Kolm üllatust

Viimasest postitusest on möödunud juba üle kolme nädala. Plaanimatult pikk paus. Aga ju siis on olnud kiired ajad ning tähelepanu ja tegemised mujal. Vahepeal on tulnud suvi, olnud jaanipäev ... pojengide aeg on kiirelt sööstnud flokside aega. Jah, juba! Kuid vahepealgi on juhtunud üht-teist. Paari asja tahan siiagi jagada.

Esimese looga lähen tagasi päris jaanipäeva paiksesse aega. Neid lugusid on aednikel päris palju, kuidas taimed ise neid üles leiavad või tee nende aeda salamisi ette võtavad. Paari juhtumit olen isegi siin varasemalt jaganud - peetrilehtesest ja neiuvaipadest näiteks. Selle loo peategelane on aga liilia. Päris alguses ma isegi ei saanud aru, et tegemist on liiliaga - nii väike oli. Aga seda taipasin kohe, et päris umbrohi ta pole. Seega jäi, kuhu ta end asutanud oli. Aasta-paariga sai taimest niipalju juba asja, et mõistsin - tegemist on liiliaga. Eelmisel aastal jõudis taim juba niipalju suureks sirguda, et andis õielootust, ent siiski õitsema ei läinud. Sel jaaninädalal aga avas taim oma õied. Olin nädalapäevad varem, enne kodust minekut vaatanud õiepungi - mõistatades, et mis sealt küll avaneda võiks?! Mis kuju, mis värvus? Kirju liilia olemus paistis siiski juba siis välja. 

Jaanideks tagasi koju naastes oli lill aga õied valla löönud - suured ja oraanžid! 

Müstiline kaunitar/ Mysterious lily in my garden, blooming for the first time. It started out as a little piece of weed.

Selline peen kaunidus aga ei saa olla juhus ja hea õnn (kuigi eks sedagi võib juhtuda). Kuna liilia tekkis asukohale, kus varasemalt oli kasvanud üks aiasõbralt Futult saadud taim, siis küsisingi talt, kas talle selline liilia on tuttav. Oli tuttav küll - võiks olla Lilium martagon 'Orange Marmalade'. Vaadates internetist ka pilte üle ja kõrvutades mu oma taimega, võis tõdeda, et see ta tõesti on. Märv õige, viljatud tolmukad, mustjad varred ... kõik klappis.  

Lilium martagon 'Orange Marmalade'/ Strange beauty turned out to be named Martagon Lily. 

Ju pidi see olema liiliasibula soomus või sigisibulake (?) mullas, mis teisest aiast teise taimega siia sai ja kasvama hakkas. Igal juhul on see väga tore üllatus ja milline uhke veel!

Lilium martagon 'Orange Marmalade'

Kirjusid e. martagoni liiliad meie aias siiani ei olnud. Pole neid siin ka varasematel aegadel olnud, või ma siis lihtsalt ei mäleta seda. Küll aga istutasin ma neid oma esimesse lillepeenrasse metsa serval, tiigi taga (see ei ole tehniliselt võttes aed, vaid ikkagi mets), umbes 30 aastat tagasi. Sealt on taim levinud nüüdseks umbes paarikümnele ruutmeetrile. Taimed (50-100 ehk) on valdavalt heledad, populatsiooni on tekkinud ka üks valge eksemplar. Ja üks eriti tiheda õisikuga variant. 

Kirju liilia populatsioon metsa all/ Self sown Lilium martagon population under canopy of trees

Hele varieteet/ Light version

Hele varieteet/ Light colour variety

Valge varieteet/ Alba variety

Tumedam variant/ Darker/typical variety

Õiekas varieteet/ Floriferous variety

Selline lugu siis meie kirjude liilatega, keda nagu mõnes mõttes polegi ja teisalt on üllatavalt palju!

Teine lugu ja elamus viib aga Tallinna. Puhtjuhuslikult sattununa Lasnamäele, tunnistasin vaadet ja elamust, mis sundis veel fotoaparaati võtma ja tagasigi minema. Nimelt kanali veeres, kus kõik suuremad aiakauplused koos on, leidub lõiguke paemüüri, millel hulgaliselt tokkroose kasvab ja hetkel õitseb. Need on seal nii vahvad ja mõjuvad nii loomulikult-looduslikult. Ja eks nad seal loomulikult ka on - ise valinud paiga ja nüüd siis ka levinud, nagu minu martagonid metsas. Metsikult!

Tallinn, Lasnamäe/ Tokkroosid/ Hollyhocks, naturalized on banks of limestone

Tallinn, Lasnamäe

Tallinn, Lasnamäe

Tallinn, Lasnamäe

Tallinn, Lasnamäe

Mitte ainult tokkroosid, vaid ka õunapuu/ Not just hollyhocks but apple tree as well!

Tallinn, Lasnamäe

Tallinn, Lasnamäe

Tallinn, Lasnamäe

Tallinn, Lasnamäe

Selline elamus siis sealt, paepealsest linnast. Muide, seal samas astangu ees oleva maja juures oli ka üks (!) tokkroosi põõsas.

Kolmas lugu on aga tagasi koduaiast. Kirjutasin mõni postitus tagasi muruniitmisest ja orhideekaksruutmeetrist meie kesksel muruplatsil. Sinna olid ennast asutanud täpiliste lehtedega balti sõrmkäpad ning nüüd tärkas neid lausaliselt. Aga üllatus oli seekord see, et ma leidsin sellelt kaksruutmeetril, mis sellises ulatsuses on niitmata alles esimest aastat, veel ühe orhideeliigi - suure käopõlle! Tegeist on väidetavalt küll ühe Eesti tavaliseima orhideega, kuid meie maja ümbruses teda küll ei leidu ja seetõttu on tema ilmumine seda üllatavam! Vaat, mis võib juhtuda, kui jätta mõni murulaik niitmata - vaadake järele!

Nüüd siis kasvab meie murus kolm orhideeliiki juba. 

Väike ja ära õitsenud, kuid siiski selgelt täiesti olemas! Suur käopõll/ This year I left about two square meters of grass un-mowed as I found several spotted orchids in there. Now I found another species - the common twayblade (Listeria ovata), which is third natural orchid species in our garden (addition to Dactylorhiza majalis subsp. baltica and Epipactis helleborine). What a joy!

Sellised lood siis veidi tagasivaates. Varsti värskemaid sissekandeid.