esmaspäev, 1. oktoober 2018

Öökülm ..., aga me ei anna veel alla!

Reede ööseks vastu laupäeva ennustati esimese laiaulatuslikuma öökülma tekkimist. Jõudsin maale veidi peale üheksat õhtul, vihmasajus. Sellise ilmaga küll külma tulla ei tohiks. Aga tunni aja pärast hakkas klaarima ja pilvede vahelt ilmusid esmalt tähed ja siis ka täiskuuratas. Ka õhk sai kohe kargemaks. Kuna aeg on juba seal maal, et eks see esimene külm tuleb õige pea nagunii, otsustasin daaliaid-kannasid mitte katma hakata ja vaadata hommikul, mis ööga saanud on.

Hommik oli päikeseline, sellisega on hea tõusta. Ent värskenduseks end esimese asjana basseini kasta polnud mul enam söakust. Panin selle asemel riide ja läksin öö jälgi uurima. Basseini ümber leidsin murul kerget hallakirmet. Maja taga aias samuti. Põllul aga daaliad särasid juba päikeses ja kahjustuse jälgi ma neil ei märganud. Hiljem selgus, et mõned kõrvitsalehed naabruses siiski langesid külma ohvriks, kuid suurem kahju jäi seekord veel olemata. Milline heameel!

Dahlia Bed
Daaliad pärast külma ööd/ Dahlias after first cold night with some frosty places nearby
Päikeseline päev siiski enam harjumuspärast sooja ei toonud. Nihe sügisesse on ilmselt pöördumatult toimunud. Sellegi poolest olid lihtõielised daaliaõied kimalasi täis - kahe triibuga kollaseid, ilmselt maakimalasi. Ei oska öelda, kas tegemist on järgmise suve kimalaseemadega (pigem siiski mitte, arvatavasti on nad juba end talvituma sättinud) või veel hiliste töölistega, kes nüüdseks pensionipõlvele saanud ja võivad kogu aja ja naudingud enestele pühenduda. Nii ehk naa, ilma daaliateta poleks neil enam muud midagi võtta. Kodumaised õied on ammu seemnekandjateks saanud ja aialilledki õitsemise enamuses lõpetanud. Korraga tundsin end osalisena nende elus ja see tekitas ühtekuuluvustunnet. Teed midagi natuke ja see saab osaks hoopis millestki suuremast.

Teised, keda aed juba mitmendat nädalat paksult täis, on musträstad. Muidu nad siblisid mööda seinaääri ja põõsaaluseid, kuid nüüd on tõeline õuna-õgardlus lahti läinud. Õuna süüakse puu otsas ja õuna süüakse puu all. Kõikjal. Saavad nemad ja saan mina, mahla mitmeks ajaks. Hea õunamahala aasta on! Väga magus mahl tuleb mistahes sordist.

Dahlia Bed
Dahlia 'Blue by You' has survived first light frost to bumble bees delihgt, and mine too! There were manu late bumble bees on single dahlias this past weekend, even though temperatures were low, around 10 'C.
Aias olen tegelenud oma lemmikteemade ja -taimedega. Pistsin seekord mulda mõned uued lumikellukesed Inglismaalt, 'Bill Bishopi'i ema rõõmuks ka! Tule aga kevadel vaatama! :) Ja siis on meil kolm uut hiirekest hostapeenardes. Mõned teisedki hostad leidsid veel endale kodu - vanal kompostihunniku asemel õunaaias. Muld on seal hea. Seniajani antud kohta asustanud rabarberid istutasin ümber päikelisemasse kasvupaika põllus. Asemele giganthostasid ja minihostasid, mis siiani proovimata. Alguses saavad nad olema koos, hiljem kui gigandid kasvavad, liiguvad minid kuhugi uude paika.

Sügis on kõrreliste aeg ja loomulikult hakkavad nad nüüd enam silma aedades ja aiandites. Öeldakse küll, et kõrrelisi istuta kevadel, kuid mina olen enamuse ostnud sügisestelt soodusmüükidelt ning midagi halba pole nendega juhtunud. Ühest vastu talve istutatud siidpöörisest olen ajaloos ilma jäänud, kuid see saigi ka ebasoodsale kohale. Niisiis on nüüd ka päris mitu potti uusi roog-sinihelmikaid, siidpööriseid ja vitshirsse, mis vajavad oma kohale istutamist. Kuidas ja kuhu, tuleb mul nädalaga välja mõelda!

Dahlia Bed
Daaliad põllus/ Dahlias on weggy plot
Olen näinud paari kureparve, kuid ühtegi hanede kolmnurka taevas veel mitte. Kurje tormiseid ilmu on olnud nüüd juba omajagu, suuremad hallaööd ehk jäävad veel aga hanede tuua. Vihma on sadanud  samuti omajagu ja vesiroos on tiigis juba jalgupidi vees! Nii saab talveks ehk veel ülenigi vette. Sügis on alles alanud ja aiatoimetusi jagub!

8 kommentaari:

  1. Meie oleme veel öökülmast pääsenud või kas see ongi pääsemine, tahaks värve ja särtsu aga kõik alles roheline ja kodumaised lilled on teistkordselt õitsema asunud, mittekodumaised ka :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See öökülm vist algas virumaal ja siis liikus soolikana lõuna poole, läänepoolt Võrtsjärve. Seega kagunurk puutumata. Tallinnas loob hetkel värve vahtratesse.

      Kustuta
  2. Daaliapeenra pildid mõjuvad tõesti ajanihkena, augustist näiteks. Ja paistab, et õienuppe jagub veel küllaga. Kolm nädalat tagasi nad õitsesid ka juba täies ilus. Paistab, et on hästi pikk õitseaeg. Tekkis huvi, et kaua üks daalia õieti õitseb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Daaliate seas on varasemaid ja hilisemaid sorte, kõik ei alusta ühel ajal. Esimesed avavad õied juuli keskel, augusti alguseks on juba suur õitsemine käimas. Ja nii külmadeni välja. Soovitatakse õitsenud õied ära lõigata, see stimuleerib uute teket. Samas minu hinnangul õitsevad nad ka niisama ikka sama rohkelt, võib-olla on pilt esimesel juhul vaid korrastatum. Suureõielistel ma ka ikka lõigun vanad ära.
      Põllus mul 'Emory Paul' alles avab esimest õit ning 'Tartan' alles mõtleb, kas üldse avada. Viimane jäi ka väga teiste vahele ja varju, eks see tema hoogu on kärpinud.

      Kustuta
  3. Laupäevasest rõõmust sain minagi osa. Käisime kaugemal ja laupäev oli esimene täispikk päev kodus. Toimetasin vanas aias ja ilm vaheldus, vahepeal oli päris soe, siis oli juba kindaid vaja.

    Siidpööriseid olen minagi kaotanud sügisese istutusega, aga talv, mis järgnes oli ka erakordselt ebasoodne. Sellegipoolest olen neid igal ajal istutanud, nad meeldivad mulle ikka väga.

    Käisin Lundi botaanikaaias ja seal oli daaliate peenar täies õies. Mõtlesin sinu peale ja oma vanaema peale ka :) Daaliad on erilised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No näedsa, milline tore lugu! Mul on hea meel, et olen daaliatega seostatav! Vanaemad on teadagi lahked ja toredad, eksi siis läbi daaliate minagi... :D

      Kustuta
  4. Villu kas see "Blue by you" on minu juhuost? Nii voi teisiti, ta on eriline, vaga armas.. Tsiil yrleb, et seoses daaliatega meenub talle vanaema, ja mulle ka. Vanaema-vanaisa elasid rehielamus, kus oli kaks tuba - eestuba ja kamber, kus siis magati. Eestoas oli vana sohva, mida kutsuti kraikaks. Mina yldjuhul magasin kraika peal (minu all oli muide hunnik lambanahku) ja kraika all hoiti naljakaid sormedega juurikaid.. see on siis minu malestus daaliatest ehk siiski, vanaema ytles, jorjenid!... Keldrit neil ei olnud ja rehetuba oli ilmselt liiga kylm. No ja ega uhkeid lillepeenraidki ei olnud, pold oli ikka koige tahtsam, sealt sai syya :)

    VastaKustuta
  5. Ostsid jah Sina, juba mõni aasta tagasi. Väga tore ja ilus taim on küll. Mulle meeldib ka!
    Käisin eelmine sügis Piirissaarel, seal oli ka paljude majade ukse ees daaliapõõsas. No mõnel aiamaa servas ka. Aga neid oli mitmel pool. Eks seal ongi aeg natuke maha jäänud või hoopis teine. Aga seda oli tore vaadata.
    Daaliate ja jorgjenite lugu pidi olema umbes selline, et kui Mehhikost kunagi saadeti Hispaaniasse paar esimest taime, siis said need mingi Rootsi botaaniku Dahl järgi ladinakeelseks nimeks Dahlia. Mõni aeg hiljem saadeti daalia seemneid Hispaaniast ka Sakasamaale ning seal nimetati taimed mingi teise botaaniku Georgi järgi Georgina'ks (jorjen). Nii nad siis olid paralleelselt kahe nimega, nagu rahvasuus ka tänapäev. Ametlik ladinakeelne nimi jäi lõpuks ikka Dahlia'ks.

    VastaKustuta