tegelemist ei ole mulle õpetanud mitte kui midagi. Või olen ma kehv õpilane? Ei kuula? Ei märka? Eks sedagi.
Oma osa on ilmselt pehmel ja vesisel talvel. Ja oh kui vesisel kevadel - nii mais kui eriti juunis. Jaanikuul on olnud loetud päevad, kui ma üldse jalaga sellele maale olen saanud astuda. Hetkel jälle ei saa, ei paistagi seda aega, kunas saaks, sest vagude vahel lainetab vesi. Jaanipäeva sajud. Ma juba väga suure huviga ootan Ilmateenistuse kuukokkuvõtet juuni kohta - kui palju siis meie kandis seda vihma maha sadanud on? Ikka 20 mm kaupa pea iga sadu, ja neid sadusid näib olema olnud lõputult.
Et see kole jutt vähe ilusam paistaks, panen piltidele ikka ilusaid asju. Taimi-vaateid juunist enne jaanipäeva.
 |
| Sirdunkollane iiris on üks armas taim. Tubli ja tugev, lehed alati terved/ Iris 'Flavescens' is lovely iris, healthy and strong grower. |
 |
| Iris 'Flavescens' |
Sidrunkollane iiris on lapsepõlve aiast. Seega oluline. Väga oluline. Imeliselt tugev ja terve taim. Tahab kasvada muidugi täispäikeses, aga õitseb ja saab hakkama ka täisvarjus. Meil on teda u 2 m läbimõõduga laik õunapuude all. Kunagi, kui ta sinna istutati, olid õunapuud noored ja väikesed, nende vahelt paistis päikest küllalt, kuid nüüd on võrad suured ja liitunud ning nende all valitseb hämarus. Iris on alles ja laienenb. Ja õitseb. Siiski ma vahel mõtlen, et peaks ta taas päikese kätte aitama. Mitte et õunapuud maha võtaks, seda mitte, aga viiks taimed kogu täiega uude avaramasse kohta. Just täpselt sama suure pundina. Oleks see vast vaatepilt!
Õitsevad ka teised iirised. Valdavalt on nad nimetud, kuid kalliks saanud sellegipoolest! Siberlased sinna juurde.
 |
| Püsikupeenar/ Perennials Bed |
 |
| Selle siberi iirise puhma läbmõõt Püsikupeenras on ka juba meeter/ This Iris sibirica in Perennials Bed have a diameter about 1 meter. |
 |
| Aediiris/ Iris x germanica cv. |
 |
| Iris x germanica cv. |
 |
| Siberi iiris Aiapeenras/ Iris sibirica in Garden Border |
Iirised on sel aastal õierohked, välja arvatud üksikud erandid. Ju neile sobis talv, ma arvan, et see mõjutab enim õitsemist.
Veel rääkides sadudest ja suurest niiskusest sel kevadel, siis see on loonud ideaaltingimused tigude arenguks. Neid on massiliselt. Kui tahes palju ma neid ka ühtedelt ja samadelt taimedelt ära ei korjaks, ikka tuleb neid juurde ja juurde. Eriti näikse neile maitsevat floksid, aga no süüakse kõike ja suhteliselt valimatult. Jube. Kui meil siin veel kanad olid (vabapidamisel), polnud meil ühtegi tigu ega molluskit. Aga seega - ma tean rohtu! ;)
Mõõlad on ilusad tagasihoidlikud taimed. Oma pastelsetes õietoonides on nad väga ilusad. Kahjuks pole moodsamad sordid kuigi pikaealised. 'Mai Tai' oli mul võib-olla kolm aastat ilus, siis jäi kiduraks. Võtsin ta üles, eraldasin elusad jupid ning pistsin need pottidesse. Aasta pärast tagasi peenrasse ja nüüd omakorda aasta hiljem õitsevad taas kaunilt. Aga ma pole kindel, kas ma nendega niiviisi lõputult mängida viitsin...
 |
| Mõõl/ Geum 'Mai Tai' is a wonderful plat with delicious colour, but need rejuvenating often |
 |
| Geum 'Mai Tai' |
Lisaks looduslikele kullerkuppudele on meil aias ka mõned sordid. Ikka meeldivad mulle enam heledad toonid ja neid sortide seas leiab. Siinkohal olgu esitletud 'New Moon'.
 |
| Aed-kullerkupp/ Trollius x cultorum 'New Moon' |
 |
| Trollius x cultorum 'New Moon' |
Alanud on lühterpriimulate aeg. Hetkel aia suurim vaatamisväärsus. Järgmises postituses neist ehk enam, sest nad on tõesti kaunid ja rõõmsavärvilised.
 |
| Primula x bulleesiana |
Sügisel istutasin aiapeenardesse kokku kahest erinevast allikast saadud kirjud kolmiklilled (Trillium maculatum). Üks neist läks kevadel kiirelt õitsema, kuid teine venitas ja venitas. Ja siis ükshetk ta õitses ja oli hoopis käänd-kolmiklill (Trillium recurvatum). Selline tore üllatus siis, seda enam, et seda liiki mul ei olnudki. Ise sellise toreda nupsukese õiega! Kaubandusest on muide väga keeruline saada liigi ja sordiehtsaid kolmiklilli. Mäletate, millise kolmiklille sain ma Inglismaalt kollase kolmiklille pähe?!
 |
| Kirju kolmiklill (vasakul) ja käänd-kolmiklill (paremal)/ Trillium cuneatum (left) and Trillium recurvatum (right) |
Lõpetuseks veel mõned jaanieelsed nopped aiast.
 |
| Näärelehine kibuvits/ Rosa pimpinellifolia |
 |
| Juunikuine lopsakus/ Lush growth of June |
 |
| Pikk peenar/ Long Border |
 |
| Püsikupeenra päiksepoolne serv/ Sunni side of the Perennials Bed |
 |
| Tuliliilia/ Lilium bulbiferum |
 |
| Iris 'Flavescens' |
 |
| Iris 'Flavescens' |
Tomatid istutasin ma sel aastal kasvuhoonesse 18. aprillil. See oli rekordiliselt soe päev, suisa suvekuum. See oli ka rekordiliselt varajane istutamine. Siis läks aga jahedaks ja väljas kimbutasid mitmed öökülmad. Tomatid jäid küll ellu, kuid põdesid pikalt, sinetasid ja alumised lehed kolletasid. Nüüd on nad küll kasvuhoo ja viljumise üles saanud. Siiski üks varajane sort suutis esimesed viljad punaseks kasvatada jaanipäevaks. Üks edulugu vähemalt seegi!
Viimaseks jääb pilt jaanipäeva õhtust...
 |
| Aiamaa, 24.06.2025/ Veg Plot 24th of June |
