Kimalasemaja

Meie maja on selline suur ja omamoodi. Mõnede iseloomulike omaduste poolest kohe äratuntavalt nõukogudeaja lõpuperioodist. Ja nüüd juba veerand sajandit vana. Pool eluhoonest asetseb keldrikorrusel ning on poole korruse jagu muust osast kõrgemal - see annab head vaated ümbritsevatele avaratele põllu- ja ürgorumaastikele. Teine pool on aga kõrgel vundamendil, milles on viis õhtusava, ja nendes avades on elu!

Juba aastaid asustavad majaalust kimalased. Tavaliselt kollasekirjud, on olnud ka musti. Võib-olla pole neid päris igal aastal olnud kogu selle aja vältel, sest väga kaugele ei mäletagi enam. Küll aga on kahel viimasel suvel olnud täpselt kolm peret. Majja pääsemiseks kasutavadki kimalased mainitud õhutustorusid. Ülemöödunud aastal leidis üks kivikimalaste pere kodu lisaks ka meie esiku põranda all ning kasutas lennuavana peasissekäigu uksepakualust. Ju seal siis oli mingi paras pragu. Said käidud nii nemad kui meie, ilma igasuguste kokkupõrgete või konfliktideta. Kesksuveks muutus esik kumisevalt sumisevaks ja tekkis tugev kimalaseküte - põrand sai pesa kohal väga soojaks. Kahjuks talveks, kui soe oleks märksa enam ära kulunud, see kadus. Selline on aga juba kimalase elutsükkel.

Kimalane koduuksel/ Bumblebee on her doorstep

Kimalasemaja ja lillead/ Bumblebee house and flower garden

Sel olnud suvel oli niisiis kolm peret, kaks kabineti tammeparkettpõranda all ning üks köögi seina sees. Köögipere hääbus sügiseks, kuid kaks maakimalaste peret lõunapoolsetes avades tegutsesid oktoobri alguseni välja. Võib-olla talvituvad uued kuningannad isegi oma vanade pesade juures, sest viimastel lennupäevadel jäid liikuma vaid nemad, kasvult väiksemad töölised olid juba kaduviku teed läinud. Kuidas iganes, igal juhul ootan ma neid kevadel tagasi. Sest väga vahva on, kui on omad kimalased omas lilleaias! Ja võib-olla on väikse panuse nende kohalolusse pannud ka minu huvi ja neile mõeldes kombineeritud taimevalik.

Leia pildilt 7 kimalast ja 2 kärbest!/ Find 7 bumblebees and 2 flies!

Üldplaanis oli möödunud kimalasesuvi isendite poolest arvukas. Sagedasti oli näha niidukimalasi, keda 2013. aasta suvel ei näinud ma üldse. Alates varakevadest tegutsesid nad sõstra- ja karusmarjapõõsastel, hiljem mägisibulatel ja punel. Meelepärased olid niidukimalastele ka hariliku rõngaslille õied. Suve esimesel poolel oli veel rohkesti pruune liike, suve teisel aga kollasekirjusid. Mõnevõrra vähem oli näha musti liike. Halle liike (hall kimalane ja metsakimalane) ei märganud ma möödunud suvel paraku aga ühtegi.

Isane maakimalane teleekial/ Male Bombus lucorum on Telekia

Kolme kollase triibuga aedkimalane/ Bombus hortorum/ Bees on Bee Balm

Kimalased kukeharjal/ Bumblebees on Sedum 'Purple Emperor'

Küll mida aga märkasin oli see, et kimalasi võis leida pea kõikjalt, ka kõige ootamatutest kohtadest, kus oli vähegi meelitavaid toidutaimi. Väga huvipakkuvad olid selles suhtes linnasüdamed. Tõeline kimalaseparadiis on Tartu Ülikooli botaanikaaed oma tiheda ja rikkaliku taimestikuga, metsmesilinde oli aga palju ka Tallinnas Tõnismäel hiidiisopitel ja siilkübaratel ning Teatriväljakul madalatel daaliatel. Kuidas nad tihedas liikluses ja betoonkeskkonnas toime tulevad, ma ei tea, aga seda oleks paganama huvitav uurida. Saaks ma vaid ennast sama väikseks ja tiivuliseks muuta, et salamisi neile järgi lennata!

Niidukimalane harilikul rõngaslillel/ Bombus pratorum on Tree Mallow

Kimalased lamedalehisel ogaputkel/ Bumblebees on Eryngium planum 'Blauer Zwerg'

Isane maakimalane/ Male Bombus lucorum

Esimesed kimalaseliigid ärkavad meil varakult, juba esimeste soojemate päikseliste ilmadega. Seetõttu on neile väga olulised varased nektari- ja õietolmurikkaid kevadlilled - näiteks krookused ja võrkiirised. Nende aegu hakkavad puhkema juba ka pajuliigid, mis leevendavad toidunappust. Siiski pidi just esimeste õite olemasolu määrama muuhulgas seda, kuhu pesa rajama hakatakse. Ootan juba huviga, kuidas meeldivad karukarvastele tegelastele sügisel mulda pistetud uued sibulilled ja ka möödunud suvel istutatud meetaimed peaksid olema juba märksa jõudsamas kasvuhoos ning looma mitmekülgsema toidulaua.


Summary: House of Bumblebees  

Our house, our home is distinctively own looking, and yet with evident features indicating to its origin- late 80ties, end of Soviet times. Part of it lies on cellar and is half floor higher than rest. It provides beautiful views to surrounding vast fields and deep valley. Another part of the house, ground floor has quite high foundation and five ventilation openings above the ground level. And those vents have a life in it!

For years the base of our house has been inhabited by bumblebees. They find their way to undergrounds through the vents in foundation and nest under our floors. Last summer, one colony found even its home inside the kitchen wall. Bees entered from the vent and crawled many meters to their nest. But couple of years ago we had a Red Tailed Bumblebee family below our hall floor and they entered to their nest below the doorsill of our main entrance. They had their way and we had our own, with no conflict what so ever.

In previous summer we had three White Tailed Bumblebee families in our house. Three vents out of five were occupied. They started out their nests as early as in April and carried on until first frosts in October. Maybe new queens even hibernate somewhere under our floors too. I don't mind at all, because I love those little furry creatures.

Bumblebee summer in general was rich. There were many brown species around the garden in early summer and yellow ones were numerous in late summer. Somewhat less multiple were black species and unfortunately I saw no grey bumblebee last year. What I noticed however, was that bumblebees were everywhere, where there was nectar rich plants. I saw lot of bees in our city centres of Tallinn and Tartu. Hyssops, coneflowers and single dahlias on public beds were absolutely packed with them. And the Botanical Garden of Tartu University in the heart of Tartu town is true bee heaven. How they manage to live surrounded by intensive traffic and concrete, that I don't know.  But I would love to find out. Maybe someday I find a way to learn their secrets!