teisipäev, 25. november 2014

Sempvember kadripäeval: Volkmari sibulad

Kuupäev: 25.11.2014, kadripäev
Temperatuur: +0 'C
Ilm: Tihedalt pilves, hämar. Ajuti sajab hõredat jäävihma. Lumi õhukese kihina maas.

Kadripäev oli vanarahvale ikka oluline ilmaennustamise päev. Selle järgi võis vaadata, milline tuleb eesseisev hilissügis (Andrese päev), talv, ka küünlapäev ja tulev aasta üldisemalt. Tänane ilm pole õieti ei üht ega teist. Temperatuur on siin-seal kriipsuke üle või alla nulli, sajab hajusalt vihma või jäidet. Mõnel pool on pisut lund maas, kuid need pole kindlasti hanged.

Aga siis, et kui meil on täna sula, siis Andrese päev (30. november) võiks sedavõrd külm tulla. Või siis vastupidi. Ja küünlapäev samalaadne tänasega. Tuul on aga päris kõva ja see võib jõuluks ilusa ilma tuua! See oli siis ilmajutt.

November ise kisub muudkui lõpupoole, aga mul on veel mõned mägisibulajutud pajatamata. Täna võtan ette esimese välismaise tellimusloo Saksamaalt ehk kuidas suur maailm jõuab minu väiksele õuele.

Volkmars_2009_summer
Volkmar Schara's sempervivum cultivars in summer 2009
2000ndate algusaastad tõid minule viruaalmaailmade avanemise. Kui sinnamaani oli olnud tsit-tsätt ja mõni e-mail, siis nüüd leidsin enda jaoks sealt ka võõramaised aiad ja taimed ning kõige selle seas ka välismaised mägisibulad, mille olemasolust ei võinud mul olla isegi õrnemat aimdust. Oh boy, ma mäletan seda elevust, kui leidsin paljukiidetud Sempervivum index andmebaasi koos arvukate piltidega. See sisaldas küll vist kõiki sorte üldse, mis olemas tol hetkel oli. Et aga mägisibulaid võib olla erkkollaseid, süsimusti ja kirevpunaseid ning kõiki toone veel seal vahepeal, oli minu jaoks selline avastus, mida sõnades on võimatu kirjeldada. Ja sealt samast mäletan paraku ka painava ängistuse tekkimist - mida kõike on olemas, aga kuivõrd kättesaamatu see minu jaoks on.

Vahepeal läks aastaid, mina kasvatasin seda, mis meil kättesaadav oli. Vahel ikka kiikasin ka virtuaalmägisibula elu. Sest põnevaid sorte tuli iga aasta juurde ja pildibaas aina täienes. Murrang tuli aga 2008. aastal. Avastasin juhuslikult veebist ühe mägisibula aretaja kodulehe, kus oli ka müügikeskkond. Loomulikult pidasin ma tellimist esialgu võimatuks, kuid julgust kokku võttes ja mõned e-kirjad vahetases sai selgeks, et kõik on võimalik! Minu esimene tellimus sai Saksa aretajalt Volkmar Schara'lt.

Oh kui pisikesed ja oh kui hädised nad olid, kui lõpuks saabusid. Volkmar saatis paki tähitult ja selle saabumine võttis aega üle kahe nädala. Kõigile aga kes ei tea - lihtpost liigub oluliselt kiiremini. Istutasin oma pisikesed kassettidesse ja viisin maale kosuma, hinges mure, kas nii hädistest üldse mingit asja saab. Ja eks seal oli tera pettumustki võib-olla, polnud ju paki sisu toonud selliseid kirevaid rosette kui piltidelt nähtud.

Volkmar's sempervivums
Pärast kaht nädalat postis, valged ja hädised/ After two weeks in shipment, my new semps were very pale and weak; 14.05.2008
Aga kui üks taim üldse on elule võitleja, siis on see mägisibul. Jah, üks sort ei pidanud vastu, sest oli juba pakis kõvasti kannatada saanud, kuid ülejäänud kogusid end kiirelt. Juba kuu hiljem oli pilt oluliselt parem. Ja kuigi esimesel suvel ma neid värve, mida ma nii kaua oli igatsenud, veel ei näinud, siis lõpuks tulid nad ikkagi. Esimest aimdust andis sügis ja järgmine kevad oli juba tõeline pillerkaar valla!

Volkmar's sempervivums
26.05.2008 - already looking littlebit better
Volkmar's sempervivums
16.06.2008 - There is some growth and some colour, yey!
Hilissuvel istutasin taimed ümber, igaüks oma potti ning lõpuks ei meenutanud enam miski kevadist räbalust. Potid reastasin kivivundamendi äärde ja seal soojas nad rõõmsalt kasvasid ja tasapidi värvusid, pakkudes ühtlasi elupaika vahvale sisalikuperele. See oli tore aeg!

Volkmar's sempervivums
22.09.2008
Volkmar's sempervivums
22.09.2008
Little guardians
Sempervivum 'Killer' and lizard family
Little guarians
My sempervivum pots together were a good habitat for lizards
Peale esimest tellimust oli kui paisu tagant pääsemine. Avastasin endale Saksa mägisibulaaaretajad, fännilehed ja foorumi. Edaspidi vahetasin nii mõnegagi sorte, tegin uusi tellimusi nii Saksamaalt, Inglismaalt kui ka Slovakkiast. Kahe aastaga sai kokku üle 200 sordi. Mis sai edasi, sellest viimases postituses.

Sempervivums
Teine tellimus Volkmarilt, sügis 2008/ Second order from Volkmar Schara in fall 2008
Sempervivums
Kevad 2009/Spring 2009
August-September 2009
Volkmari sibulad 2009. augustis/ Volkmar's cultivars late summer 2009


Sempvember: Volkmar's houseleeks
(to be added)

20 kommentaari:

  1. Oh, heldeke :D Mägisibulad on su ikka tõsisesse kreeni viinud ja pole sa vist sellest siiani välja tulnud aga noh, eks need ole ju ilusad ka. Aga seda tunnet ma tean, see on seal kusagil kõhuõõnes :D

    VastaKustuta
  2. Vastused
    1. On küll. Kunagi lugesin üht eestikeelset artiklit, et mägisibulad just meeshingedele eriti südamelähedased on. Võib-olla seal ongi tera tõtt kah. Heh, leidsingi üles selle teksti: http://www.seemnemaailm.ee/public/2/188_1.php

      Kustuta
  3. Lugesin ja ohkasin ja lugesin ja ohkasin. Mul on sama rada alles sisse tallamisel, nii et ma loodan, et mägisibulatega on kõik hästi ka viimases postituses. Ma esitan kohe küsimused ka ette ära: kas mõni sort oli eriti hellake ja kas on mingid erinevused sordi värvuste lõikes vaatamata liigile? nt kas tumedamad on vastupidavamad vms?
    Ja kas sinu mägisibulate kirg on lahtunud? :)

    Kui ma neid sisalikke seal pildil nägin ... ma aiman, milline rõõm see oli - sibulad ja sisalikud. Fantastiline!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, see sisalikuelu seal pottide vahel oli väga vahva. Sibistasid seal ringi ja samas ei kartnud kedagi. Võis päris ninapidi juures istuda ja ennastki sisalikuks mõelda - nautida soojendavat päikesepaistet ja imeilusat sibulakeskkonda. Vastused tulevad!

      Kustuta
  4. Mägisibulad on Saksamaal aastaid olnud väga populaarsed, tean, et nad ostsid endale ka meie A.Hannusti sorte. Mina olen V.Scharalt mitu aastat tellinud külmakindlaid avamaakaktusi. Alati on ta mulle pakki poetanud kingituseks ka mägisibulate sorte. Kui Sul pole `Shampoo`d`, soovitan soojalt. Ka Sahara Sonne erineb teistest sortidest oluliselt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, need mõlemad on mul olemas. 'Saharasonne' juba esimeses tellimuses - kõige esimesel pildil ülemises reas esimene, kolmandas reas kolmas ning neljandas reas kuues. On päikseline sort! 'Shampoo' on ka vahva.
      A. Hannusti sortidest 'Vaike' on vist isegi vaid tänu minule hetkel Saksamaal ka saadaval. Aga olen mõned teisedki Hannusti sordid saatnud sinna eraaedadesse.

      Kustuta
  5. Ooo kui põnev lugu ja millised värvid! See sisalikega pilt on lihtsalt suurepärane! Jään huviga järgmist lugu ootama ja vastused Tsiili küsimustele huvitavad ka

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lugu on nüüd olemas, aga ma peaks üle kontrollima, kas kõik Tsiili küsimused said vastuse. :D
      Liiga kiirelt tuli see sempvembri lõpp!

      Kustuta
  6. Nunnude kollektsioon :). Kas kasvavadki Sul niimoodi pottides ikka veel?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahjuks see pottide kollektsioon hukkus ja järgi jäänud üksikud taimed istutasin peenrasse. Hetkel on pottides uued taimed 2013. a sügisest. Ja kaalun uuesti ka laialdasemat potistamist, sest nii võlub neist kirkamaid toone välja.

      Kustuta
  7. Wonderful Sempvember, Tistou! The second and third photo look like a necklace, good combination!

    VastaKustuta
  8. Vastused
    1. Ma ei saa muud, kui nõustuda! :)

      Kustuta
  9. See kandiline potimosaiik nende imeliste värviliste sibulatega on nii ilus! Mul tuli selle peale meelde, et suvel lillefestivalil oli ju sedasi potiruutudest see QR-koodi aed, ka vahva.
    Ja OMG - üle 200 sordi! Ja muidugi armsad sisalikud. Mul nad ka toimetavad siin just kaktuste ja sibulate piirkonnas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures mul tekkis täpselt sama seos selle tänavuaastase QR koodi aiaga Tornide Väljakul. Vahva idee, mulle meeldis!

      Kustuta
  10. Ka minule kangastusid mustrid, justkui vaibad voi... sinnapoole. Ja veel , et kui tunned tommet geomeetriliste mustrite poole, siis on geenides Louna-Eesti kultuuriparandi moju :)
    Igatahes vaga ilusad pildid, keegi voikski sellised vaibad teha, kohe ostaks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Na vat... siin käib ringi ka käsitööhuvilisi. Võib-olla tekib mõni seos ja mõni vaip saab teoks. Ma ise jätkaks siiski oma mägisibulavaipadega! :D

      Kustuta