laupäev, 9. aprill 2016

Tulpe?

Aga palun, meil on just värskelt esimesed valmis saanud! Olid juba eile, aga hämaras ei olnud mõtet pildistada. Täna olin aga päeva esimese otsa Tartumaal ja nii jõudis päike ühtede pealt juba ära keerata. Aga nad on ka varjus ja suletult ilusad.

Minu traditsioonilised kaks esimest on üks nime kaotanud vana sorditulp ning samaaegselt õide puhkev kaunis tulp Tulipa pulchella Violacea Group. Mõned taimed teevad vindunud kevadet väga kiirelt tasa - need kaks kindlasti pole oodanud.


Tulipa pulchella violacea
Kaunis tulp/ Tulipa pulchella Violacea Group is first in my Tulips Bed
Tulipa pulchella violacea
Tulipa pulchella Violacea Group
Tulipa cv
Varane sorditulp/ Very early Tulip hybrid
See varajane tulbisort pärineb meie naaberküla lillekasvatajalt ja on olnud siin ca 15-20 aastat. Pikalt-pikalt igal kevadel vaid ühe õiekesena rohtunud seinaääres, tunneb ta nüüd mägisibulate juures palju paremini ning on jõudsalt paljunenud. Aga seinaäär talle kindlasti meeldib, muidu poleks ta alles jäänudki. Kolmas tulp, Tulipa biflora ehk kaheõieline tulp, on arvatavasti ka õitsevalmis, aga tema avab oma õied ainult päikeses ja keskpäeval, nii et nägemiseks pean homse päeva ära ootama. Teisedki on nädalaga jõudsalt kasvanud.

Tänane põhisündmus oli aga külaskäik Sulev Savisaare ja tema kevadiste sibullillede juurde. See oli üks väga tore visiit põnevate taimede maailma, teejuhiks nende muhe peremees. Tänasest Sulevi aiast, ja aed muutub tal kindlasti iga nädalaga, jääb mulle meelde ilmselt see, kuidas kõik peenrad ja peenra vahed ning muud võimalikud kohad olid lisaks taimekalliskividele täis õitsvaid amuuri adooniseid. Mul polnud nende taimedega enne sellist võimast vahetut kokkupuudet olnud, kuid seal oli neid kui umbrohtu kõikjal. Mitte et umbrohtu oleks olnud, olidki vaid adoonised. Väga vahva ja muljetavaldav. Nii muljetavaldav, et tõin endaga kaks taime kaasagi ning sättisin nad nüüd õhtueel oma aiapeenrasse. See on varakult ärkav seinaäärne peenar ja nii võiks neile kui ühtedele varajaseimatele õitsejatele seal meeldida. Elame-näeme! Kolm viltust lauku sain ka ja selle üle olen samtui väga õnnelik, olin neid soovinud juba ammu.

Garden Border
Aiapeenar seina ääres/ Garden Border with new Adonis amurensis
Garden Border
Garden Border is next to house wall and early waking, so it would be clever to add some of the earlyest bulbs there, like Adonis amurensis, which went in today.
Garden Border
Kollase värvi eest vastutavad nüüd adoonised, seni kuni kitsekakrad õide puhkevad/ Adonises are responsible for bringing some early yellow to this border now

Homme peab õunapuude kallal veel nakitsema ja metsapeenra puhtaks tegema. Kevad-kevad-kevad!

20 kommentaari:

  1. No oledki ette joudnud!!! Siin ka tulbid alles alustavad :) Ja oh kui ilus..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma vaatasin ka möödunud nädala Monty Don'i saatest, et me hakkame teile järgi jõudma. Eile oli võrratu kevadpäev täis krookuseid, lumikellukesi ja esimesi tulpe ja kõikjal oli liblikaid, mesilasi ja kimalasi. Nii kahju, et minu jaoks on aastas selliseid päevi 1-2, kuigi võiks olla nädalajagu või rohkemgi. Kui oleks kohal.

      Kustuta
    2. Oh oleks.. Lepime sellega mis on :) Kevad on akki siiagi joudnud. Kaisin ohtu eeli kondimas, peale vihma oli koik udune ja sume ja otsapidi juba hamar, aga loojuv paike naitas ennast natuke pilve tagant.. Ja seda alaliselt kylma tuult ei olnudki enam. Taiesti uskumatu, kuidas kimalased-mesilased ka olid veel valjas, kasutamas sooja viivu.. ohk sumises lausa ja need kevade lohnad, mis koik niiskusega yles aurasid.. oh taevake.. taitsa elus olemise tunne tuli peale :)

      Kustuta
    3. No näedsa! Tore-tore! Meie ööd on jätkuvalt kergete miinustega, aga päevad on päikeselised. Sellist sooja kevadvihma veel pole olnud, aga eks ta tuleb.

      Kustuta
  2. Mul pole veel ainsamatki tulbinuppu aga seevastu on kõik lehekesed, mis tulevad ilusa ja terve moega, mida eelmisel aastal kahjuks öelda ei saanud. Küll nad õitsema ka hakkavad. Amuurikad on toredad ja tublid ja muideks päris head isekülvajad. Saagu neid palju :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tulpidele on see aasta kindlasti parem kui möödunu. Samas mingi märgi on siiski eelmine halb aasta jätnud - kuigi lehed korras, tuleb õisi seekord vähem. Võib-olla on see aga ka olnud jahedast suvest - need sibulad, mis maast välja said, on rohkem õitsema minemas. Hüatsintidega ma olen nõus seda mängu mängima, aga tulpidega vist siiski mitte. Eks näis.

      Kustuta
  3. Heldekene, tulbid teil seal juba nii suured ja peenrad nii rohelised. Meil näidatakse ka ikka päikest, aga taimed on ettevaatlikud. Tulbiõiteni on veel maa ja ilm...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seinaäärsed peenrad on tõesti täitsa naksikad ja meeleolukad. Isutusin nende ees ja imetlesin ja õhkasin pikalt. :)
      Lõuna päike teeb imesid!

      Kustuta
  4. Sul on peaaegu suvi käes, meie liigume tasapisi alles kevade poole.
    Sulevi aed on kevadel sibulahoolikute Meka :). Mde, meie vahemaa on 7 km :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No oleks ma vaid seda teadnud! Ma ei teadnud ju sedagi, kus Sulev täpselt elab, vaid seda, et kuskil Tartumaal. Hea oli, et otsustasin Puhja jõudes talle helistada ja küsida, et kus Sa siis täpsemalt oled - sain kohe Elva peale ära pöörata. Muidu oleks Tartu välja põrutanud. Aga eks järgmine kord. Leppisime Suleviga kokku, et laukude aegu tulen jälle.

      Kustuta
  5. Need tulbipildid on karjuv ebaõiglus. :P Meil on nii külm, et isegi krookused keelduvad hõlmasid avama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui mets varjab külma põhjatuule ja aed on terve päeva lõunapäikesele valla, siis saab väikse edumaa sisse küll, tuleb möönda. :)

      Kustuta
  6. Adoonised on ilusad päikesed ja kitsekakart kiputakse alahindama. Varakevadel vôib teda ka olla kohe palju. Tulpideni on meil veel aegu

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minule kitsekakar meeldib väga. Nii tore lill ja õitseb kaua. Ja palju võiks teda tõesti olla! Peaksin proovima mõnda madalamat-kompaktsemat sorti ka.

      Kustuta
  7. Meil on ka tulpide lehed hoogsalt kasvamas, aga õisi ei kuskil veel. Adooniseid pole mul kahjuks õnnestunud kodustada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul puudub adoonistest igasugune ettekujutus, aga Sulev kinnitas, et nendega mingit muret eriti pole ja kasvavad päris erinevates tingimustes. Külma nad ei karda ja liigniiskust mu räästaaluses eriti karta pole. Loodan, et mul kohanevad hästi.

      Kustuta
  8. Ma kadestan Sind, tahaks ka kunagi Savisaare aeda :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No kadesta-kadesta! :D See on tõesti seda väärt. Aga küll Sa ka jõuad.

      Kustuta
  9. Tartus on KSJ-l ka üks soe aknaalune, aga isegi seal ei õitse veel mitte üks tulp :) Naabrite mesilased käivad end nagunii sinu peenras nuumamas :)
    Ilus!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tartust ma mäletan, kuidas Jakobi mäel alati läksid sirelid lahti alati kõige esimesena. Tartu ise on ju selline soe "kauss". Talvel on muidugi manriliselt krõbe jälle.

      Kustuta